3-10-2572/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

1. mai 2012, Tartu 3-10-2572 H.L. (L.) kaebus Viru Vangla 13.01.2010 haldusakti nr 6-10/619-1 osaliseks tühistamiseks, vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja toimingu (vaidele vastamise tähtaja ületamine) õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Halduskohtu 31.05.
2. a otsus H.L. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja H.L. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Rahuldada apellatsioonkaebus.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.
5. a otsus ja teha Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude osas uus otsus, millega rahuldada H.L. kaebus ja tunnistada Viru Vangla toiming (vaide läbivaatamise tähtaja rikkumine) õigusvastaseks.
6. H.L. kaebuses esitatud nõuete osas Viru Vangla 13.01.
7. a keeldumise osaliseks tühistamiseks ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks tuleb asi saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Mõista Viru Vanglalt H.L. kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 15,97 eurot.
9. Esimese astme kohtus kantud menetluskulude jaotuse üle otsustab halduskohus asja uue läbivaatamise käigus. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. 06.01.2010 esitas H.L. Viru Vanglale taotluse lubada kauplusest soetada froteekäterätik ning võimaldada selle kambris kasutamine. Taotlust põhjendas ta sellega, et ainult ühe saunalina ja vahvelriidest käterätikuga ei ole võimalik hoolitseda isikliku hügieeni eest. 13.01.
11. a otsusega nr 6-10/619-1 rahuldas vastustaja taotluse osaliselt. Kaebajal lubati soetada kauplusest froteerätik, kuid selle kambris kasutamise taotlust ei rahuldatud. Vastustaja märkis, et kinni peetavatele isikutele väljastatakse vahvelriidest käterätik ja saunalina, mis on piisav isikliku hügieeni tagamiseks. Vastavalt 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 p-le 2 ei lubata kinnipeetavale kambrisse vangla tagatud tarbeesemetele sarnase otstarbega isiklikke asju. 10.02.2010 esitas kaebaja vaide, milles vaidlustas 13.01.
12. a otsust nr 6-10/619-1 froteerätiku kambris kasutamise taotluse rahuldamata jätmise osas ning palus tunnistada haldusakt selles osas kehtetuks. 31.08.
13. a vaideotsusega nr 6-12/90-1 jättis Viru Vangla vaide rahuldamata.
14. 05.10.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 13.01.
15. a haldusakt nr 6-10/619-1 osaliselt, teha vastustajale kohustav ettekirjutus ja tunnistada õigusvastaseks toiming, mis seisnes vaidele vastamisega viivitamises. Kaebaja leidis, et haldusakt peaks kuuluma tühistamisele osas, millega keelduti lubamast käterätikut kambrisse, kuna sellega rikuti hügieeni eest hoolitsemise subjektiivset õigust ja alandati inimväärikust. Haldusakt anti volitusi ületades ning vastuolus vangistusseaduse (VangS) §-dega 41 lg 1, 48 lg 1 ja 11 , 50 lg 1, vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-dega 57 lg 1-3 ja 61 lg 1 ning põhiseaduse (PS) §-dega 3 lg 1, 10-12, 19 lg 1 ning
16. Toimingu õigusvastasus seisnes vaidele vastamise tähtaja ületamises 5 kuu võrra, millega rikuti hea halduse põhimõtet. Kaebaja põhjendatud huvi toimingu õigusvastseks tunnistamiseks oli preventiivne huvi, vältimaks edaspidi vastustaja poolt seaduses sätestatud menetlustähtaegade rikkumist.
17. Tartu Halduskohtu 31.05.
18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus sedastas, et Viru Vangla 13.01.2010 haldusakt nr 6-10/619-1 oli õiguspärane ning isiklike esemete piiramine põhjendatud. Kohus leidis, et froteekäterätiku mittelubamine kambrisse ei riiva kinnipeetava inimväärikust. Keha kuivatamine on teostatav saunalinaga ning nõude ja käte kuivatamine vahvelriidest käterätikuga. Kui kaks käterätikut (saunalina ja väike käterätt) on olemas, ei takista kolmanda käterätiku puudumine kinnipeetavat hoolitsemast oma isikliku hügieeni eest. Froteerätiku kasutamise otstarve on sarnane saunalina ja vahvelrätiku otstarbele. Kohus leidis toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes, et vastustaja ei näidanud kaebaja vaiet menetledes nõutavat hoolsust ning vaiete rohkusega ei saa õigustada kuuekuulist menetlusaega (tähtaja ületamist 5 kuud), kuid käesoleval juhul ei muudetud ega piiratud sellega kaebaja õigusi ega vabadusi ning ei tekitatud olulisi ebamugavusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
19. Apellatsioonkaebuses vaidleb kaebaja otsusele tervikuna vastu ja palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.
