KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-972 Haldusasi OÜ INVERSION SOFTWARE kaeb

§ 33sätestatud nõuetega.

Kohtuotsuse kohaselt on õigusvastane nõue, et infosüsteemi tehnoloogilise platvormina võib kasutada ainult PHP või JAVA andmebaasina MySQL või PostgreSQL andmebaasimootorit (s.o vabavara). Tehnilise kirjelduse koostamisel võib viidata konkreetsele tootele üksnes juhul, kui see on hankeeseme kirjeldamiseks vältimatult vajalik, sest muul viisil ei ole hankelepingu ese piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldatav. Ka sellisel juhul tuleb toote nimetusele lisada märge „või sellega samaväärne“. 1

§ 29

lg 3 p 6 alusel kehtetuks (edaspidi Otsus), kuna hankelepingu esemeks olevate teenuste olemust ei ole võimalik hankedokumentatsioonis ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimustes määratleda piisavalt täpselt ja vaidlusi mittetekitavalt, et sõlmida hankeleping avatud hankemenetluse tulemusena.

1. OÜ INVERSION SOFTWARE esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo) vaidlustuse, milles taotles Otsuse tühistamist. Vaidlustuse kohaselt puudub otsuses sisuline (nii õiguslik kui faktiline) motivatsioon.
2. VaKo
3. mai
4. a otsusega nr 82-12/120741 jäeti vaidlustus rahuldamata. VaKo otsuse kohaselt:
5. Hankija otsus sisaldab viidet õiguslikule alusele ja motivatsiooni.
6. Kuna

ei sätesta konkreetseid aluseid, millal hankija on õigustatud

§ 29

lg 3 p-s 6 sätestatud otsust tegema (põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev), siis võib hankija vajadus olla põhjendatud ka olukorraga, kus hankija nõuded hankelepingu esemele (hankija vajadused) on ajas muutunud ja hankija ei soovi enam HD-s kirjeldatud asja osta/teenust tellida.

ei kohusta hankijat riigihanke eesmärkide muutumisel ostma midagi, mida hankija tegelikult ei vaja ja milline nõue oleks ilmses vastuolus hankija kohustusega kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (

§ 3p 1).

3. Hankija põhjendus menetluse lõpetamise vajaduse kohta on lakooniline. Käesolevas hankemenetluse staadiumis on põhimõtteliselt võimalik hanke alusdokumente piiramatus mahus muuta. Kuid kuna hankemenetluse valik (avatud menetlus) põhines Hankija kinnitusel eeldusel, et ta saab osta arendust platvormidel, mille funktsionaalsused on talle ja pakkujatele teada ilma nende kirjeldamiseta, siis konkreetsete platvormide nimetamiseta ei pruugi Hankijal olla piisavalt teadmisi kõikide riigihanke eesmärgi saavutamiseks vajalike asjaolude kirjeldamiseks HD-s. Käesoleval juhul on Hankija oma otsuses märkinud, et vastav tegevus on avatud menetluses tema jaoks võimatu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui HD-s esitatud tingimused ei võimalda Hankijal avatud hankemenetluse kaudu riigihanke eesmärki saavutada (hankida vajadustele vastavat infosüsteemi arendusteenust) ja kui Hankija ei suuda avatud hankemenetluses oma vajadusi üheselt kirjeldada, on hankemenetluse lõpetamine

§ 29lg 3 p 6 alusel põhjendatud.

4.

-ist tulenevalt peab hankija põhjendama menetluse kehtetuks tunnistamise vajadust, kuid nimetatud vajadus ei pea olema erandlik. Euroopa Kohus on

1. septembri
2. a otsuse nr C27/98 p-s 25 märkinud, et direktiiviga 93/37 tunnustatakse vaikimisi hankija õigust mitte sõlmida hankelepingut või alustada uut hankemenetlust. Selle õiguse kasutamiseks ei pea asjaolud olema kaalukad või erandlikud (the contracting authority's option, implicitly recognized by Directive 93/37, to decide not to award a contract put out to tender or to recommence the tendering procedure is not made subject by that directive to the requirement that there must be serious or exceptional circumstances). Ehkki direktiiv 93/37/EMÜ ei ole enam kehtiv ja tegemist on korraga riiklike ehitustöölepingute sõlmimiseks, on Euroopa Kohtu praktikast tulenev järeldus asjakohane ka käesolevas asjas.
3. OÜ INVERSION SOFTWARE esitas
4. mail
5. a Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO
6. mai
7. a otsuse nr 82-12/120741 tühistamiseks ja Eesti Loodusmuuseumi Otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
8. Otsuses toodud väite kohta, et hankelepingu esemeks olevate teenuste olemust ei ole võimalik määratleda käesolevat hankemenetlust jätkates, puuduvad lähemad põhjendused.
9. Hankija väite näol on tegemist ebamäärase ja kunstliku konstruktsiooniga, mida ei kinnita ükski tõend. Jääb arusaamatuks, mis kaalutlustel on vastustaja jõudnud järeldusele, et just avatud 2

