Obsah (8)

§ 371§ 439§ 363§ 438§ 340§ 338§ 475§ 125

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-8212 Tsiviilasi Vaidlus

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võimalik menetlusse võtta, kuna avalduses taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-54-10 öelnud: „Mitteeluruumide erastamine ei ole enam võimalik. Ka riigivaraseaduse eelnõu seletuskirjast nähtub seadusandja tahe mitte jätkata mitteeluruumide erastamist pärast

1. jaanuari
2. Seletuskirjas märgitakse, et riigivara erastamine erastamisseaduse ja mitteeluruumide erastamine mitteeluruumide erastamise seaduse alusel on täielikult lõpetatud, mistõttu on mõistlik tunnistada kehtetuks vastavad sätted erastamisseaduses ja mitteeluruumide erastamise seadus tervikuna.“ Maakohus leidis, et tuleb eristada, kas tegemist on mitteeluruumiga või eluruumi abiruumiga. Antud juhul ei anna ehitusregister Garaažikooperatiivi Gudok kohta andmeid, seega ei saa kindlaks teha, kas tegemist on mitteeluruumiga (eraldiseisva korterimandi reaalosana) või eluruumi abiruumiga. Maakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kui ettevõte likvideeriti ilma õigusjärgluseta, läks vastutus üle riigile. Kuna antud juhul ei ole Garaažikooperatiiv Gudok kohta võimalik leida andmeid selle likvideerimise või sellele nimetatud õigusjärgluse kohta ning ka avaldaja märgib avalduses ka ise, et dokumendid nimetatud garaažikooperatiivi kandmise kohta äriregistrisse pole säilinud, ei ole õigusjärgluse olemasolu võimalik kindlaks teha. Tegemist on riigivaraga, mille erastamine ei ole enam võimalik. Avaldaja õigusjärgluse tuvastamine ei aitaks avalduses toodud eesmärki (erastada maad) saavutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. GÜ Gudok esitas määruskaebuse. GÜ Gudok taotleb kohtult esitatud avalduse menetlusse võtmist ja tõendamist, et GÜ Gudok on Garaažikooperatiivi Gudok õigusjärglane. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) tõendavad avaldusele lisatud dokumendid, et tegemist ei ole mitte riigivara, vaid garaažikooperatiivi Gudok varaga. GÜ Gudok on olemas ja tegutseb samal kujul kui enne tegutses garaažikooperatiiv Gudok. Alates aastast 1998 maksis garaažihoonete juurde kuuluva maatüki eest maamaksu garaažikooperatiiv Gudok ja alates aastast 1999 maksab maamaksu GÜ Gudok. Kui tegemist oleks riigi maaga nagu väitis maakohus, siis tekib küsimus, mille alusel on Gudok maksnud maamaksu; 2) puudub ehitusregistris garaažikooperatiiv Gudok ning selle registrikood on kadunud. Selle ülesleidmine on võimatu, kuna seda pole ka Narva Arhiivis; 2 3) rikkus maakohus lahendi tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida pole esitatud. Antud juhul tegi maakohus otsuse nõude kohta, mida pole esitatud. Avaldaja palus tõendada, et GÜ Gudok on garaažikooperatiivi Gudok õigusjärglane, mitte ei palunud maatüki erastamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb tagastada maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 5.

§ 363

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Nimetatud osas vastab avaldus

§ 363nõuetele.

Avaldus on esitatud õigusjärgluse tuvastamiseks. Avalduse alusena on avaldaja esitanud asjaolud, mis lubavad garaažiühistut Gudok pidada garaažikooperatiiv Gudok õigusjärglaseks. Nimetatud asjaolusid võib avaldaja tõendada kõigi seaduses lubatud tõenditega, sh tunnistaja ütlustega ja poole seadusliku esindaja vande all antud ütlustega. Maakohus saab tõendeid hinnata üksnes kohtuotsusega (

§ 438

lg 1), mistõttu maakohtu seisukoht asja menetlusse võtmisest keeldumisel, et kui dokumendid ei ole säilinud, siis ei ole võimalik õigusjärglust kindlaks teha, on ennatlik. Maakohus on ka valesti aru saanud avalduse esitamise eesmärgist. Asja materjalidest nähtub, et avalduse kohtule esitamisel on avaldaja juhindunud Narva Linnavalitsuse

1. oktoobri 2009 kirjast avaldajale. Linnavalitsuse kirja kohaselt on XXX aadressil asuv garaažihoone püstitatud seaduslikul alusel ja tal puudub dokument, mis lubab hoonet kasutada, siis tuleb hoone eelnevalt registreerida ehitusregistris, mis võimaldab lõpetada maa erastamise menetluse. Selleks on avaldajal vajalik esitada linnavalitsusele mh ka dokument, mis tõendab, et GÜ Gudok on eelmise sajandi 80 – ndatel aastatel loodud kooperatiivi Gudok õigusjärglane, kellele oli eraldatud maa garaažihoone ehitamiseks. Seega on avaldaja eesmärgiks kõigepealt kanda hoone XXX enda kui garaažikooperatiiv Gudok õigusjärglase nimele ehitusregistris. Ilma ehitusregistris vastava kandeta ei ole avaldajal võimalik astuda edaspidiseid samme hoone seaduspärasel kasutamisel. Ebaõiged ja eksitavad on maakohtu viited eluruumide erastamise seadusele ja mitteeluruumide erastamise seadusele ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-54-
2. Avaldaja poolt esitatud asjaoludest ja avalduse lisadest nähtuvalt võib avaldajal olla huvi garaažialuse maa erastamise vastu, mitte aga eluruumide või mitteeluruumide erastamise vastu, kuna nimetatud garaaži omanik on olnud selle ehitamisest saati garaažikooperatiiv Gudok. Maa erastamise tähtajad ja korra sätestab maareformi seadus, kuid nagu varem märgitud, ei ole avaldaja eesmärgiks üksnes maa erastamise küsimuse lahendamine. Seega on maakohus

§ 371lg 2 p 2 alusel ebaõigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest.

6.

§ 340

1 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muu puudusega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 338

lg 1 kohaselt peab menetlusdokument, ka hagi, sisaldama ka kõigi menetlusosaliste andmeid. Avaldaja ei ole oma avaldust suunanud teise isiku vastu ja on seega ilmselt pidanud selle menetlemist võimalikuks hagita menetluses.

§ 475lg 1 ja 2 annavad loetelu hagita asjadest.

Loetelu kohaselt ei vaata kohus hagita menetluses läbi juriidilise isiku õigusjärglase tuvastamise asju. Ringkonnakohus leiab, et juriidilise isiku õigusjärgluse tuvastamist iseseisva nõudena saab läbi vaadata eelduslikult üksnes hagimenetluses ja 3 hageja peab nimetama selleks menetluseks ka kohase kostja. Kohaseks kostjaks võib olla isik, kelle õigusi selle tuvastushagiga puudutatakse, näiteks selle maatüki omanik, millel asuvad hooned, mille omaniku suhtes õigusjärglaseks olemist soovib avaldaja tuvastada. Hagiavalduse esitamisel tuleb hagejal määrata ka hagihind ja tasuda sellelt ka riigilõiv seadusega ettenähtud suuruses. Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 12.78 eurot.

§ 125

kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Maakohtul tuleb anda avaldajale tähtaeg avalduses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks, korrektse hagiavalduse esitamiseks, hagihinna määramiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Üllar Roostoja Viivi Tomson 4 Kersti Kerstna-Vaks