5. Hageja on seisukohal, et 30.03.2010 eluruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus ei vasta
Ülesütlemisavalduses peab sisalduma üüritud asi. Hageja on Filtri tee 3c-3, Tallinn korteriomandi üürnik, kuid ülesütlemisavalduses seda nimetatud ei ole. Samuti puudub ülesütlemisavalduses ülesütlemise alus, hagejale jääb arusaamatuks, mis põhjusel üürileping üles öeldakse ning kostja ei ole ülesütlemisavalduses isegi selgitanud
sisu.
Hageja on pensionär. 8. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et Riigikohus on rõhutanud, et tingimata ei ole vajalik viide ülesütlemise aluseks olevale konkreetsele
sättele, mis küll käesolevas ülesütlemisavalduses on olemas, kuid oluline on, et üürnik saaks aru, mistõttu leping üles öeldakse, et hinnata ülesütlemise seaduslikkust. Käesolevast ülesütlemisavaldusest ei ole võimalik avaldajal aru saada, miks leping üles öeldakse. Samuti märgib hageja, et kahju hüvitamise kohtuvaidlus oli vahetult seotud üürilepinguga. Kostja vastus 2 2-10-44674
-ist tulenevatele ülesütlemise õiguslikele alustele ja hagejal oli sellest tulenevalt võimalik hinnata ülesütlemise seaduslikkust. Kostja märgib ka, et ülesütlemisavalduses oleks piisanud ka ainult viitest üürilepingu ülesütlemisele ilma vastavate viideteta seadusele. Tähtajatu üürilepingu korraliseks ülesütlemiseks ei pea üürileandjal põhjust esinema ja seetõttu ei ole seda vaja ära näidata ka ülesütlemisavalduses. 12. Kostja ei nõustu, et ülesütlemisavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega tulenevalt
Kostja selgitab, et poolte vahel oli eelnevalt kohtuvaidlus hagejale kahju hüvitamiseks hageja väidetavast erastamisõigusest õigusvastase ilmajätmise tõttu. Viidatud kohtuvaidluses esitatud nõuet ei saa käsitleda üürilepingust tuleneva nõudena
Asjassepuutumatu on väide ja kostja ei vaidle asjaolu üle, et nimetatud kohtuasjas puudus vaidlus üürisuhte olemasolu üle. Viidatud kohtuvaidluses nõudis hageja temale väidetavast erastamisõigusest ilmajätmisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mida ei rahuldatud ja milline otsus on jõustunud. Seega ei saa viidatud kohtumenetlust pidada vaidluseks üürilepingu üle, kuna sellel puudub mõju üürilepingu kulgemisele. Isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et viidatud kohtuvaidlus on
lg 1 p 1 sätte kohaldamisel asjakohane, nähtub kohtuotsusest, et hageja kaebus jäeti rahuldamata, ehk kohtuotsus ei ole üürileandja kahjuks. Lisaks märgib kostja, et üürilepingu ülesütlemisavalduse kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta. 13. Vastavalt
lõikele 2 võib eluruumi üürnik üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, millisele alusele hageja oma nõudes tugineb. Hageja ei ole ka märkinud, mis on üürniku jaoks üürilepingu ülesütlemisega kaasnevad rasked tagajärjed. Hagejale ja hageja abikaasale kuulub kaks korteriomandit Saaremaal Orissaare vallas Orissaare alevikus XXXja Tallinnas XXX. Samuti kuulub hageja abikaasale elamumaa Vihula vallas XXX. Seega ei teki üürilepingu ülesütlemisest hagejale või hageja perekonnale ka sellist tagajärge, et neil ei ole kusagile elama asuda, kuna viidatud korteriomandite mitte kasutamine või võõrandamise uue elamispinna soetamiseks on olnud hageja enda valik. Samuti on hagejale kompromissina pakutud teise eluruumi elama asumist nii üürilepingu alusel kui eluruumi hagejale alla turuhinna võõrandamise teel, millest hageja korduvalt keeldus. Seega ei ole tõendatud üürilepingu lõppemisega raskete tagajärgede tekkimine hagejale või hageja perekonnale. Hageja ise on loobunud hagejale varasemalt pakutud teistest eluruumidest ja loonud sellega olukorra enda Tallinnas asuvast eluruumist ilma jätmiseks. Juhul, kui tõendatud oleksid rasked tagajärjed hagejale või hageja perekonnale, tuleb lisaks vastavalt
