ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1842 Haldusasi S.S´i kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vangla kodukorra p-i 12.2 õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja S.S, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD S.S esitas 18.09.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingu, mis seisnes kaebajale spordisaali ja -väljaku kasutamise võimaldamata jätmises. Samuti palus kaebaja teha Viru Vanglale sellekohane ettekirjutus. 15.11.2010 kohtuistungil kaebaja loobus taotlusest Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja taotleb Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist ja Viru Vangla kodukorra p-i 12.2 õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebusest nähtuvalt viitab Viru Vangla asjaolule, et sektsioonis E-7, kus kaebaja viibis, on kehakultuuriga tegelemiseks sektsiooni päevaruumis trenažöör, mida kinnipeetavad saavad kasutada neile ette nähtud vabal ajal. Kaebaja selgitab, et Viru Vangla sektsiooni E-7 päevaruumi pindala on umbes 10 m
- E-7 sektsioonis asub 37 kinnipeetavat ja iga sektsioon on avatud päevas 4 tundi. Seega saab kastutada trenažööri ainult 4 kinnipeetavat. Samas päevaruumis on televiisor, mida vaatavad kõik 37 3-10-149 kinnipeetavat, mistõttu on päevaruum kogu aeg rahvast täis ja seal ei ole võimalik vabalt hingata. Samas päevaruumis on telefoniaparaat, mida kõik kinnipeetavad kasutavad. Samas päevaruumis umbes 70 cm kaugusel trenažöörist asub suitsetamise ruum. Kaebaja on mittesuitsetaja. Sellises väikses päevaruumis, kus on palju rahvast, pole kaebajal, kui mittesuitsetaval kinnipeetaval võimalik spordiga tegeleda. Viru Vanglas on ehitatud suur spordisaal ja õues on spordiplatsid, mistõttu kaebaja ei saa aru Viru Vangla seisukohast, miks ei lasta kinni peetavatel isikutel kasutada spordisaali ja õues olevat spordiplatsi. Kaebaja arvates rikub Viru Vangla teadlikult kaebaja inimõigusi ja kinnipeetava õigust tegelda spordiga värskes õhus. Spordiga tegelemine väikses päevaruumis, kus asub trenažöör, televiisor, telefon ja kus on kogu aeg palju rahvast ja kus ühtlasi on ka suitsetamise ruum, on kaebaja kui mittesuitsetaja tervisele ohtlik. Justiitsministeerium ja Viru Vangla on seisukohal, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus REC
(2006)2 Euroopa vanglareeglistik (edaspidi EVR) ega ole liikmesriikidele juriidiliselt siduvaks dokumendiks ega ole täitmiseks kohustuslik. Kaebajale on eeltoodu täiesti arusaamatu. EVR-s on märgitud, et Euroopa Nõukogu soovitab, et liikmeriikide valitsused juhinduksid oma seadusandluses, poliitikas ja praktikas käesolevas soovituses sisalduvast reeglistikust. Kaebaja sooviks on tegeleda kehakultuuriga paremates tingimustes ja suuremas mahus kui seda seni on talle võimaldatud. Kaebaja märgib, et E-7 ja E-8 osakondades on kinnipeetavatele võimaldatud kasutada üksnes päevaruumis asuvaid trenažööre. Trenažööride kasutamine on piiratud ja neid saavad kinnipeetavad kasutada ainult vabal ajal. Osakonna kinnipeetavad tegelevad samas ruumis lauamängude mängimise, omavahel suhtlemise ja teleri vaatamisega. Kaebaja viitab asjaolule, et trenažööri lähedal asub suitsetamise ruum ning vangla poolt pärast vaide esitamist paigaldatud täiendav trenažöör ja kang rippest kätekõverduste tegemiseks asuvad väikeses ruumis, kus on vilets ventilatsioon. Ühtlasi märgib kaebaja, et sektsioonis E-7 on 37 kinnipeetavat. Vanglal on spordisaal ja -platsid olemas. Kaebaja soovib tegeleda üldfüüsilise treeninguga, nagu näiteks pallimäng. S-hoone kinnipeetavatel on võimalus kasutada spordisaali ja spordiplatsi iga päev 1 tund ja 20 minutit ning lisaks treenida ka trenažööriga. Kaebaja leiab, et Viru Vangla rikub oma tegevusega EVR sätteid. Kohtuistungil kaebaja loobus taotlusest Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks kuna ta vabaneb vanglast lähiajal. Muus osas jäi kaebaja kaebuses toodud nõuete juurde. Täiendavalt selgitas kaebaja kohtuistungil, et tal ei lubatud Viru Vanglas koroonat mängida. Vangla tahtis teda tööle määrata. Kuna kaebaja käed on vigased, siis Tallinna Vangla vabastas ta tööst. Hiljem asus Viru Vangla seisukohale, et kui kaebaja ei suuda teha tööd, siis ei saa ta ka spordiga tegeleda. Kambris on võimalik teha kükke, kuid seda ei saa nimetada spordiga tegelemiseks ja muid võimalusi sportimiseks kaebajal ei olnud. 