) § 120 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 1 p 2 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning riigilõivu tasunud, siis tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale. 16. Kohtu kantselei poolt kontrollitud elektroonilistest laekumistest ei nähtu riigilõivu tasumine käesolevas haldusasjas. Kaebaja ei ole ka taotlenud riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja pikendamist. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse oluline puudus, mis takistab selle edasist menetlemist. Kohus ei pea vajalikuks ega võimalikuks enam veelkord sama asja kaebajale selgitada ja kaebust käiguta jätta. Kaebus tuleb selle esitajale tagastada läbivaatamatult. 17.
lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 18. Siiski selgitab kohus veelkord, et
lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks: haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Vastavalt Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 17 lg 1 võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Sama seaduse § 17 teise lõike kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta (3 a) jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Küll aga tuleneb RvastS § 15 lõikest 1, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohus kontrollis kohtulahendite andmebaasist KOLA ja tuvastas, et I.L. on esitanud Ida-Viru Maakohtle 19.04.1996 hagiavalduse firma „Alfa“ vastu 900 krooni nõudes, asi on registreeritud algselt nr 2-312/96 ja hiljem saanud uue numbri ja registreeritud tsiviilasjana nr 2-518/03. Andmebaasis puudusid andmed I.L.i hagis tehtud lahendite kohta. Juhul, kui kaebuse eesmärgiks on esitada kahjunõue seonduvalt Viru Maakohtu tegevusega, mille käigus on I. L. hagi kaduma läinud/hävinenud, siis vastavalt RvastS alusel lahendab kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlusi Justiitsministeerium. Kui kaebaja sooviks oleks esitada eelmärgitud nõudeid, ka siis tuleks kaebus tagastada. Vastavalt
lg 1 p-le 1 halduskohus tagastab määrusega kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
lg 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohtu(te) tegevuse vaidlustamisel tuleb kaebajal pöörduda Justiitsministeeriumi poole. Karin Kalmiste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.