3-10-1520/12

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1520 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Vjatšeslav Julini kaebus Justiitsministri 30.11.
2. a määrusega kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 51 tühistamiseks ja riigiasutustesse helistamise piiramise õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu
3. septembri
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Julini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.09.
5. a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. EDASIKAEBAMISE KORD ASJAOLUD
6. 06.06.2010 esitas kinnipeetav Vjatšeslav Julin Tartu Vanglale taotluse helistamiseks prokuratuuri, advokaadile, justiitsministeeriumisse ja õiguskantslerile. Tartu Vangla V. Julini taotlust ei rahuldanud ja 07.06.2010 tal helistada ei võimaldanud, sest V. Julin ei märkinud taotluses telefoninumbrit, millele ta helistada soovib.
7. 09.06.2010 esitas V. Julin Tartu Halduskohtule kaebuse vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 tühistamiseks ja Tartu Vangla toimingute (06.06.2010 riigiasutustesse helistamise taotluse mitterahuldamine ning 07.06.2010 riigiasutustesse helistamise piiramine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt rikub Tartu Vangla kaebaja õigust suhelda riigiasutuste ametnikega. Kuna tal ei lubatud helistada VSkE § 51 alusel, ei vasta see säte vangistusseadusele (VangS) ja kohtupraktikale. Tuvastamisnõude esitamiseks on kaebajal preventiivne huvi, et sellised rikkumised ei korduks.
8. Tartu Halduskohus tagastas 20.09.
9. a määrusega V. Julini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 ja § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei kuulu V. Julini taotluse, tühistada VSkE § 51, lahendamine halduskohtu pädevusse. Seetõttu tuleb selles osas kaebus tagastada HKMS § 11 lg 4 alusel. Vangla sisekorraeeskiri on vangistust reguleeriv üldakt, mille õiguspärasuse iseseisev kontroll halduskohtumenetluses ei ole lubatud. V. Julini taotlus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, kuulub tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud huvi selle taotlusega halduskohtusse pöördumiseks. V. Julini helistamise taotlust ei rahuldatud seetõttu, et V. Julin märkis selles küll asutuse, kuhu ta soovib helistada, kuid ei märkinud telefoninumbrit, nagu seda nõuab VSkE § 51 lg 4 p
10. Kaebajal ei ole alust nõuda, et Tartu Vangla edaspidi rikuks ise VSkE § 51 lg 4 p-s 3 sätestatud nõuet sellega, et võimaldaks kinnipeetaval mitte märkida taotlusesse lisaks asutusele ka telefoninumbrit, millele ta soovib helistada. Telefoninumbri fikseerimise nõue on põhjendatud ja ei tähenda telefonikõnede sisu kontrollimist. See võimaldab vanglateenistusel kontrollida, kas kinnipeetav isik helistab tõepoolest riigiasutusse, kuhu helistamiseks ta taotluse esitas või kasutab ta taotluse alusel helistamiseks antud täiendavat võimalust ja aega tegelikult muude isikutega suhtlemiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 20.09.
12. a määruse ja saata asi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks. Määruskaebuse kohaselt tagastas halduskohus kaebuse alusetult ja kohaldas valesti HKMS § 7 lg-t 1, kuna isik võib kohtusse pöörduda kaebusega haldusakti tühistamiseks, kui aktiga rikutakse tema õigusi. Riigikohus on märkinud otsuses nr 3-3-1-54-07, et kui vangla sisekorraeeskiri on vastuolus põhiseadusega, siis võib selle kohtus vaidlustada. Halduskohus ei arvestanud VangS § 29 lg-tega 21 ja 4, et vangla ise reguleerib helistamist ning VangS § 28 lg-ga 3, mis keelab kõnede piiramise. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
13. Tartu Vangla palub jätta V. Julini määruskaebuse rahuldamata ning nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega. Vastuväidete kohaselt omab kaebaja aastatepikkust kohtukogemust ja on hästi kursis oma õiguste ja kohustustega. Kuni käesoleva ajani oli talle arusaadav, et vanglateenistusel on VSkE § 51 lg-st 4 tulenevalt õigus nõuda kinnipeetavalt ka telefoninumbrit, kuhu ta helistada soovib ja seni ei ole V. Julin seda ebaõigeks pidanud ega taotlusse märkimata jätnud. V. Julin ei jätnud 06.06.2010 helistamistaotlusel telefoninumbrit märkimata mitte juhuslikult ega teadmatusest, vaid pahatahtliku eesmärgiga algatada järjekordne kohtuvaidlus. Seda tõendab ka asjaolu, et V. Julinil on endal kõik võimalused saavutada preventiivse huvina märgitud eesmärk ilma kohtuliku sekkumiseta, esitades tulevikus helistamistaotlused seaduses sätestatud nõuete kohaselt ja välistada sel viisil sedasorti takistused telefoni kasutamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.09.
15. a määrus tuleb jätta muutmata ning V. Julini määruskaebus rahuldamata.
16. Halduskohtu seisukoht, et VSkE § 51 ei saa halduskohus tühistada, on õige, sest tegemist ei ole haldusakti, vaid õigustloova aktiga. V. Julini apellatsioonkaebuses tehtud viide Riigikohtu 31.10.
17. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-54-07 on alusetu, kuna see lahend ei räägi vangla sisekorraeeskirja tühistamise võimalusest, vaid vangla kodukorrast, mis on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 2 tähenduses ja seetõttu vaidlustatav halduskohtus. Riigikohtu 18.02.
18. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-88-09 on selgelt märgitud, et vangla 2 sisekorraeeskiri ei ole üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusakt, mille peale võiks HKMS § 4 lg 1 alusel esitada iseseisva kaebuse halduskohtule.
19. VSkE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Sama paragrahvi lõike 4 alusel nõuab vanglateenistus telefonikõnede kontrollimiseks kas enne või pärast telefonikõne toimumist kinnipeetavalt muuhulgas ka kirjalikult asutuse nime kuhu kinnipeetav helistab ja telefoninumbrit, millele ta helistab. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Tartu Vangla kodukorra p 14.7.8 sätestab, et avatud osakondade helistamised toimuvad päevakavades sätestatud aegadel. Kui kinnipeetav soovib muul ajal helistada, siis tuleb kinnipeetaval helistamisele eelneval päeval esitada põhjendatud taotlus. Taotluse alusel võimaldatakse teostada kõnesid ainult riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. VangS § 29 lg 21 järgi kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, helistamise aeg ja kõne kestus. Vaidlust ei ole selles, et VangS § 28 lg 3 kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga, Kaebusest nähtuvalt soovis V. Julin 07.06.2010 kell 10.00 helistada prokuratuuri, advokaadile, Justiitsministeeriumisse ja õiguskantslerile. Tartu Vangla taotlust ei rahuldanud, kuna V. Julin märkis taotluses ära küll asutuse, kuhu ta soovib helistada, kuid ei märkinud telefoninumbrit nagu seda nõuab VSkE § 51 lg 4 p
20. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10.
21. a otsuses nr 3-3-1-54-07 märgitu kohaselt ei ole kinni peetava isiku õigus, kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, piiramatu. Vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinni peetava isiku helistamine on ikka toimunud isikutele, kellele helistamist vangistusseadust reguleerivate õigusaktide kohaselt vangla piirata ei tohi. 01.03.
22. a otsuse nr 3-3-1-103-06 p-s 12 on Riigikohus märkinud, et VangS § 28 lg 3 annab vangla direktorile õiguse piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Vanglal ei oleks seda ülesannet võimalik efektiivselt täita, kui vanglaametnikel puuduks õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Telefoni kasutamise registreerimise kaudu peab vanglal olema võimalus tuvastada, kas kinnipeetava graafikuväline helistamine on ikka toimunud isikutele, kelle helistamist vangla VangS § 28 lg 3 alusel piirata ei tohi, ning et vanglaametnikel on olenemata VangS §-s 28 lg 3 toodud piirangust õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb ja vajaduse korral ka tõkestada kaitsja ning haldusorganitega piiramatu suhtlemise õiguse kuritarvitamine. Tulenevalt eelpoolviidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohtadest ei oleks seega VangS § 28 lg-ga 3 kooskõlas sellise olukorra tekkimine vanglates, kus kinnipeetavad ei teavita vanglateenistust sellest, et nad soovivad teatud päeval ja kellaajal helistada VangS § 28 lg-s 3 märgitud asutustesse teatud telefoninumbril. See tooks otseselt kaasa haldusorganitega piiramatu suhtlemise õiguse kuritarvitamise, sest võimaldaks seeläbi sisuliselt kontrollimatult helistada VangS § 28 lg-s 3 loetletud asutuste asemel kolmandatele isikutele. VSkE § 51 lg 4 p-s 3 nimetatud numbri fikseerimine nõue helistamise taotluses on seega põhjendatud ja ei tähenda telefonikõnede sisu kontrollimist vangla poolt, vaid võimaldab vanglateenistusel kontrollida, kas kinnipeetav isik helistab tõesti riigiasutusse, kuhu helistamiseks ta taotluse esitas või kasutab ta seda aega tegelikult muude isikutega suhtlemiseks. Kui kinnipeetav eeltoodud ja seadusega kooskõlas olevat nõuet ei täida, siis on 3 vanglal VangS § 28 lg 3 alusel õigus ka tema taotlus rahuldamata jätta ja tegemist ei ole vanglapoolse õigusrikkumisega. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus samuti õigesti leidnud, et ka kaebuses märgitud vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks puudub V. Julinil ilmselgelt põhjendatud huvi, so tegemist on ilmselgelt perspektiivitu tuvastamiskaebusega. Nõue fikseerida helistamise taotluses ka haldusorgani telefoninumber tuleneb VSkE-st ning vanglal on VangS § 29 lg 21 alusel õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb ja VangS § 28 lg 3 alusel on vanglal õigus jätta rahuldamata taotlused, milles ei ole märgitud telefoninumbrit, millele kinnipeetav väidetavalt mõnele riigiorganile kõnet tehes helistada soovib, et välistada VangS §-st 28 lg 3 tuleneva õiguse kuritarvitamine kinnipeetavate poolt. Tiit Lõhmus Agu Timmi 4 Maili Lokk