Obsah (5)

§ 40§ 6§ 15§ 58§ 87

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-246 Haldusasi E.P. kaebus Eesti Töötuk

) sätestab üldreeglina menetlusosalise õiguse anda selgitusi, näeb

§ 40lg 3 ette ka erandid, millistel juhtudel ärakuulamisprintsiipi ei rakendata.

Kuna praeguses asjas ei kaldutud otsuse tegemisel kaebaja esitatud andmetest kõrvale, siis ei olnud ärakuulamine kohustuslik. Kuna esitatud äriplaanis oli üle 20 puuduse, siis oleks puudustele viitamine ja nende kohta selgituste küsimine või parandusettepanekute tegemine tähendanud vastustaja jaoks sisuliselt äriplaani ümberkirjutamist, mis ei ole vastustaja ülesanne. Sama seisukoht sisaldub ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-

1. Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustamine on kaalutlusotsus. Praegusel juhul leidis vastustaja, et sedavõrd suurte puudustega äriplaan on suure riskiga, millest tulenevalt otsustati toetust mitte anda. 2) Väljendile „suur risk“ ei ole seaduses antud otsest definitsiooni, millest tulenevalt rakendatakse selle väljendi sisustamisel kaalutlusõigust. Töötukassa luges esitatud äriplaani suure 3 riskiga olevaks, kuna selles esitatud andmed olid suuresti põhistamata või olid need esitatud puudulikult. Kaebaja äriplaan oli paljude puudustega ning sellest tulenevalt ka suure riskiga. 3) Töötukassale esitatud äriplaanid erinesid omavahel oluliselt, millest tulenevalt on vastavates otsustes osundatud ka erinevatele puudustele. Tegemist oli kahe erineva menetlusega ning äriplaane hinnati eraldiseisvalt. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaidlustatud haldusakti andmise aluseks on TTTS § 19, mille lg 4 p 5 näeb ette, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga.
3. Haldusmenetluse läbiviimisel pidi töötukassa lähtuma alljärgnevatest normidest: - TTTS § 1 lg 3 – Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

-i sätteid, arvestades TTTS erisusi. -

§ 6

– Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. -

§ 15

lg 2 – Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. -

§ 40

lg 1 – Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 6. Puudub vaidlus selle üle, et vastustaja ei taganud kaebajale nimetatud normides sätestatud õigusi. Haldusorgan ei andnud pärast puuduste tuvastamist kaebajale võimalust nende kõrvaldamiseks. Vastustaja ei küsinud enne haldusakti andmist kaebaja arvamust ega taganud seega isikule õigust ärakuulamisele. TTTS §-st 19 ei tulene, et ettevõtluse alustamise toetuse andmisel oleks välistatud nende

-i sätete kohaldamine. 7. Vastustaja on tuginenud ärakuulamisõiguse tagamata jätmisel

§ 40

lg 3 p-le 2, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja andnud viidatud normile liialt laia tõlgenduse, mida järgides võib jõuda järeldusele, et isikule ei ole kunagi vaja tagada ärakuulamist, kui haldusmenetlust algatatakse isiku taotluse või avalduse alusel, mitte haldusorgani algatusel. Selline tõlgendus oleks aga vastuolus seaduse mõtte ja eesmärgi ning hea halduse tavaga. 8. Kohtupraktikas on

§ 40

lg 3 p 2 peetud vajalikuks kohaldada eelkõige olukorras, kus haldusorgan on iseseisvalt või isiku avalduse alusel tuvastanud üheselt asjaolud, mille alusel on võimalik ilma täiendavalt kaalutlemata vaid kindla resolutsiooniga haldusakt (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsuse nr 3-3-1-37-11 p 13, Tallinna Ringkonnakohtu
3. mai
4. a otsuse 3-06-738 p 9); haldusorganile on isiku arvamus ja väited juba varasemast haldusmenetlusest teada (Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a otsuse nr 3-10-160 p 9 ja
7. novembri
8. a otsuse nr 3-10-2059 p 15) või konkreetse haldusakti taotlemise vorm on koostatud nii detailselt, mis annab haldusorganile kindluse, et kõik vähegi tähtsust omavad andmed on isik juba esitanud (Tallinna Ringkonnakohtu
9. novembri
10. a otsus nr 3-07-2155 p 16 struktuuritoetuste taotlemise kohta). 4
11. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei jäetud kaebaja taotlust rahuldamata andmete pinnalt, mis olid üheselt mõistetavad. Haldusorganil polnud alust eeldada, et talle on teada kõik taotleja seisukohad ja taotleja käsutuses olevad andmed. Äriplaani suure riski motiivil taotluse rahuldamata jätmine on ilma isikut ärakuulamata võimalik vaid juhul, kui sõltumata isiku selgitustest on taotluse rahuldamata jätmine ilmselge, nt kui äriplaan on ettevõtluse alustamise korras teostamatu (äriplaani sisuks on nt tuumaelektrijaama rajamine). Vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-10-2351 analüüsiti käesoleva vaidlusega mittesarnast olukorda – selles kaasuses taotleti toetust suures osas personalikulude hüvitamiseks, mis olid aga mitteabikõlblikud, järelikult tulnuks äriplaan pea täies ulatuses ümber kirjutada. Seda, et vastustaja jaoks ei olnud äriplaan üheselt mõistetav, nähtub ka haldusaktist, mille kohaselt ei ole vastustajale üks või teine äriplaani detail selge („ei selgu“). Kohtule teadaolevalt puudub õigusaktidega kehtestatud või üldtunnustatud äriplaani vorm, millest kaebaja oleks pidanud lähtuma ning mis annaks nii äriplaani koostajale kui vastustajale kindluse, et kõik olulised andmed on juba esitatud. Seetõttu ei saanud vastustaja ka eeldada, et talle on kõik andmed esitatud ja täiendavate andmete küsimiseks puudub vajadus.
12. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal võimalus jätta kaebaja

