) § 179 lg-le 4 peab osaühingu juhatus esitama oma kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Registripidaja võib ilma hoiatamata määrata seadusega ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest ettevõtjale ja igale juhatuse liikmele rahatrahvi 320 – 3200 euro ulatuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 2, et kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Seadusandja ei ole siinjuures täpsustanud, kas ilma hoiatusmäärust tegemata saab trahvida äriühingut või andmete esitamiseks kohustatud isikuid. Kuna antud seadusesäte viitab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud trahvihoiatusele ning TsMS § 46 lg 2 säte käsitleb isikuid, s.t aruande esitamiseks kohustatud füüsilisi isikuid, mitte ettevõtjat kui äriühingut, leiab avaldaja et antud juhul füüsilisest isikust juhatuse liiget ei saa ilma hoiatamata trahvida. Seega tulenevalt TsMS § 46 lg 2, § 601 lg-te 1 ja 2 ning
lg 2 sõnastuses ei saa kohus ilma trahvihoiatust tegemata juhatuse liikmetele määrata trahvi. Äriseadustiku mõttega ei oleks kooskõlas füüsiliste isikute trahvimine ilma trahvihoiatuseta. Kohus ei ole kaebajat eelnevalt hoiatanud, et esitamata on aruanne, mille eest saab kohus määrata trahvi; 3) ei tehta kohtute registriosakonna praktika kohaselt üldjuhul trahvimäärust ilma hoiatamata. Ka
Seega kohus võib ettevõtet või kohustatud isikuid pärast trahvihoiatuse tegemist trahvida, kuid käesoleval juhul puuduvad niivõrd kaalukad põhjused äriühingu juhatuse liikme trahvimiseks. Arvestada tuleks ka äriühingu juhatuse eelnevat õiguskuulekat käitumist registriasjades; 4) on määratud trahv summas 320 eurot ebamõistlikult suur. Kohus ei ole TsMS § 46 lg 1 kohaselt arvestanud isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda määratud suuruses trahvi tasuda. Kaebaja ühe kuu sissetulek on XXX eurot, kaebaja igakuised vajalikud püsimaksed (kommunaalkulud, transport, sidekulud, kulutused toidule) on kokku XXX eurot. Kaebaja igakuised laenu tagasimaksed AS-le Swedbank on XXX eurot. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et äriühingul puudus ja puudub hetkel majandustegevus. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. detsembri 2011 määrus registriasjas nr Ä 40023201/M2 muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 4. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja viited TsMS § 601 lg-le 1, mille kohaselt registrisse kohustuslikult kandmisele kuuluvate andmete esitamata jätmise korral tuleb kohtul teha esmalt määrus, millega kohustatakse andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama nõutud andmed.
lg 2 kohaselt võib registripidaja juhul, kui registripidajale ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitatud seaduses ettenähtud andmeid, trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Ringkonnakohus leiab, et
MS § 601 lg-te 1 ja 2 suhtes, millega seadusandja on kehtestanud üheselt mõistetava erandi üldisest reeglist. Kuna registripidajale seadusega ettenähtud andmete õigeaegselt esitamata jätmisel tuleb juhinduda
lg-st 2, on registripidaja õigustatult määranud rahatrahvi hoiatamismäärust tegemata. 5. Registripidaja otsus, kas määrata rahatrahv juriidilisele isikule endale või juriidilise isiku juhatuse liikmele, nagu ka registripidaja otsus määrata rahatrahv ilma hoiatamismääruseta, on registripidaja diskretsiooniotsus. Diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui registripidaja on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul ei ole registripidaja diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu tuleks
lg 2 alusel hoiatusmäärust tegemata trahvimisel erinevalt kohelda äriühingut ja tema füüsilisest isikust juhatuse liiget. Seadusel ei põhine arvamus, nagu tuleks füüsilise isiku trahvimisel teda igal juhul esmalt trahvi määramise osas hoiatada.
lg 1 sõnastuse kohaselt koheldakse seaduses ettenähtud andmete registripidajale õigeaegselt esitamata jätmise tõttu trahvimisel nii ettevõtjat (sh juriidilist isikut) kui ka kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid (sh äriühingu juhtorganite füüsilistest isikutest liikmeid) võrdselt ja seadus ei näe ette nende eristamist. Äriühingu kui juriidilise isiku puhul saavadki tegelikkuses toiminguid teha üksnes füüsilised isikud. 6. Vastavalt
lg-le 4 esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Tegemist on ettevõtja seadusest tuleneva kohustusega, millest ettevõtja, sh juriidilise isiku puhul tema juhtorganite liikmed, peavad olema teadlikud ilma, et registripidaja neid sellest igakordselt eelnevalt teavitaks ja hoiataks. 7. Kuigi registripidajal ei oleks
lg 2 kohaselt iseenesest keelatud isikuid trahvi määramise võimalusest eelnevalt hoiatada, ei ole trahvihoiatuse tegemine seaduse järgi kohustuslik. Hoiatuse tegemata jätmine on kooskõlas registripidaja kaalutlusõigusega. 8.
lg-st 4 tulenev kohustus, mille kohaselt peab osaühingu juhatus esitama oma kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest, ei ole seotud sellega, et äriühingul puudus ja puudub hetkel majandustegevus. Ettevõtja peab tegutsema suhetes riigiga korraliku ettevõtja hoolsusega, mis muuhulgas tähendab, et äriühingu juhatuse liige peab võtma tarvitusele kõik abinõud majandusaasta aruande õigeaegseks esitamiseks. Seadus 3 ei näe ette vabastust aruande esitamise kohustusest juhul, kui äriühingul puudub teatava perioodi vältel majandustegevus. 9. Nähtuvalt asja materjalidest, algab OÜ Greenyard majandusaasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole 2010. a majandusaasta aruannet tähtaegselt registripidajale esitanud, siis on ta rikkunud
Vaidlustatud määrusega määrati M. Haruzinile rahatrahv 320 eurot 2010.a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest. Vastavalt TsMS § 46 lg-le 1 võib kohus määrata rahatrahvi ulatuses kuni 3 200 eurot.
lg 21 kohaselt määratakse trahv tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 320 eurot. Kuna määruskaebuse esitajale on määratud trahv seaduses sätestatud miinimummääras (320 eurot), siis ei ole võimalik seda enam vähendada. 10. TsMS § 601 lg 8 alusel ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasikaebust esitada. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 4 Kai Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.