Kostja on vaidlusalusesse piirkonda planeerinud tervikliku riigikaitselise objekti rajamist, mistõttu ei ole mõeldav üürilepingu pikendamine. Lisaks tuleb üürilepingu pikendamise otsustamisel ja lepingupoolte huvide kaalumisel arvestada muu hulgas üürilepingu sõlmimise asjaolude ja lepingu sisuga, üürilepingu kestust, lepingupoolte isiklikke, perekondlikke ja majanduslikke suhteid, üürileandja vajadust eluruumi ise kasutada ning olukorda eluruumide kohalikul turul. Seega ei ole üürilepingu pikendamisel määravaks, kas hageja näeb selleks takistusi või vastunäidustusi. Samuti on asjassepuutumatu asjaolu, et hageja on pensionär. Kohtu põhjendused 3 2-10-44674
) § 325 lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
lg 2 kohaselt üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kostja 30.03.2010 eluruumi üürilepingu ülesütlemisavaldusest nr 12.5-1/1233 nähtub, et kostja ütles vastavalt
ja 312 hagejale 25.04.1991 Vene Föderatsiooni relvajõudude sõjaväeosa nr 03155 tõendi nr 105-2/1991 alusel eraldatud elamispinna ja selle kasutamisega seotud suusõnalise üürilepingu, aadressil XXX asuva kahe toa kasutamise kohta, üles alates 01.07.2010. Ülesütlemisavalduses oli ka kirjas, et ülesütlemist on võimalik vaidlustada üürikomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul alates avalduse saamisest (ÜVK tl 2). Seega nähtuvalt ülesütlemisavaldusest on kostja järginud
Kohus soovib eraldi märkida, et Tallinna üürivaidluskomisjoni istungil hageja esindaja möönis, et ülesütlemiseavalduses on eluruum aadressil XXX märgitud ja kinnitas, et märgitud on ka ülesütlemise alus. Seega hageja vaidlustab hagimenetluses asjaolusid, mille on ta üürivaidluskomisjoni istungil omaksvõtnud. Kohus leiab, et selline seisukohtade muutus ei ole põhjendatud. 19.
lg järgi lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega.
lg 1 alusel kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte vahel on tähtajatu ja suuline üürileping. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-128-06 märkinud, et: „tähtajatu üürilepingu võib kumbki pool põhimõtteliselt igal ajal üles öelda, lähtudes
lg-st 3 ning §-dest 311 ja 312 (tuginedes ka võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 12). Konkreetset põhjust tähtajatu lepingu korraliseks ülesütlemiseks ka eluruumi puhul vaja ei ole. Seega on kolleegiumi arvates ka
lg 2 p 3 mõttes piisav, kui eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduses on tehtud üksnes viide tähtajatu üürilepingu korralisele ülesütlemisele. Tingimata vajalik ei ole viide ülesütlemise aluseks olevale konkreetsele võlaõigusseaduse sättele, kuid oluline on, et üürnik saaks aru, mistõttu leping üles öeldakse, et hinnata ülesütlemise seaduslikkust.“ Kostja esitas hagejale ülesütlemisavalduse 30.03.2010, kus teavitas üürilepingu ülesütlemisest alates 01.07.2010, millise hageja sai kätte 07.04.2010 (ÜVK tl 14), seega on avaldus esitatud tähtaega järgides. Tuginedes
ja 312 ning Riigikohtu 4 2-10-44674 lahendile on kohus seisukohal, et üürilepingu korralisel ülesütlemiseks ei ole vaja konkreetset põhjust ning piisav on ülesütlemisalusena tugineda
§-dele 311 ja 312, mis viitavad tähtajatu üürilepingu korralisele ülesütlemisele. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et üürilepingu ülesütlemisavaldus on seaduslik, kuna ülesütlemisavalduse esitamisel on järgitud kõiki
20. Hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemisavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna üürnik esitas üürileandja vastu heauskselt üürilepingust tuleneva nõude ning üürileandja on ülesütlemisavalduse esitanud enne kolme aasta möödumist sellest nõude läbivaatamiseks toimunud üürileandja ja üürniku vahelise kohtuvaidluse lõppemist.