§ 40lg 3 p 2 alusel ära kuulamata.

Riigikohus on ärakuulamisõiguse tagamata jätmist koormava haldusakti andmisel korduvalt pidanud niivõrd oluliseks menetlusveaks, mis haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumata toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus nr 3-3-1-72-10 ja selles viidatud kohtupraktika). Ka toetuste andmisest keeldumise korral tuleb vastavalt hea halduse tavale tagada, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus nr 3-3-1-8006).
5. Menetlusosalise ärakuulamiseks tuleb talle üldjuhul edastada arvamuse andmiseks haldusakti projekt või vähemalt ettevalmistatava haldusakti peamised põhjendused. Lisaks ärakuulamisõiguse tagamisele täidab haldusorgan sellega ka selgitamis- ja nõustamiskohustust. Riigikohus on
6. veebruari
7. a otsuses nr 3-3-1-90-04 selgitanud: „Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Asjatundlik nõustamine on oluline eriti keerukamate ning põhjalikumat analüüsi vajavate menetluste puhul, milliste hulka kuulub ka toetustaotluste menetlus.” Kohus märkis eelnevalt, et äriplaani koostamiseks puudub õigusaktidega sätestatud või üldtunnustatud vorm. Just seetõttu oleks kaebaja ärakuulamine võimaldanud vähemtähtsamad puudused (võimalikud arvutusvead või väiksemad sõnastuslikud vastuolud) ja vastustaja hinnangul tekkinud küsitavused kõrvaldada. 12.