27.10.2010 esitas kaebaja kohtule täiendava taotluse tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla kodukorra p 2.12, mis sätestab, et spordisaali (Khoones) külastamine toimub vastavalt direktori asetäitja poolt kinnitatud K-hoone kasutamise graafikule. Spordisaali võimaldatakse külastada S-1 kuni S-18 osakondade kinnipeetavatele. Kaebaja palub tagada talle inimõigused ja kinnipeetava õigused spordiga tegelemiseks. Vastustaja Viru Vangla palub jätta kaebus rahuldamata ja märgib, et E-7 osakonna päevaruumi pindala on ca 33 m2 ja osakonnas on hetkel 32 kinnipeetavat. Päevaruumis asub velotrenažöör. Tegemist ei ole kinnise ruumiga, sest see avaneb osakonna koridori, mistõttu on õhu liikumine päevaruumis piisav. Päevaruumiga on ühenduses eraldi 10 m2 suurune ruum, kus asub multitrenažöör ja seinale paigutatud kang rippest kätekõverduste sooritamiseks. Kinnipeetavatel on võimalus päevaruumis asuvaid spordivahendeid kasutada iga päev neli tundi, seega nädalas kokku 28 tundi ajal, kui neil on vaba aeg osakonnasiseseks liikumiseks. Kuna osakonnas on kolm treeningvahendit, siis tähendab see kehakultuuriga tegelemise võimaldamist nädalas ca 2,6 tundi kinnipeetava kohta. Päevaruumis asub tõepoolest ka suitsetamiseks mõeldud ruum, kuid see on kinnine boks koos spetsiaalse tugevdatud ventilatsiooniga. Suitsulõhn ei levi boksist päevaruumi. Päevaruumis paiknevad 2
(6)3-10-149 nii telefon kui televiisor, seejuures paikneb velotrenažöör ühes pooles telefoniga, mida kasutab üldiselt üks kinnipeetav korraga. See ei tohiks sportimist häirida. VangS § 55 lg 1 ei anna kinnipeetavale õigust nõuda teatud liiki kehakultuuriga tegelemist või kehakultuuriga tegelemist kindlas kohas. Erinevalt E7 osakonnast on teistesse eluosakondadesse paigutatud vaid üks trenažöör - seega on spordisaali ja -väljaku kasutamise võimaluse puudumist kompenseeritud täiendavate seadmetega. E-7 eluosakonda paigutatud kinnipeetavate riske on vastavad spetsialistid hinnanud kõrgemaks, võrreldes teiste osakondade kinnipeetavatega. Tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise eesmärk on välistada seal viibivate isikute kokkupuude teiste kinnipeetavatega. Spordisaali või -väljakule viimisel (st osakonnast väljumisel) tekib neil aga võimalus kokkupuuteks teiste osakondade kinnipeetavatega. Käesoleval hetkel ei võimaldata Viru Vanglas ühelegi kinnipeetavale iga päev ühte tundi sportimist värskes õhus. 27.10.2010 esitas kaebaja täiendava taotluse tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla kodukorra p 2.12, mis sätestab, et spordisaali (K-hoones) külastamine toimub vastavalt direktori asetäitja kinnitatud K-hoone kasutamise graafikule. Graafik on esitatud osakondade teadetetahvlil ning graafiku koostab sotsiaalosakonna huvijuht. Spordisaali võimaldatakse külastada S-1 kuni S-18 osakondade kinnipeetavatel. Viru Vangla juhib tähelepanu, et kaebaja esitas kaebuse haldusasjas nr 3-08-1842, milles palus toimingu õigusvastaseks tunnistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist. Selline kaebuse laiendamine, mida kaebaja taotleb, ei ole vastustaja arvates HKMS-st ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust võimalik. Vastustaja palub kaebaja taotlust mitte menetlusse võtta. Samuti HKMS § 7 lg 1 kohaselt peab kaebaja õigusvastasuse tuvastamise kaebuses ära näitama oma põhjendatud