Obsah (8)

§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 1741§ 168§ 179

2-12-19543 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19543 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nen

§-le 661 lg 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale; 8. Kooskõlas

§-is 430 lg 1, 2 sätestatuga kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss; 9. Lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasjas nr 2-12-19543 menetlus; 10.

Kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud menetluskulude jaotuse selliselt, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas 1 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik 17.05.2012.a esitas OÜ Maaharijad Harju Maakohtule hagiavalduse ERA Liisingu Inkassoteenused AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitedokumendiks on Tartu notari Andrus Ruul'i 18.03.2010 notariaaldokument nr

1. Nimetatud lepinguga (p 2.1 ja 2.2) seadis hageja kostja kasuks lepingus nimetatud kinnistutele esimesele järjekohale ühishüpoteegi kogusummas 1 200 000 krooni ehk 76 693,98 eurot koos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Ühishüpoteegiga tagati kõik hüpoteegipidaja nõuded nii sõlmitud kui ka tulevikus sõlmitavatest müügilepingutest ning nende muudatustest ja võimalikest lisadest. Hageja sõlmis kostjaga 29.12.2010 kokkuleppe võlgnevuse 127 492,10 eurot tasumiseks. Kostja poolt kohtutäiturile esitatud täitmisavaldusele lisatud võlgnevuse aruandest nähtub, et kostja on lisaks intressidele nõudnud hagejalt 29.12.2010 sõlmitud kokkuleppe p 8 alusel leppetrahvi 30% võlgnevuse põhisummast (so 30% laenatud rahast ehk 127 492,10-st eurost) kokku 38 247,63 eurot. Hageja leiab, et kostja leppetrahvinõudel puudub igasugune seaduslik ja lepinguline alus, mistõttu on sundtäitmine antud asjas lubamatu, kuna kostjal ei ole hageja vastu nõuet (lepingust tulenev nõue, so põhivõlg ja intress on täielikult rahuldatud). 18.06.
2. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. Kostja esitas 21.06.2012 vastuse hagiavaldusele. 12.07.2012 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. 2 2-12-19543 Pooled esitasid 22.08.2012 kohtule alljärgneva kompromisslepingu:
3. Lõpetada ts asja nr. 2-12-19543 menetlus kompromissiga;
4. Kompromissiga kohustub hageja maksma kostjale 21 000 eurot (täiteasi nr *) alljärgnevalt: 2000 eurot hiljemalt 31.08.2012; 1000 eurot hiljemalt 30.09.2012; 1000 eurot hiljemalt 31.10.2012; 1000 eurot hiljemalt 30.11.2012; 16 000 eurot hiljemalt 31.12.
5. Hageja tasub käesolevas punktis nimetatud summad Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa arvelduskontole nr * SEB Pangas.
6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda;
7. Täitekulud täiteasjas nr*, sealhulgas kõik seaduse järgi kostja poolt maksmisele kuuluvad täitekulud, jäävad täielikult hageja kanda. Kostja kohustub esitama kohtutäitur Rannar Liitmaale pärast kompromissi jõustumist sissenõudjana täitemenetluse nr *osalise lõpetamise avalduse enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt summas, mis ületab 21 000 eurot ja mis käesoleva kompromissi alusel enam tasumisele ei kuulu. Juhul, kui kostja sellist avaldust ei esita, puudub hagejal kohustus tasuda täitekulusid summalt, mis ületab 21 000 eurot;
8. Pooltel ei ole seoses ts. asjaga nr. 2-12-19543 teineteise suhtes täiendavaid pretensioone;
9. Juhul, kui hageja hilineb kompromissi p-s 2 sätestatud summade maksmisega, maksab ta viivist 0,05 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Juhul, kui hageja hilineb tasumisega üle 15 päeva, on kostjal õigus pöörata kompromissist tulenev tasumata nõue korraga täies ulatuses täitmisele;
10. Tuginedes

§-le 661 lg 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale; 8. Pooled paluvad käesolevaga Pärnu Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas

§-is 430 lg 1, 2 sätestatuga; 9. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-12-19543 kooskõlas

§-is 428 lg 1 p 4 sätestatuga; 10. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3 2-12-19543 Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole leppinud kokku menetluskulude jagamises, seega kannavad pooled menetluskulud ise. Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4