KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2012.a Tartu Tsiviilasja number 2-10-36007 Tsiviilasi

§ 175

lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kohtupraktika on lugenud lepingulise esindaja puhul, et ta on osalenud vähemalt ühel kohtuistungil ja esitanud esindatava nimel vähemalt ühe menetlusdokumendi. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hagejal oleks menetluses olnud esindaja, kes oleks esitanud kohtule menetlusdokumente või osalenud kohtuistungil. Kahel toimunud kohtuistungil esindas hageja ennast ise. Kohtule esitatud menetlusdokumente (hagiavaldus, seisukoht kostja vastusele, meil kohtule istungi ärajätmisest ja kostja taotletud kirjalikust menetlusest, avaldus kohtule asjaolu kohta, et kostja andis istungil valetunnistusi) saab pidada hageja enda koostatuks, kuna dokumendid on õiguslikult põhjendamata, sisult lihtsad ning kohati emotsionaalsed. Selliste dokumentide koostamist ei ole põhjendatud omistada advokaadibüroole. Samuti ei ole kviitung-arvet nr 432 võimalik seostada käesoleva tsiviilasjaga: arvelt ei nähtu tsiviilasja numbrit (arve väljastamise ajaks 28.09.2010 oli hageja hagiavalduse kohtule esitanud ja kohus oli hagiavalduse 29.07.2010 käiguta jätnud, käiguta jätmise määruses oli märgitud tsiviilasja number). Ka ei ole arvel märgitud, milliseid toiminguid õigusabi raames hagejale osutati ning iga toimingu tegemiseks kulunud aeg. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-16-11 märkinud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Eeltoodut arvesse võttes jättis kohtunikuabi hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata.

§ 144

p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Sõidukulusid peab tõendama. Hageja ei ole esitanud kütuse ostudokumente, mistõttu ei ole sõidukulud tõendatud. Sõidukulud on eelkõige seotud kohtuistungile ilmumisega. Istungid toimusid 2 Rakvere kohtumajas ja ka hageja elab Rakveres. Kuna kohtunikuabi ei lugenud hageja õigusabikulusid põhjendatuks, tõendatuks ega seotuks käesoleva tsiviilasjaga, siis ei ole põhjendatud ka advokaadibüroosse sõiduks määrata hagejale hüvitist sõidukulude katteks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A. Nemvalts esitas Viru Maakohtu
2. detsembri 2011 määruse peale määruskaebuse, milles palub talle menetluskulud täies ulatuses välja mõista, kuna ta on pidanud selle raha kostja mõtlematu teo pärast kulutama. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rahuldas maakohus 22.02.2011 otsusega hageja hagi ning jättis hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda; 2) on Advokaadibüroo Veso & Partnerid kviitung-arvel nr 432 kirjas „õigusabi täiteasjas 169/2010/662 ning selle vaidlustamisel“. Antud täiteasi andiski aluse sellele tsiviilasjale, seega ei ole oluline, kumma asja number on kviitungil kirjas. Kohtuprotsess toimus täiteasja tühistamise üle. Arvel ei ole märgitud, milliseid toiminguid õigusabi raames hagejale osutati ja iga toimingu tegemiseks kulunud aega, kuid arvele ei mahukski kõike kirjutama. Kohtu soovil võib advokaat kogu oma tegevuse täpsemalt lahti seletada. Menetluses esitatud dokumendid on hageja koostatud, kuid hageja käis saamas õigusabi seoses antud kohtuasjaga. Õigusabikulud oleksid kasvanud väga suureks, kui hagejat oleks kahel korral kohtus esindanud advokaat, kes tuleb Tallinnast. Tekkinud oleksid sõidukulud (2 x Tallinn-RakvereTallinn), samuti oleksid lisandunud summad, kui advokaat oleks kõik hageja dokumendid valmis kirjutanud. Hageja otsustas piirduda ainult juriidilise konsultatsiooniga; 3) käis hageja kahel korral Tallinnas advokaadibüroos õigusabi saamas. Kohtuprotsess on kestnud alates 2007.a ning hageja on kasutanud kogu aeg sama advokaadi teenuseid. Hageja esitas kohtule auto tehnilise passi, tehase andmete järgi küttekulu, kilometraaži ja kütuse hinna andmed, millest tulenevalt kulus antud autoga kahel korral Rakvere-Tallinna vaheliseks sõiduks 516,80 krooni (33,03 eurot). Kütuse ostudokumente hagejal esitada ei ole ning tal ei peagi neid olema. Arusaamatuks jääb, miks peaks füüsiline isik endale koju igaks juhuks igasuguseid tšekke koguma. Hageja on selle kütuse ostnud, mitte varastanud, ehkki ta tšeki tanklast väljudes prügikasti viskas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kohtuotsuse kohaselt, millega menetluskulud on jäetud täies ulatuses kostja kanda, on