huvi haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastustajal jääb arusaamatuks arusaamatuks, millist kasu saavutab kaebaja haldusaktis õigusvastasuse tuvastamisel käesolevas asjas. Nimelt tähendaks sätte õigusvastaseks tunnistamine seda, et S-1 kuni S-18 osakondade kinnipeetavatel spordisaali külastamine on õigusvastane, mitte seda, et kaebajale võimaldatakse spordisaali külastamist. Viru Vangla palub tuginedes HKMS § 23 lg 3 p-le jätta kaebus Viru Vangla toimingu (spordisaali ja väljaku kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks jätta alusel läbi vaatamata. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebuses palub S.S halduskohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingu, mis seisnes kaebajale spordisaali ja -väljakute kasutamise keelamises. Viru Vangla leiab, et sektsioonis E-7 (kus viibib kaebaja), on kehakultuuriga tegelemiseks võimalused olemas. Kaebaja selgitab, et Viru Vangla sektsiooni E-7 päevaruum on umbes 10 m2 suurune. Selles on 37 kinnipeetavat ja iga sektsioon on avatud päeval 4 tundi. Eeltoodust järeldub, et trenažööri saab kasutada päeva jooksul ainult 4 kinnipeetavat kuna iga sektsioon on päeval avatud 4 tundi. Samas päevaruumis on televiisor, mida vaatavad kõik 37 kinnipeetavat, seal on ka telefoniaparaat, mida võivad kõik kasutada. Samuti on trenažöörist umbes 70 cm kaugusel suitsetamise ruum. Kaebaja väitel on temal kui mittesuitsetajal sellistes tingimustes spordiga võimatu tegeleda. Kaebajale jääb arusaamatuks, et kuigi Viru Vanglas on olemas spordisaal ja õues spordiplatsid, ei lubata neid kasutada. Kaebaja arvates rikub Viru Vangla teadlikult inimõigusi ja kinnipeetava õigust tegeleda spordiga värskes õhus. EVR kohaselt Euroopa Nõukogu soovitab, et liikmeriikide valitsused juhinduksid oma seadusandluses, poliitikas ja praktikas käesolevas soovituses sisalduvast reeglistikust. Kooskõlas VangS § 55 lg-ga 1 tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks lähtudes VangS § 66 lg-s 1 sätestatud piirangust. VangS § 41 lg 2 sätestab, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele, mistõttu kinni peetav isik ei saa omal soovil valida endale kehakultuuri liiki, kehakultuuriga tegelemiseks sobivaid aegu või kohti ning kehakultuuriga tegelemise viis tuleneb vangla võimalusest ning ka julgeoleku tagamise vajadusest. Tugevdatud järelvalvega osakondadesse paigutatud kinnipeetavatele ei saa võimaldada 3
(6)3-10-149 üldspordisaali kasutamist koos teiste kinnipeetavatega. E-7 osakonnas, kus kaebaja viibib, on Viru Vangla väitel päevaruumi pindala umbes 33 m2 ja selles osakonnas on 32 kinnipeetavat. Päevaruumis asub velotrenažöör. Tegemist ei ole kinnise ruumiga, sest see avaneb osakonna koridori ja tänu sellele on päevaruumis piisavalt õhku. Nimetatud päevaruumiga on ühenduses 10 m2 suurune ruum, kus asub multitrenažöör ja seinale paigutatud kang rippest kätekõverduste sooritamiseks. Kuigi päevaruumis asub suitsetamiseks mõeldud ruum, on seal korralik ventilatsioon ning seetõttu õhk puhas. Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest nr 3-31-20-08 tuleneb, et võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ei saa lugeda näiteks erinevusi ruumide suuruses, lisaruumide olemasolus või jalutusväljaku suuruses, samuti helistamise korralduse erinevusi, kui igal juhul on kinnipeetavale tagatud vangistusseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus. 2008. aastal läbiviidud kontrollkäigul kontrollis õiguskantsler Viru Vanglat ja tegi kindlaks, kuidas on tugevdatud järelvalvega osakondades E-7 ja E-7 tagatud kinni peetavatele isikutele põhiõigused ja -vabadused. Kontrolli tulemusena õiguskantsler leidis, et Viru Vangla kodukorrast ja eluosakondade päevakavast ei tulene tuntavaid erisusi vastavates osakondades karistust kandvate isikute õigustes. Viru Vanglas ei võimaldata kinnipeetavale