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Järgnevalt kaalub kohus, kas kaebaja äri- 5 plaani puudused on vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel sellised, et ka ärakuulamis- ja selgituskohustuse täitmine oleks toonud kaasa samasuguse haldusakti andmise.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole õige ette heita äriplaanile sellist üldsõnalisust ja puudulikkust, mis vääramatult tingiks äriplaani tagasilükkamise. Äriplaani p-des 9.1 ja 9.2 on analüüsitud pikalt käsitöötoodete turgu ja sihtrühma ning ka seda, et nimetatud toodete osas on nõudlust (tl 48 pöördel – 49 pöördel). Ainuüksi sihtrühma ja klientide arvu väljatoomata jätmine ei oluliseks põhjuseks, mis kinnitaks äriplaani suurt riski, ning kohus ei ole veendunud, kas käsitöötoodetest huvitatud sihtrühma ja klientide arvu on avalikult kättesaadava teabe pinnalt, ilma põhjalikke ja tasulisi uuringuid tellimata võimalik määrata. Kohus ei tuvastanud äriplaanis väidet, et kvaliteetse tooraine saamiseks peab lambaid pügama kaks korda aastas. Äriplaani p-dest 5 ja 7 tuleneb üheselt, et lambaid on võimalik pügada kuni kolm korda aastas, kuid kuna lambatootjad keskenduvad lihatootmisele ega keskendu villa väärindamisele (s.o väärtuse kasvatamisele villa töötlemisel), ei ole nad huvitatud lammaste pügamisest rohkem kui üks kord aastas. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, miks on allahindluste puudumist käsitletud äriplaani puudusena. Äriplaanis ei ole väidetud, et vaatamata lambatootjate huvile on äriplaani õnnestumise eelduseks lammaste pügamine kaks korda aastas, vaid kaks korda aastas pügatakse kokkuleppel koostööpartneritega. Arvestades äriplaanis väidetud kokkuleppeid kuni 1500 kg villa omandamiseks (tl 47) ning esialgseid toodete realiseerimisplaane (p 8.1, tl 48 pöördel), ei sõltu äriplaani edukust sellest, kas on sõlmitud kokkulepped lammaste pügamiseks kaks korda aastas. Arvestades haldusaktis kasutatud sõnastust, et vastustajale „ei selgu“ äriplaanist mitmed asjaolud, on kohtul kahtlus, et vastustaja ei ole ise piisavalt kursis lambapügamise valdkonna ja tehnoloogiatega. Haldusaktis tehtud etteheited seoses toormaterjali kvaliteedi ja kadude ning karjakoera kasutamise kohta on kaebaja oma selgitustega kohtu jaoks usutavalt kõrvaldanud. Kahtlust, et vastustaja ei ole nimetatud valdkonnaga kursis, ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Kuigi võib möönda, et äriplaan peaks olema selge kõigile kõrvalistele isikutele, tuleb arvestada, et valdkonnaga tegelev isik ei pruugi vajalikuks pidada enda jaoks ilmselgeid asju täiendavalt lahti seletamist. Seepärast ongi vastustaja selgitamiskohustus s.h ka vastustajale endale äriplaani kohta selguse saamiseks oluline. Kohus möönab, et äriplaan on vastuoluline osas, et ühelt poolt väidetakse, et vill saadakse tasuta, teisalt, et see ostetakse oma tootmisesse. Samas on tegemist kõrvaldatava puudusega ning see puudus iseenesest ei tingi olulist äriplaani riskiastme tõstmist, kuna villa ostmine kulud on kasumiaruande prognoosi sisse arvestatud (tl 52 pöördel). See puudus võiks olla oluline, kui äriplaani ei ole nimetatud kulu sisse arvestatud ning see kulu selgub alles hiljem puuduste kõrvaldamise käigus ning tingib seega äriplaani finantsprognooside muutmise. Äriplaani p-des 8 ja 8.1 on selgelt välja toodud, et esialgu keskendutakse vilditud kinnaste tootmisele ning on selgitatud lahti ka nende tootmisprotsess (tl 48 pöördel), seetõttu ei ole asjakohane haldusakti väide tootmisprotsessi puudulikkuse kohta. Ka on toodete müügiprotsessi äriplaanis pikemalt kirjeldatud (p 11.2, tl 50). Asjaolu, et toodete müük ei toimu kodulehe vahendusel, ei tähenda, et äriplaan on suure riskiga. Laatadel, messidel ja turgudel osalemist ei ole hinnatud osalemiskordade arvuna, kuid on antud hinnang vastavalt osalemisest tekkivatele kuludele (tl 50), mida võib samuti pidada asjakohaseks osalemise piiranguks. Toodangu erinevad turunduskanalid on korrektselt esitatud (internet, käsitööpoed, ja -laadad) ning küsitavaks võib pidada, kas äriplaanis tuleb prognoosida, millise kanali kaudu õnnestub enamik toodangust realiseerida. 6 Kuigi kaebaja ei ole märkinud omahinna kujunemise arvutuskäiku, on kulutused toodetele korrektselt välja toodud nii kasumiaruande kui rahavoogude prognoosis. Omahinna kujunemise arvutuskäigu nõudmine oleks põhjendatud juhul, kui nimetatud prognoosides esineks vasturääkivusi või puudujääke. Haldusaktis aga ei ole selgitatud, kas ja mis põhjusel ei ole usutav kaebaja hinnang omahinna suurusele (65-75% lõpphinnast) ning kas prognoosid on seetõttu puudulikud. Ainuüksi vastustajat huvitavate andmete puudumine ei saa olla aluseks äriplaanile kõrge riskihinnangu andmiseks.
2. Kokkuvõttes leiab kohus, et äriplaani väidetavad puudused tulenevad ühelt poolt vastustaja vähesest teadmistest vastavas valdkonnas, teisalt sellest, et puuduvad konkreetsed nõuded äriplaani koostamiseks ja seetõttu on vastustaja pidanud puudusteks selliste andmete esitamata jätmist, mille esitamise kohustus ei pruukinud kaebajale teada olla. Mitmetest puudustest (omahinna arvutuskäigu, enamiku toodangu turunduskanali ja allahindluste puudumine) ei ole aru saada, kuidas need muudavad äriplaani teostamise riski suureks. Ainuüksi puuduste või vastustajale tekkinud küsimuste arv ei saa eraldivõetuna olla äriplaani tagasilükkamise aluseks.
3. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab Eesti Töötukassa Eesti Töötukassa
4. oktoobri
5. a otsuse nr 7-8/
6. Kuna kaebaja on vaideotsuse kohta üksnes märkinud, et see on motiveerimata, tõlgendab kohus, et vaidemenetlus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ning tühistab vaideotsuse lähtuvalt

§ 87

lg 2 p-st 1 ehk koos vaidemenetluses esitatud nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata. Kuna käesolevaks ajaks ei ole õiguslik või faktiline olukord muutunud selliselt, et kohustamisnõude rahuldamine oleks muutunud võimatuks ning vastustajal on TTTS § 19 lg-st 3 tulenevalt jätkuvalt taotluse läbivaatamise kohustus, rahuldab kohus ka kohustamisnõude. 16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb riigilõivu summas 15,97 eurot ja õigusabikulude summas 400 eurot hüvitamist. Nimetatud kulud on kantud (tl 24, 70) ning õigusabikulusid ei saa pidada põhjendamatult suureks. Sellega nõustus kohtuistungil ka vastustaja. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 415,97 eurot. Villem Lapimaa 7