← Eesti

3-12-1144/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1144 Haldusasi OÜ Polyship kaebus riig

§ 44lg 1) ja seega on kaebuse eesmärk saavutatav.

Kohus selgitas

  1. juuni
  2. a määruses vajadust täpsustada kohustamisnõude sõnastust (tl 109110) ning kaebaja ei ole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Kokkuvõtvalt on kohtu menetluses nõue Kaitseväe Logistikakeskuse ülema
  3. aprilli
  4. a käskkirja nr 398 p 1.3 tühistamiseks ja hankija kohustamiseks tunnistada kaebaja pakkumus vastavaks.
  5. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. VAKO otsus on seaduslik ja motiveeritud ning kohus nõustub selles toodud seisukohtadega.

§ 165

lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus leiab, et sättes osundatud vaideotsusena saab analoogia alusel käsitleda ka vaidlustusmenetluses kui kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud VAKO otsust. 7. Kaebaja pakkumus sisaldas lisaks etteantud töötunnimääradele alljärgnevaid lisatingimusi (tl 31 pöördel): „* - välismaa töötunni hinnale lisanduvad: • komandeeringu päeva tasu vastavalt Eesti Vabariigi Seadusele • sõiduaja tunni hind (travel time), mitte rohkem kui 8 tundi päevas – 50% normaal töötunni hinnast 4