lg 1 alusel eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega.
lg 1 p 1 sätestab, et üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega eelkõige juhul, kui üürileandja ütles lepingu üles seetõttu, et üürnik esitas heauskselt üürilepingust tuleneva nõude.
lg 2 kohaselt üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kui üürileandja ütles lepingu üles ajal, mil on käimas üürikomisjoni või kohtumenetlus selle üürilepingu üle, samuti enne kolme aasta möödumist selle üürilepinguga seotud üürikomisjoni või kohtumenetluse lõppemisest, kui otsus tehti üürileandja kahjuks. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2010 kohtuotsusest haldusasjas nr 3-07-2435 nähtub, et hageja esitas kostja vastu kaebuse 3 007 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks (ÜVK tl 3-12), millise Tallinna Halduskohus oma 12.01.2009 otsusega rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus muutmata jättis. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2010 kohtuotsus haldusasjas nr 3-07-2435 on jõustunud 18.03.2010 (ÜVK tl 12). Kohus on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt ei ole tegemist üürilepingust tuleneva nõudega
lg 1 p 1 tähenduses, vaid tegemist on kahju hüvitamise nõudega, kuna hagejal ei olnud võimalik erastada eluruumi aadressil Filtri tee 3c-3, Tallinn. Samuti ei saa pidada hageja nõuet kahju hüvitamiseks heauskseks, kuna hagejale oli teada, et Filtri tee 3c ei kuulu erastamisele, kuna tegemist on riigi varaga. Samuti loobus hageja talle pakutud uuest üüripinnast. Seega ei ole kohtu hinnangul üleütlemisavaldus hea usu põhimõttega vastuolus tulenevalt
Samuti ei ole ülesütlemisavaldus vastuolus hea usu põhimõttega tulenevalt
lg 2, kuna ülesütlemisavaldus on esitatud 30.03.2010, seega peale kohtumenetluse lõppemis ja otsus ei ole tehtud üürileandja kahjuks. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et üürilepingu ülesütlemisavaldus ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu hagi ei kuulu eelmärgitud alusel rahuldamisele. 21. Alternatiivnõudena palub hageja pikendada üürilepingut kolmeks aastaks alates 01.07.2010
lg 2 kohaselt eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. Äriregistri väljavõtetest nähtuvalt kuulub hagejale korruselamumaa asukohaga XXX, Orissaare alevik, Orissaare vald, Saare maakond (ÜVK tl 27) ning hageja abikaasale elamumaa asukohaga XXX, Tallinn (ÜVL tl 28). Samuti nähtub Äriregistri väljavõttest, et hageja abikaasale kuulunud elamumaa asukohaga XXX, Vihula vald omanikuks on 02.12.2010 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 16.12.2010 P. P (tl 41), millest võib järeldada, et hageja abikaasa on nimetatud elamumaa maha müünud ning selle eest tasu saanud. Seega ei teki hagejal ja hageja perekonnal selliseid tagajärgi, et hagejal ja hageja perekonnal ei ole võimalik asuda elama teisele elamispinnale. Lisaks nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2010 kohtuotsusest haldusasjas nr 3-07-2435, et hagejale on pakutud koos abikaasaga võimalust ümber asuda üürilepingu alusel teisele heakorrastatud 5 2-10-44674 elamispinnale Tammsaare tee 101-45, Tallinna ning selle võõrandamiseks erastamisjärgse hinnaga (ÜVK tl 4-5, tl 61), millest hageja keeldus ning, mille üle vaidlus puudub. Seega on hageja ise loobunud kostja poolt pakutud teisest eluruumist, millest võib järeldada, et hagejal on endal olemas teine elukoht. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on pensionär (kes on sündinud 1962 aastal), ei ole aluseks üürilepingu pikendamiseks. Eraldi soovib kohus rõhutada, et kohtuistungil selgus, et hageja elab koos abikaasaga vaidlusaluses majas üksinda, kuna teiste üürnikega on üürilepingud lõpetatud. Samuti selgus kohtuistungil, et hageja on eluruumi kasutanud kogu aeg tasuta. Kohus leiab, et kostja kohustus pikendada üürilepingut hagejaga emotsionaalsetel kaalutlustel ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et puudub alus üürilepingu pikendamiseks. Menetluskulud 22. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.