iga päev ühte tundi sportimist värskes õhus, kuid neile võimaldatakse tunnine jalutuskäik värskes õhus. Riigikohtu 05.02.2009 määruses nr 3-3-1-95-08 asuti seisukohale, et VangS § 55 järgimiseks tuleb vanglal talle kättesaadavate vahendite ning võimaluste piires võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemine vastavalt EVR-s sätestatud tingimustele. Viru Vangla väidab, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust tegeleda spordiga värskes õhus. Euroopa Nõukogu EVR on soovituslik vangistusalane instrument, mille eemärgiks on püüe ühtlustada Euroopa Nõukogu 47 erineva liikmesriigi vangistusalast praktikat. Dokumendi preambulas selgitakse, et Ministrite Komitee soovitab, et liikmesriikide valitsused juhinduksid oma seadusandluses, poliitikas ja praktikas EVR-i lisas sisalduvast reeglistikust. Järelikult on EVR-s sätestatud üldised põhimõtted eesmärgid, mille poole liikmesriigid võiksid püüelda, kuid otsest kohustust reeglistiku järgimiseks ei ole. Viru Vangla leiab, et rikkumisega oleks tegu sel juhul, kui tegemist oleks õiguslikult siduvate ja kohustuslike normidega. Tugevdatud järelevalvega osakonna ülesandeks on tagada kõrgohtlike kinnipeetavate vangistuse täideviimine vastavalt vangistusseaduses, justiitsministri määrustes ja kodukorras sätestatule ning välistada seal viibivate isikute kokkupuude vangla teistes osakondades viibivate kinnipeetavatega. Eesmärgi saavutamiseks on osakondades E-7 ja E-8 valvurite koosseis võrreldes vangla teiste kinnipeetavate osakondadega suurem. Näiteks osakonnad E-7 ja E-8 asuvad ühel korrusel ning seal teostavad kinnipeetavate üle vahetut järelvalvet viis valvurit päevasel ajal ja kaks valvurit öisel ajal. Samas on mõne teise süüdimõistetute hoone ühel korrusel järelevalve teostamiseks maksimaalselt kaks valvurit päeval ja üks valvur öösel. Kõrgohtliku kinnipeetava saatmisel väljaspool temale määratud osakonda on vajalik tagada samuti tugevdatud mehitatud valve, sest kõrgohtlik kinnipeetav võib väljaspool osakonda viibides luua teiste kinnipeetavatega uusi kontakte, mis võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Vanglasisese saatmise korral (näiteks meditsiiniosakonda, lühi- või pikaajalisele kokkusaamisele jne) saadab tugevdatud järelevalvega osakonda paigutatud kinnipeetavat väljaspool tema osakonda kaks valvurit, mis tagab järelevalve kõrgohtliku kinnipeetava üle ja takistab tema suhtlemist teiste osakondade kinnipeetavatega, kellega ta puutub osakonnast väljas viibides kokku. Nagu alapunktis 4.1 märgitud on E-7 ja E-8 osakondades järelevalve teostamiseks kahe osakonna peale kokku päeval teenistuses viis valvurit. Vanglasisesel saatmisel saadab ühte kõrgohtlikku kinnipeetavat kaks valvurit. Seega, saatmaks tervet E-7 või E-8 osakonda, s.o korraga ca kahtekümmet kõrgohtlikku kinnipeetavat, spordisaali või -väljakule, tuleks vangla julgeoleku tagamiseks jaotada valvurite ressurss selliselt, et kõrgohtlike kinnipeetavate saatmist teostaks kuni kolmkümmend valvurit korraga. Sellist valvurite ressurssi kõrgohtlike kinnipeetavate üle 4
(6)3-10-149 järelevalve tagamiseks vanglal ei ole. Tugevdatud osakonda paigutatud kinnipeetavate saatmist spordisaali või -väljakule või nende isikute spordiväljakul viibimist korraldada ei ole võimalik selliselt, et välistatud oleks kokkupuuted teiste vanglas viibivate isikutega ning et oleks välistatud keelatud esemete sattumine nende kätte. Tegemist on tõsiste julgeolekuriskidega, mida ei ole võimalik vanglal vältida. Kõrgohtlikele kinnipeetavatele spordisaali (asub K-hoones) või -väljaku (asub K-ja S-9-hoonete esisel platsil) võimaldamisel, tuleks nendel kinnipeetavatel läbida järgmine teekond: kuna osakonnad E-7 ja E-8 asuvad vahistatute hoone neljandal korrusel, peaks kinnipeetavad laskuma mööda treppe E-hoone teisele korrusele. E-hoones liiguvad erinevatel aegadel