(7)• majutus ja transpordi kulud eelnevalt kooskõlastatakse Tellijaga pakkumiste alusel ja nende hindadele lisandub teostaja firma 5% komissioon.“ Hankija
  1. aprilli
  2. a käskkirja nr 398 punktiga 1.3 (tl 103) lükati kvalifitseeritud pakkujatest tagasi kaebaja pakkumus, kuna pakkumus ei vasta HD punktis 6.2 esitatud tingimusele. Pakkuja on lisanud omapoolsed tingimused, mis lisanduvad välismaa töötunni hinnale. Kaebajat on samal päeval e-postiga teavitatud hankija otsusest ja põhjendusest käskkirjas tooduga samas ulatuses (tl 41). HD p 6.2 sätestab: „1 (ühe) töötunni maksumuse välismaal peab sisaldama kõiki kulusid (transport, majanduskulud, töötasu). Juhul, kui tekivad ettearvamatud kulud, siis lepivad osapooled eraldi kokku.“ (tl 19 pöördel).
  3. Poolte vahel on esmalt vaidlus, kas hankija lükkas pakkumuse tagasi vaid päevatasu või ka sõiduaja tunni hinna ja firma teenustasu (pakkumuses „komissioon“) lisamise tõttu. Eeltoodust sõltub ka, kas VAKO otsus oli kaebaja suhtes üllatuslik. Kaebajat teavitati
  4. aprillil
  5. a pakkumuse tagasi lükkamise otsusest ning toodi välja samad põhjendused, mis on vaidlustatud käskkirjas. Käskkirja kohaselt on pakkuja lisanud omapoolsed tingimused, mis lisanduvad välismaa töötunni hinnale. Vaatamata põhjenduse nappusele on arusaadav, et silmas on peetud mitut tingimust ning hankija ei ole pakkumust tagasi lükanud üksnes töötunni hinnale päevatasu lisamise tõttu.
  6. Kohtu hinnangul ei ole hankija pakkujat eksitanud. Kaebaja
  7. aprilli
  8. a kirjast vastusena hankija teavitusele (tl 106) nähtub, et kaebaja soovis vaidlustada pakkumuse tagasilükkamise otsust ning põhjendas otsuse õigusvastasust üksnes päevatasu tingimuse osas. Hankija
  9. aprilli
  10. a vastuses (samas) on vastatud kaebaja ettepanekule käskkirja tühistamiseks ja on seda kaebaja esitatud argumentide ulatuses põhjendatud. Ka VAKO-le esitatud vaidlustusest nähtub, et kaebaja jäi üksnes päevatasu küsimuse juurde (VAKO tl 13-15). Vastustaja vastusest vaidlustusele on toodud välja pakkumuse 3 lisatingimust ja öeldud, et hankija hindas neid tingimusi kui pakkuja poolt esitatud lisatingimusi. Vastustaja vaidles sisuliselt vastu vaid päevatasu küsimusele, kuna tal puudus kohustus põhjendada teisi pakkumise tagasilükkamise aluseks olnud tingimusi, mida kaebaja ei vaidlustanud. Ka VAKO istungi salvestuse kohaselt (VAKO toimiku lisa, CD-fail 20120516140256006-0001, 04.40-05.20, 20120516142141146-0001, 01.10-2.10) on vastustaja nii istungil kui varem jäänud järjepidevalt seisukohale, et kõik lisatingimused olid pakkumuse tagasilükkamise aluseks. VAKO otsus ei saanud olla kaebajale üllatuslik. VAKO
  11. mai
  12. a istungi salvestusest nähtuvalt selgus kaebajale asjaolu, et pakkumus lükati lisaks päevatasu tingimustele tagasi ka teiste tingimuste tõttu, alles istungil (VAKO toimiku lisa, CD-fail 20120516142141146-0001, 01.10-2.40). Samas andis VAKO pakkujale täiendava tähtaja nendele tingimustele vastamiseks ning pakkuja on seda võimalust ka kasutanud (VAKO tl 46-49). Seetõttu ei saanud vastava tingimuse käsitlemine VAKO otsuses olla kaebajale üllatuslik.
  13. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega hankija selgituste arvestamata jätmise ja pakkumuse vastavuses HD-le päevatasu tingimuse lisandumise osas (p-d 9.
  14. alt 1 ja 9.2.3) ega korda neid. Hankija selgitusi ei ole vastuolu tõttu HD-ga võimalik arvestada ning hankija oleks pidanud HD ja Raamlepingu vahelise vastuolu kõrvaldama RHS §-s 36 ettenähtud korras. Raamlepingu p 10.1.3 ls 2 tingimust päevarahade lisandumise kohta tuleb muude tõlgendusvõimaluste puudumisel käsitleda erinormina, sest vaid nii on võimalik hanke alusdokumente üheselt mõistetavalt tõl- 5
(7)gendada. Kuna kohus ei arvesta hankija selgitusi võimalikele pakkujatele, jätab kohus ka analüüsimata, kas ja kuidas oleks pidanud pakkujale olema tagatud juurdepääs selgitustele. Kohtu hinnangul on hankija väide, et Raamleping iseloomustab vaid lepingu sisu, mitte pakkumuse esitamist, vastuolus Raamlepingu p-ga 10.2, mille kohaselt on inimtöötunni hind Tallinnas ning välismaal määratud pakkumuses ja need on Pooltele siduvad. Kuna HD lisa 2 vorm IV (tl 23 pöördel) kohaselt märgitakse pakkumuses töötunni maksumus, mitte inimtöötunnihind, tuleb eeldada, et hankija loeb inimtöötunnihinnaks pakkumise lisa 2 vormil IV toodud töötunni maksumuse. Hankija väiteid järgides peaks päevaraha hind esmalt sisalduma pakkumuses (inim)töötunnihinnas vastavalt HD p-le 6.2 ning hankija
