← Eesti

3-12-953/17

Obsah (5)§ 47§ 71§ 124§ 108§ 104

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-953 Haldusasi Custom Accounting Service OÜ kaebus Maksu- ja Tol

) sätestatud kaebetähtaeg möödunud.

  1. Kohus küsis kaebajalt vastustaja taotluse kohta seisukohta ning selgitas tähtaja ennistamise taotluse esitamise võimalust. Kaebaja ei vaidlusta vastustaja poolt esitatud väljastusteadet. Kaebaja juhatuse liige esitas kaebuse kohtule heas usus, et vaideotsus on elektrooniliselt saadetud valele isikule ning kaebetähtaeg hakkab kulgema alates elektroonilise ärakirja kättesaamisest, s.o
  2. aprillist
  3. a. Kui vaideotsus on kaebaja registrijärgsel aadressil vastu võetud, kuid juhatuse liikmeni see teave ei jõudnud, on tegemist inimliku eksimusega. Kaebaja on sissetuleva posti vastuvõtmisel hoolikas ja dokumendid jõuavad juhatuse liikmeni kahe abilise vahendusel. Käesoleval juhul ei õnnestunud tuvastada, miks on edastatud vaideotsus kaduma läinud. Vastustaja on vaideotsuse edastanud elektrooniliselt tundmatule isikule, kes ei ole kaebaja esindajaks. Kaebaja kahtlustas seda eksimust juba kirjavahetuses vastustaja teenistujaga. Vaideotsuse saamisel ei olnud kaebajal alust kahtlustada, et vaideotsus on juba registrijärgsel aadressil vastu võetud. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuna eksis nii kaebaja kui vastustaja ning kui aset oleks leidnud vaid üks eksimus, oleks kaebaja esitanud kaebuse tähtaegselt. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 47

lg 1 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Maksu- ja Tolliamet koostas vaideotsuse

  1. veebruaril
  2. a ning see toimetati allkirja vastu kätte
  3. novembril
  4. a aadressile Sütiste tee 52-88, Tallinn (tl 45). Äriregistri kohaselt on tegemist kaebaja registrijärgse aadressiga. Kaebaja ei vaidlusta väljastusteatel toodud andmeid (tl 56 pöördel).
  5. Kuna kaebaja sai vaideotsuse kätte
  6. veebruaril
  7. a, oli kaebuse kohtule esitamise viimane päev
  8. märts
  9. a. Kaebaja esitas kaebuse kohtule alles
  10. mail
  11. a. Seega on kaebaja kaebust esitades seaduses sätestatud tähtaja mööda lasknud. 6.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks eeskätt isikust sõltumatuid asjaolusid, nt liikluskatkestust, enda või lähedase ootamatut haigust või lähedase surma. Praegusel juhul ei ole kaebaja esile toonud ega ole kohtu poolt tuvastatud kaebajast mitteolenevat põhjust. Kaebaja selgituste kohaselt ei olnud kaebust võimalik esitada inimliku eksimuse tõttu, kuna vaideotsus ei jõudnud juhatuse liikmeni. Riigikohus on

  1. oktoobri
  2. a määruse nr 3-3-1-65-09 p-s 13 selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt ning maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Seega on juriidilise isiku posti vastuvõtmise korraldamine kaebaja mõjusfääris ning tegemist ei ole kaebajast sõltumatu asjaoluga, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise.
  3. Kuna vaideotsuse kättetoimetamine on tuvastatud ja kaebaja ei vaidle sellele faktile vastu, ei oma asjas tähtsust maksuhalduri poolt kaebajale antud selgitused, kus ei mainita vaideotsuse kättetoimetamist (tl 59-60). Samuti ei saanud kohtu poole pöördumata jätmist mõjutada vaideotsuse elektrooniline edastamine kaebaja jaoks tundmatule isikule. Maksuhalduri võimalikud eksimused 2

(3)vaideotsuse teistkordsel väljastamisel ei saanud kuidagi mõjutada esimese kättetoimetamise korrektsust ning fakti, et kaebajal ei olnud mõjuvaid põhjusi esimesel korral kättetoimetamisega kulgema hakanud kaebetähtaja möödalaskmiseks (vt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus nr 3-3-1-10-04). 8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Asja menetlus tuleb

§ 124lg 2 ja § 151 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

9.

§ 108lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral.

Kuna vastustajal puudub kohtuasjas lepinguline esindaja, puuduvad vastustajal ilmselgelt menetluskulud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik taotleda

§ 104

lg 5 p 4 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kui kaebaja näitab ära kellele ja millisele arveldusarvele tuleb riigilõiv tagastada. Villem Lapimaa 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.