kohaselt võimalus valida mitme hankemenetluse liigi vahel, leiab kaebaja, et

ei näe ette hankemenetluse liigi muutmist hankemenetluse kestel ning sellest tulenevalt on vastustaja välja toodud valikuvõimalus antud juhul asjakohatu. Kui vastustaja mõtleb esitada võimaliku uue hankemenetluse raames pakkujatele konkreetsete arendusplatvormide kasutamise nõude sarnaselt käesoleva hankemenetluse raames koostatud hankedokumentide punkti 6.1 sõnastusele, ei ole see ka muude hankemenetluse liikide raames kuidagi rohkem teostatav ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punktides 15-18 väljatoodu on jätkuvalt asjakohane ka piiratud menetluse, võistleva dialoogi ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse puhul. Kui kaebaja möönis, et HD lisa 1 p 6.1 märkuse lisamine „või sellega samaväärne“ muudaks punkti sisutühjaks ja reaalselt mingeid nõudeid ei kehtestaks, oli see loogiliseks jätkuks tema senisele seisukohale, et hankijal puudubki õiguspärane alus sellise omavolilise nõude kehtestamiseks. Sellest ei saa aga tuletada kaebaja nõustumust väitega, et õigusvastase nõude kasutamise võimatuse selgudes läbi halduskohtumenetluse olekski hankijal võimatu hankemenetlust jätkata ja hankelepingu eset hankida. Hankemenetluse esemeks on antud juhul konkreetne infosüsteem, mida hankija on juba hankedokumentides ja tehnilises kirjelduses detailselt kirjeldanud ning õigusvastasus on tuvastatud vaid ühes, hankelepingu eseme realiseerimise vahendeid puudutavas nõudes. Hankija väite kohta vahepeal toimunud Keskkonnaministeeriumi valitsemisala infosüsteemi arenemise kohta märgib kaebaja, et see väide on konkretiseerimata ja tõendamata. Kaebaja ei pea mõistlikuks ega vastuvõetavaks, et vastustaja õigusvastasest tegevusest ja hankemenetluse venitamisest tulenevalt oleks õigustatud hankemenetlusest huvitatud isikute õiguste rikkumine hankemenetluse kehtetuks tunnistamise läbi. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 18. mail 2011. a, mistõttu on vastustajal olnud enam kui piisavalt aega hankemenetluse jätkamiseks. Hankija kinnitas 2012. aasta jaanuaris Tallinna Halduskohtule, et on asunud täitma Tallinna Ringkonnakohtu otsust. Asjakohane ei ole viide, et

ei kohusta hankijat riigihanke eesmärkide muutumisel ostma midagi, mida hankija tegelikult ei vaja. Ka vastustaja kinnitas VaKo istungil, et isegi käesoleva hankemenetluse kehtetuks tunnistamise järel on vastustaja sooviks jätkata hanke eseme hankimist, antud juhul siis mingit muud liiki hankemenetluse raames. Ainus konkreetne faktiliselt tuvastatud takistus hankemenetluse jätkamisele käesoleva hankemenetluse raames on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mis ei puuduta hankelepingu eset selle funktsionaalsuste ja oluliste omaduste loetelu osas, vaid tuvastab ühe konkreetse tehnilise nõude õigusvastasuse. VaKo seisukoht, et kui HD-s esitatud tingimused ei võimalda Hankijal avatud hankemenetluse kaudu riigihanke eesmärki saavutada (hankida vajadustele vastavat infosüsteemi arendusteenust) ja kui Hankija ei suuda avatud hankemenetluses oma vajadusi üheselt kirjeldada, on hankemenetluse lõpetamine

§ 29lg 3 p 6 alusel põhjendatud, põhineb tõendamata eeldusel, et kirjeldamine on võimatu. 3

ei näe ette võimalust hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust tagantjärgi põhjendada. Kui otsusest ei avaldu iseseisvalt või läbi viidete muudele dokumentidele kontrollitaval ja läbipaistval viisil

§ 29

lg 3 p-ga 6 nõutud põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, tuleb selline otsus lugeda õigusvastaseks juba riigihangete korraldamise üldprintsiipidest lähtudes.