  1. märtsi
  2. a selgitusele (VAKO tl 100) ning see hind on pooltele siduv. Seejärel tuleks päevaraha Raamlepingu p 10.1.3 ls 2 kohaselt töötunni maksumusele veelkord lisada. Selline tõlgendus oleks aga ilmselgelt vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ehk rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamisega.
  3. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hankija lükkas kaebaja pakkumuse tagasi kõigi kolme lisanduva tingimuse osas (otsuse p-d 7-8), hindab kohus ka majutus- ja transpordikulu ning korraldamise kulu vastavust HD tingimustele. Kohus selgitab, et isegi kui hankija oleks haldusaktis tuginenud üksnes päevaraha lisatingimusele või VAKO otsus oleks olnud kaebajale üllatuslik, peab kohus teiste lisatingimuste vastavust HD-le siiski kontrollima. Haldusmenetluse seaduse § 58 lg 1 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega kui kohus tuvastab, et pakkumuse väidetavad lisatingimused on vastuolus HD-ga ning pakkumus tuleb tagasi lükata, jätab kohus kaebuse rahuldamata võimalikest menetlusnõuete rikkumisest sõltumata, sest asja uuesti hankijale otsustamiseks saatmise korral tuleks hankijal teha samasugune otsus.
  4. Kohus nõustub majutus- ja transpordikulu ning korraldamise kulu kõrvaltingimuste HD-le mittevastavuse kohta VAKO otsuse põhjendustega ega korda neid (p-d 11.1 ja 11.3). HD p-st 6.2 ja Raamlepingu p-st 10.1.3 tuleneb üheselt, et välismaa töötunni maksumus peab sisaldama lähetuse ja selle korraldamise kulusid, milleks on ka majutus- ja transpordikulud. Pakkujal puudus alus või õigustatud ootus lähtuda hanke alusdokumentide asemel oma varasemast praktikast samalaadsete lepingute sõlmimisel. Raamlepingu p 10.3 kohaselt täpsustatakse igakordselt ära inimtöötundide arv, lähetuse päevarahad ning soetatud materjalide ja varuosade hind, kuid mitte enam majutus- või transpordikulusid. Asjaolu, et hankija on hankemenetluse käigus andnud vastupidiseid selgitusi (VAKO tl 100), ei muuda hanke alusdokumentide ühemõttelist sisu. Transpordija majutuskulusid ei saa pidada ka ettearvamatuteks kuludeks HD p 6.2 ls 2 mõttes, mille tekkimine ei ole hankemenetluse osalistele ettenähtav, sest majutus- ja transpordikulud kaasnevad teadaolevalt iga lähetusega välismaale. Majutus- ja transpordikulude suurus võib olla raskelt prognoositav, kuid see ei muuda kulude tekkimist iseenesest ettearvamatuks ehk pakkujale või hankijale ootamatuks. Pakkuja ei ole HD tingimusi kulude suuruse prognoosimatuse osas tähtaegselt vaidlustanud. Soetusega seonduv kulu on määratletud Raamlepingu p-s 10.1.2, mille kohaselt koosneb see soetatavate materjalide ja seadmete hinnast, millele lisandub soetuse korraldamise kulu ehk 5 % soetuse hinnast ilma käibemaksuta. Majutus- ja transporditeenus ning nende kulud on seotud lähetuskuludega (Raamlepingu p 10.1.3) ning neid teenuseid ei saa käsitleda soetusena, s.o soetatavate materjalide ja seadmetena. Asjaolu, et pakkuja võib algselt majutus- või transpordikulud ise kanda, ei 6
(7)muuda neid kulusid materjalide või seadmete soetamise kuludeks. HD-st ega Raamlepingust ei tule õigust lisada lähetuskuludele lähetuse korraldamise kulu (s.o 5% teenuse hinnast).
  1. Kuna RHS § 47 lg 2 kohaselt piisab pakkumuse tagasi lükkamiseks, kui see ei vasta kasvõi ühes tingimuses HD tingimustele, on hankija pakkumuse õigesti tagasi lükanud, sest pakkumuse lisatingimused (majutus- ja transpordikulude ning korralduskulu lisamine) ei vasta HD p-s 6.2 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  2. Kohus märgib, et hankedokumentatsioonis vastuoluliste tingimuste seadmisega (tuvastatud VAKO otsusega) ning HD tingimustega vastuolus olevate pakkumuste vastavaks tunnistamisega (käskkirja p 1.4, mida pole praeguses asjasvaidlustatud), võib hankija olla tekitanud kaebajale kahju. Kahjunõue ei ole aga käesoleva menetluse esemeks. 15.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ja seetõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Villem Lapimaa 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.