20. a kohtuotsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti jätnud kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, tõendid kogumata ja hindamata. Kohus ei ole kontrollinud vaidluse all oleva haldusakti õiguspärasust tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-dest 4 ja 54-56 ning kohtuotsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg-ga
21. Kaebaja arvates tuleneb VangS § 48 lg-st 1 ja VSkE § 57 lg-st 1, et kinnipeetav võib endale 2 soetada eseme vangla vahendusel ja seda kasutada, kui see ei ole käsitletav VangS §15 lg 2 ja VSkE §641 mõtte kohaselt keelatud esemena. Väljaspool neid tingimusi on õiguspäraselt vangla poest soetatud eseme kasutamise keelamisel tegemist kaalutlusõiguse piiride ületamisega ja kinnipeetava õiguse rikkumisega. Kaebaja leiab, et kohus on jätnud teostamata kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti diskretsioonipiiride, eesmärgi ja proportsionaalsuse ning võrdse kohtlemise jm õiguse üldtunnustatud põhimõtete kontrolli. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaebaja rõhutab, et käterätik on hügieenivahend ning VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Kaebaja arvates on käterätik soetatud vangla vahendusel ning ei saa olla seega keelatud ese VSkE § 641 või VangS § 15 lg 2 mõistes. Kaebaja leiab, et kohus jättis tähelepanuta, et vangla keelas väljastada oma kulul kolmandat rätikut aga mitte kinnipeetava enda vahendite eest soetatud käterätikut. Kaebaja arvates ei ole põhjendatud ja õiguspärane vastustaja põhjendus, mille kohaselt keelatakse teatud esemed, kuna keegi on neid mittesihipäraselt tarvitanud. Kaebaja arvates võiks vastustaja sellistel põhjendustele tuginedes keelata pea kõik vangla poolt väljastatud esemed (nt lusikad). Kaebaja sedastab, et kohus on otsuse põhjendustes tuvastanud vastustaja toimingu õigusvastasuse, kuid jätnud resolutsioonis selle märkimata. Kaebaja leiab, et resolutsioon ja põhjendused ei saa olla vastuolus.
22. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja kohtumenetluse norme. Vastustaja arvates ei ole käterätiku kambrisse mittelubamine vastuolus kaebaja viidatud sätetega. Kaebajal ei keelatud soetada vangla kauplusest käterätikut, see paigutati tema isiklike asjade juurde lattu. Viru Vangla 10.03.
23. a käskkirjast nr 1.1-1/44 tulenevalt ei lubata kinnipeetavatele kambrisse vangla poolt tagatud sarnase otstarbega esemeid. Käskkirja p 1.7 kohaselt on vangla poolt tagatud vahvelriidest käterätik ning p 1.8 kohaselt saunalina. Isikliku käterätiku otstarve on ilmselgelt sarnane vangla poolt tagatud esemetega, mistõttu kaebajal puudub õigus isiklikku käterätikut nõuda. Väär on kaebaja väide, et vangla on keelanud väljastada vangla kulul kolmandat rätti, mitte kinnipeetava enda vahendite eest soetatud käterätti. Vangla on keelanud nii vangla kui ka kinnipeetava enda kulul soetatud rätiku kambrisse väljastamise. Vastustaja märgib, et Viru Vangla eelnimetatud käskkiri keelab isiklike tarbeesemete kambrisse lubamise otstarbest, mitte vajadusest tulenevalt. Vastustaja on seisukohal, et hügieeni tagamine on võimaldatud vangla väljastatud saunalina ja vahvelriidest rätikuga. Kuna soetamise taotluse rahuldamisel jäeti ühtlasi rahuldamata kaebaja taotlus rätikut kambris kasutada, ei saanud tal tekkida õiguspärast ootust selle kambrisse lubamise osas. Kaebaja vaie on läbi vaadatud 5 kuud hiljem seaduses sätestatud tähtajast ja vastustaja ei ole üles näidanud nõutavat hoolsust. Samas on kohus õigesti leidnud, et kaebajal puudub põhjendatud huvi ja jätnud kaebuse rahuldamata ka õigusvastasuse tuvastamise nõudes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 31.05.
25. a otsus tuleb tühistada ning Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes teeb ringkonnakohus ise uue otsuse, millega rahuldab kaebaja taotluse. Ülejäänud nõuete osas saadab ringkonnakohus asja halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
26. H.L. esitas kaebuses ka nõude tuvastada vangla toimingu õigusvastasus, kuna tema poolt 10.02.2010 esitatud vaie lahendati alles 31.08.2010, so oluliselt ületades vaide lahendamise 30-päevast tähtaega. Viru Vangla on omaks võtnud selle, et H.L. i eelnimetatud vaie jäi VangS §-s 11 lg-s 7 ette nähtud tähtaja jooksul lahendamata, põhjendades seda esitatud vaiete suure hulgaga (tl 19). Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud huvi olemasolu. Põhjendatud huvina märkis kaebaja kaebuses preventiivse huvi, et edaspidi järgiks vangla tema poolt esitatud vaiete lahendamisel seadusest tulenevaid tähtaegu. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kolleegium on asunud seisukohale, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse esitamiseks piisavat põhjendatud huvi ei ole juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt. Riigikohtu 29.09.
27. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-10, p 13-14; Riigikohtu 19.04.
28. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-4-10, p 14, Riigikohtu 21.06.
29. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10 p 20). Kolleegium on nendes lahendites ka leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Käesolevas asjas on H.L. taotlenud Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamist, põhjendades seda sellega, et tulevikus lahendaks vangla tema poolt esitatud vaided tähtaegselt. Esitatud kaebus soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et suunab vanglat edaspidi vaideid lahendama kehtestatud korda ja tähtaega järgides. Seetõttu on kaebaja nimetatud eesmärk põhjendatud huvina piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse rahuldamist. Antud juhul ei ole tuvastatud kaebaja ega ka vastustaja osas õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude sellist muutumist, mis annaks alust pidada preventiivse huvi puudumist ilmselgeks. Eeltoodu tõttu tuleb H.L. i kaebus osaliselt rahuldada ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis seisnes kaebaja 10.02.2010 (vanglas registreeritud 11.02.2010) esitatud vaide mitteõigeaegses lahendamises.
30. Esitatud tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamisel on halduskohus jätnud tähelepanuta selle, et kaebajal oleks olnud oma õiguste efektiivseks kaitseks vajalik esitada nõue ka Viru Vangla direktori 10.03.
31. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tühistamiseks. Sarnaselt vangla kodukorrale on selline käskkiri käsitatav üldkorraldusena, mis on halduskohtus vaidlustatav (vt RKHKo 31.10.2007, 3-3-1-54-07, p 7). Kuna käteräti andmisest keeldumise põhjendamisel tugineb Viru Vangla sellele käskkirjale, siis ei saa kaebaja esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuet rahuldada ilma, et tühistatakse keeldumise aluseks olnud Viru Vangla direktori 10.03.
32. a käskkirja nr 1.1-1/44 p
33. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.
34. a otsus asjas nr 3-3-1-5-10 p 14 koos täiendavate viidetega). Seejuures ei piisa üksnes selle käskkirja õiguspärasuse hindamisest, sest tulenevalt HMS § 60 lg-st 2 on kehtiv haldusakt siduv ka haldusorganitele tema järgmistes otsustustes sõltumata selle õigusvastasusest.
35. Riigikohus on uurimisprintsiibist tulenevat halduskohtu selgitamiskohustust käsitledes olnud järjekindlalt seisukohal, et selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustust vajadusel 4 abistada kaebajat asjakohase taotluse valikul (vt RKHKo 10.03.2010, 3-3-1-90-09, p 10 koos edasiste viidetega). Riigikohus lisab samas otsuses, et kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustuse juhtida menetlusosalise tähelepanu menetlusliku taotluse esitamise võimalusele olukorras, kus taotluse esitamata jätmine võib otseselt või kaudselt kaasa tuua kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete osas, tühistada ja saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus ei ole selgitanud kaebajale vajadust esitada nõue Viru Vangla direktori 10.03.
36. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tühistamiseks. Hindamata on ka sellise nõude lubatavuse eeldused (kaebetähtaeg, kohustusliku kohtueelse korra läbimine jms). Ringkonnakohus ei saa hakata sellise nõude lubatavuse eeldusi ise hindama ning seda nõuet lahendama esimese astme kohtuna apellatsioonimenetluses, sest sellisel juhul ei toimiks kohtusüsteem kolmeastmelisena.
37. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu ka sellele, et asja uuel läbivaatamisel tuleb järgida Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.
38. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-77-11 toodud seisukohti, mille järgi Viru Vangla kiri, millega jäeti rahuldamata kinnipeetava taotlus eseme kambrisse väljastamiseks, kujutab endast toimingut, mitte haldusakti. Eeltoodu alusel leidis Riigikohus, et kirja tühistamise nõue ei ole HKMS v.r § 6 lg 2 p 1 (käesoleval ajal HKMS § 37 lg 2 p 1) kohaselt võimalik ja asja uuel lahendamisel peab halduskohus jätma kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Samuti viitas Riigikohus sellele, et kuna on esitatud ka kohustamiskaebus eseme kambrisse kasutada andmiseks, siis puudub vajadus selgitada kaebajale võimalust muuta kirja peale esitatud tühistamiskaebus tuvastamiskaebuseks. Ennekõike võiks üleminek ekslikult esitatud tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele olla vajalik seoses võimaliku kahjunõude esitamisega tulevikus. Käesoleva juhtumi puhul oleks nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude eduväljavaated ilmselgelt olematud.
39. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus rahuldatakse ja halduskohtu vaidlustatud otsus tühistatakse, mõistab ringkonnakohus HKMS § 108 lg 1 alusel Viru Vanglalt H.L. kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud kuluna riigilõivu 15,97 eurot. Kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud kulude jaotuse üle tervikuna otsustab halduskohus asja uuel läbivaatamisel tulenevalt sellest, et olulisemas osas saadab ringkonnakohus asja halduskohtule lahendamiseks tagasi. Halduskohtul tuleb uue otsuse tegemisel kaebaja menetluskulude jaotuse osas arvestada ka seda, et ühe kaebuse nõude osas on kaebus H.L. i kasuks juba lahendatud ringkonnakohtu käesoleva otsusega. Agu Timmi Einar Vene 5 Maili Lokk