alusel võimalik kostjalt välja mõista üksnes niisuguseid kulusid, mida menetlusseadustiku järgi saab käsitada menetluskuludena. Määruskaebuse esitaja on taotlenud õigusabikulude ja õigusabi saamisega seotud sõidukulude hüvitamist. 7. Asja materjalidest nähtuvalt ja ka kaebaja enda kinnituse kohaselt ei ole teda tsiviilasja nr 2-10-36007 menetluses esindanud advokaat, vaid menetluses on osalenud A. Nemvalts isiklikult. Kohtule on esitatud advokaadibüroo Veso & Partnerid kviitung-arve nr 432, mille kohaselt kaebuse esitaja A. Nemvalts on saanud õigusabi täiteasjas 169/2010/662 ning selle vaidlustamisel mahus 3,5 tundi. Määruskaebusest nähtuvalt piirdus õigusabi osutamine vaid konsultatsioonidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 175

ei näe ette õigusabikulude hüvitamist olukorras, kus õigusabiteenuse osutamine on piirdunud ainuüksi konsultatsioonide andmisega 3 ning õigusabi osutaja ei ole kordagi tegutsenud asjas menetlusosalise esindajana. Sellele järeldusele on sisuliselt õigesti jõudnud ka maakohus.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalisele võimalik vastaspoolelt välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses lepingulise esindaja kulud vastavalt menetluskulude jaotust kindlaks määravale kohtulahendile. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

§-s 218 sätestatule. Seadus räägib sõnaselgelt poole esindamisest kohtumenetluses, s.o teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisest. Seega on

§ 175

lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Esindaja osalemine menetluses on õigusabikulude hüvitamise eeldusena muuhulgas vajalik selleks, et kohtul oleks võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust. Selleks peab kohtul olema võimalik hinnata ka seda, kas ja millises ulatuses aitas osutatud õigusabiteenus kaasa menetlusosalise kasuks kohtulahendi tegemisele. Kui advokaat ei ole menetlusosalist esindanud, vaid on andnud üksnes konsultatsiooni, tuleb seda ringkonnakohtu arvates analoogia alusel käsitada sarnaselt nõustamisega.

§ 175lg 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu.

Seega on seadusandja teinud valiku, et kõiki kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid ei ole võimalik vastaspoolelt välja mõista ja osa kulutusi jäävad inimestevahelises kooselus nende endi kanda. 8. Samuti puudub alus tühistada maakohtu määrust osas, millega kohus jättis rahuldamata taotluse mõista vastustajalt (kostjalt) hageja (määruskaebuse esitaja) kasuks välja sõidukulud. Asja materjalide kohaselt tekkisid sõidukulud seoses hageja käikudega Tallinna advokaadi konsultatsioonile.

§ 144

p 2 kohaselt kuuluvad kohtuväliste kuludena menetluskulude hulka menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hüvitamisele kuuluvate sõidukulude all tuleb eelkõige mõista kohtumenetluses osalemisega, s.o kohtuistungile ilmumisega seotud kulusid. Käesolevas asjas ei ole tegemist niisuguste kuludega. Kui seadus ei näe ette võimalust ainuüksi konsultatsioonidele tehtud kulude hüvitamiseks, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul seadusest tulenevat alust mõista vastaspoolelt välja ka konsultatsioonidel osalemisega seotud sõidukulusid. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida määruskaebuse väiteid sõiduautoga Rakverest Tallinna ja tagasi sõiduks tehtud kulude arvestuse ja nende tõendamise kohta.

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ja need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 4 Kai Kullerkupp