1. Hankija vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel:
2. Antud asjas õige lahendi leidmine sõltub eelkõige küsimusest – kas hankijal on õigus valida hangitavat asja või teenust ning hankemenetluse viisi. Käesoleval juhul on hankija jõudnud veendumusele, et avatud menetluse käigus infosüsteemi tarkvara arendamist hankida ei ole õige, kuna hankija ei ole suuteline üks-üheselt tooma hankedokumentatsioonis ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimustes fikseeritud kujul välja kõiki tingimusi, millele tarkvara arendus peaks vastama. Tänapäevased tõekspidamised arendatavate infosüsteemide funktsionaalsetele ja mittefunktsionaalsetele nõuetele ning koostalitlusvõime tingimustele on piisavalt keerulised, üldjuhul on samade lahenduste realiseerimiseks mitu alternatiivset viisi. Arvestades asjaolu, et hangitav infosüsteemi tarkvara arendus peab olema koostalitlusvõimeline eelkõige Keskkonnaministeeriumi valitsemisala infotehnoloogilise infrastruktuuriga, on sobivam ja kohasem käesoleval juhul viia läbi hankemenetlus, kus hankemenetluse käigus toimuksid läbirääkimised, mille käigus oleks võimalik kohandada võimalikku pakkumust ministeeriumi valitsemisala infotehnoloogilise infrastruktuuri alternatiivsetele koostalitlusvõime tingimustele või selgitatakse sobivad lahendused välja võistleva dialoogi käigus enne pakkumuste esitamist. Hankijal on õigus valida ka käesoleval juhul nii hangitavat teenust kui ka hankemenetluse liiki, lähtudes enda parimast arusaamisest. Vastupidiselt oleks hankija kohustatud hankima asja või teenust, mida ta ei vaja või mille vajalikkuses ta ei ole kindel ning viisil, mida ta õigeks ei pea.
3. Samuti on käesoleval juhul vajalik analüüsida, kas hankija õigus valida hangitavat asja või teenust ja hankemenetluse liiki ning teha sellest tulenevaid otsustusi vastandub potentsiaalse pakkuja mingitele subjektiivsetele õigustele käesolevas hankemenetluse etapis. Hankedokumendid avaldati
4. septembril
5. a. Avaldamise järgselt on mitmel korral toimunud hankedokumentide vaidlustamine, mistõttu pakkumuste esitamiseni ei ole veel jõutudki. Käesolevas hankemenetluse etapis ei saa vaidlustajale hankemenetlusest tulenevaid subjektiivseid õigusi olla veel tekkinud, liiatigi ei saa neid rikkuda hankemenetlust kehtetuks tunnistav hankija otsus, ehk teisisõnu – hankedokumentide koostamise etapis menetluse kehtetuks tunnistamine ei saa rikkuda võimalike pakkujate subjektiivseid õigusi hankemenetluse tulemustele.
6. Kaebuse esitaja väidab, et Otsuse faktiline põhjendus on liiga üldsõnaline ja umbmäärane. Vastustaja leiab, et otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta ongi üldine põhimõtteline otsus, mille tegemiseks on hankijal õigus. Sisuliselt on hankija võtnud vastu otsuse, et ta ei soovi esialgsel kujul infosüsteemi tarkvara arendust tellida. Hankija kaalutlused on seejuures lähtunud asjakohastest, õigusaktides fikseeritud kategooriatest. Vaidlustatud haldusaktis viidatakse, et hankelepingu esemeks olevate teenuste olemust ei ole võimalik hankedokumentatsioonis ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimustes määratleda piisavalt täpselt ja vaidlusi mittetekitavalt, et sõlmida hankeleping avatud hankemenetluse tulemusena. Ehkki põhjenduse sõnastus tuleneb osaliselt

§ 26

lõikest 2, mis reguleerib väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust, on siinkohal asjakohane ka võimalus rakendada menetlusliigina võistlevat dialoogi, kuna hankija ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi vastavalt

§-s 33 sätestatule või ei suuda objektiivselt piisava täpsusega määratleda hankega seotud õiguslikke või rahalisi asjaolusid. Vaidlustusmenetluse käigus on hankija kaalutlused ka kaebajale põhjalikult lahti seletatud. 4. Need kaalutlused tegelikult välistavad sellises keerulises valdkonnas nagu infosüsteemi tarkvara arenduse hange avatud hankemenetluse korraldamise ja need kaalutlused on selgesti väljaloetavad vaidlustatud haldusaktist ning üle korratud koos täiendavate põhjendustega järgnenud 4

-i vaidlustusmenetlust puudutavaid sätteid.