kuni kolmsada viiskümmend isikut jalutuskäikudele (jalutamised toimuvad päev läbi), meditsiiniosakonda, etappi, kohtusse. Seejärel peaks kinnipeetavad liikuma E- ja P-hoonet ühendavasse galeriisse, millega on ühendatud ka maapealsed jalutusboksid. Seejärel tuleks läbida kartseriosakonna fuajee, Phoone sisene galerii, kokkusaamiste osakonna fuajee ning pikk galerii kuni spordihooneni, kus samal ajal liigub suurel hulgal teiste osakondade kinnipeetavaid P-hoones asuvad kool, sotsiaalosakond, meditsiiniosakond, kartseri- ja vastuvõtuosakond, mistõttu toimuvad pidevalt teistes osakondades viibivate kinnipeetavate saatmised. Kooli saadetakse päevas kuni kaheksakümmend kinnipeetavat (läbivad galerii mitu korda päevas, sest lõunaajaks saadetakse nad oma eluosakonda ning pärast lõunat tuuakse tagasi), meditsiiniosakonda kuni üheksakümmend kinnipeetavat, sotsiaalosakonda kuni kolmkümmend viis kinnipeetavat, vangla poolt kohandatud arvuti vahendusel õigusaktidega tutvumiseks viiakse kuni kolm kinnipeetavat, koristajatest kinnipeetavaid kuni kolm isikut. Peale selle asuvad kokkusaamiste osakonna fuajees kuni 15 kinnipeetavat päevas, kes lähevad lühiajalistele või pikaajalistele kokkusaamistele. Spordiväljakule minekuks peaksid kõrgohtlikud kinnipeetavad läbima samuti ülalkirjeldatud teekonna ning väljuma K-hoone kaudu õue. Spordiväljak asub K- ja S9-hoone esisel platsil. S-9-hoonesse on paigutatud alaealised ja noored kinnipeetavad, kelle jaoks omavad tugevdatud järelevalvega osakonda paigutatud kinnipeetavad suurt autoriteeti. Spordiväljakul viibides on tugevdatud järelevalvega osakonna kinnipeetavatel võimalik edastada alaealistele ja noortele kinnipeetavatele erinevaid märguandeid, signaale või käsklusi, mida viimased nii vaimse kui füüsilise vägivalla kartuses ka täidaksid. Samuti asub spordiväljak vanglat ümbritseva piirdeaia läheduses, mistõttu kaasneks oht keelatud esemete vangla territooriumile sattumisele ülevisete vahendusel ning keelatud eseme satuksid kõrgohtlike kinnipeetavate kätte. Vastustaja on seisukohal, et VangS § 55 lg 1 sätestatut ei saa tõlgendada selliselt, et sportimine tuleks tagada just nimelt vabas õhus. Sportimisvõimaluse korraldamine on jäetud ikkagi vangla otsustada, millisel viisil on võimalik nimetatud õiguse tagamine. Kõiki ülaltoodud riske kogumis hinnates loodigi tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivatele kõrgohtlikele kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus oma osakonnas sees. Värskes õhus viibimise õigus on kinnipeetavatele samuti igapäevaselt tagatud. Vangla julgeoleku eest vastutab ennekõike vangla direktor, kes peab korraldama vanglarežiimi selliselt, et tagatud oleks vangistusseadusest ja vangla sisekorraeeskirjast kinnipidamine ning me ei saa lasta tekkida olukorral, mis ohustaks vangla üldist julgeolekut. Arvestades kõrgohtlike kinnipeetavate saatmisega osakonnast välja kaasnevaid riske, ametnike ressursi jaotamise võimatust ja logistiliselt E- ja P-hoonetes igapäevaselt toimuvaid suurehulgalisi saatmisi, siis ei ole võimalik vältida kõrgohtlike kinnipeetavate kokkupuuteid teiste vanglas viibivate isikutega ega oleks ka võimalik tagada vangla üldist julgeolekut. Kohtuistungil kaebaja loobus taotlusest Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemisest seoses asjaoluga, et kaebaja vabaneb vanglast 22.11.2010. Kohus leiab, et seoses eeltooduga puudub kaebajal põhjendatud huvi Viru Vangla toimingu ja Viru Vangla kodukorra p 12.2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna kaebaja ei ole kohtule selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi eelnimetatud toimingu ja Viru Vangla kodukorra p-i 12.2 õigusvastasuse 5
(6)3-10-149 kindlakstegemiseks, siis tuleb jätta kaebus Viru Vangla tegevuse ja vangla kodukorra p-i 12.2 õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
(6)