§ 117

lg 1 sätestab: „Pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse.“

§ 117

lg 2 p 13 kohaselt võib vaidlustuse esitada lisaks sama lõike eelmistes punktides loetletud hankija dokumentide ja otsuste peale ka muu riigihangete seaduse alusel tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. OÜ INVERSION SOFTWARE on vaieldamatult praegusel juhul huvitatud hankemenetluses osalemisest, mida kinnitab kasvõi juba teise vaidluse algatamine hanke korraldamise üle. Tulenevalt

§ 117

lg 1 ja lg 2 p 13 ei ole vaidlustamisõiguse olemasoluks vajalik tingimata tuvastada subjektiivsete õiguste rikkumist. Piisab sellest, kui hankija otsus võib kahjustada tema huvisid. Hankija otsus tunnistada hankemenetlus kehtetuks on vastuolus kaebaja huvidega, kuna tema eesmärk on esitada pakkumus avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes, mis võimaldaks tal vältida vabavara kasutamist tellitava tarkvara programmeerimisel. HKMS § 267 lg 1 kohaselt võib kaebuse hankeasjas esitada

§ 117

lõikes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Järelikult on kaebajal riigihankes osalemisest huvitatud isikuna, kellel oli VaKo-le vaidlustuse esitamise õigus, ühtlasi ka halduskohtusse pöördumise õigus. Sestap pole asjakohane vastustaja väide, et hankedokumentide koostamise etapis menetluse kehtetuks tunnistamine ei saa rikkuda võimalike pakkujate subjektiivseid õigusi hankemenetluse tulemustele. 9.

§ 29

lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus muu hulgas hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega Rahandusministeeriumi otsusega või hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.

§-st 108 tuleneb, et Rahandusministeeriumil on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise volitus juhul, kui hankemenetluses on rikutud seadust (seaduslikkuse kontroll). Hankija ise on samuti kahtlemata õigustatud ja kohustatud omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistama, kui ta tuvastab ise seaduserikkumise. See tuleneb juba halduse seotusest seadusega (PS § 3 lg 1 ls 1). Kuid sõnaühend „põhjendatud vajaduse korral“ viitab millelegi täiendavale. Kohtu arvates annab see säte hankijale avara kaalutlusõiguse tunnistada ise oma hankemenetlus kehtetuks, kui seda tingivad ilmnenud asjaolud ja/või 5

ei kohusta hankijat ostma midagi, mida ta tegelikult ei vaja. Eeltoodu tõttu puudub hankijal ka vajadus detailsemalt põhjendada ja tõendada, et ta ei ole suuteline tooma hankedokumentatsioonis ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimustes fikseeritud kujul välja kõiki tingimusi, millele tarkvara arendus peaks vastama. Mõistlik on ka kaalutlus, et hangitav infosüsteemi tarkvara arendus peab olema koostalitlusvõimeline eelkõige Keskkonnaministeeriumi valitsemisala infotehnoloogilise infrastruktuuriga. Vaatamata sellele, mis tingis aja möödumise ja sellest tulenevalt hankija vajaduste muutumise, ei saa sundida hankijat tellima hetkel temale mittesobivat teenust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et hankija peaks menetlusliigi vahetumisel kaaluma ka tema huve – seadusest ei tulene nõuet jätkata hankijale mittesobivat hanget ainuüksi põhjusel, et see oleks võimalike pakkujate huvides. 11. Kas mõne teise hankemenetluse liigi kasutamine on välistatud, saab selguda üksnes uue hanke väljakuulutamise ja selle tingimuste vaidlustamise käigus. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija valiks tingimata sellise menetlusliigi, kus tema pakkumusel oleks parimad eduväljavaated. 12. Neid põhjendusi arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Villem Lapimaa 6