KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2012. a Tsiviilasja number 2-12-3908 Tsiviilasi DLH Fin

§ 10lg 2 tähenduses.

Kohus leidis, et võlgniku kohtueelne kirjavahetus, milles tehakse ettepanekuid maksegraafikuteks ja arutletakse kohustuse suuruse, et saa pidada deklaratsiooniks

§ 10

lg 2 p 4 tähenduses.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud säte on suunatud eelkõige sellele, et võlausaldaja pankrotiavaldusega seonduv nõue, mille alusel kohus nimetab võlgniku suhtes ajutise halduri, oleks selge ja pankrotimenetluse läbiviimine ei takerduks sisulise vaidluse lahendamisse pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Nõuet puudutavad sisulised vaidlused tuleb lahendada hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, leidis kohus, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Hagimenetluses on pooltel võimalik esitada oma nõuded, vastuväited ja neid tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras tõendada.

§ 15

lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus menetluskulud avaldaja DLH Finland OY kanda. 3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. DLH Finland OY esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega nimetada OÜ Väärispuit ajutine haldur ja kuulutada välja OÜ Väärispuit pankrot. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei nõustu võlausaldaja võlgniku väitega, et tegemist on vaieldava nõudega. Võlgnik saatis 14.12.
2. a võlausaldajale e-kirja manusena Exceli tabeli saldoga 225 164,73 eurot (lisa 1). Võlgnik teatas, et tasub arve nr 101243 summas 22 960,50 eurot. Antud arve tasus võlgnik 31.12.
3. a. Kuna võlgnik mistahes viisil tema poolt tasumisele kuuluvale kogusummale vastu ei vaielnud, on ilmselge, et võlgnik tunnistab tema vastu esitatud nõuet. 30.12.
4. a saatis võlausaldaja võlgnikule e-kirja, kus teatas, et kõnesolev nõue on loovutatud DLH OY Soomele ning tegi võlgnikule ettepaneku võlajäägi tasumiseks summas 202 204,24 eurot 6 kuuga. 04.01.
5. a teatas võlgnik e-kirja teel võlausaldajat, et 30.12.
6. a maksegraafikut ta ei aktsepteeri, väites, et see tähendaks enesetappu (Lisa 2), ent nõude summale võlgnik vastu ei vaielnud, mis taaskord kinnitab, et võlgnik tunnistab oma võlga. Seoses Väärispuu ja Spooni AS (kustutatud) 05.10.
7. a täiendava nõudeõiguse loovutusega kordab võlausaldaja, et summa 1 898 285,28 krooni oli lepingus ekslikult märgitud raamatupidaja hr K.L. ja võlgniku juhatuse liikme ja ainuosaniku S.S. sõnade järgi, tegelikult oli pooltel algusest peale selge, et sooviti loovutada kogu nõue. S.S. tunnistas ka enda 27.01.
8. a e-kirjas vandeadvokaat Ott Saamele, et tegemist oli numbrilise eksimusega ja see on parandatud – poolte tahe oli ja on kogu aeg olnud kogu nõude loovutamine võlausaldajale; 2) 16.02.
9. a esitatud maksegraafik erineb sisu poolest sellest, mis võlgnik võlausaldajale tegelikult 11.01.
10. a edastas. Võlausaldaja hinnangul võib antud juhul olla tegemist kelmuse või dokumendi võltsimisega. Seega palub võlausaldaja kohtul TsMS § 45 lg 6 alusel edastada kuriteoteade prokuratuuri kuivõrd võlgniku (tema seadusliku esindaja) käitumises võivad esineda kuriteo tunnused; 3) ei vasta võlgniku väited failide muutmisest tõele. Võlausaldajal puudub põhjus karta politseid ja ekspertiisi tegemist, sest võlausaldaja ei ole e-kirju ega manuseid muutnud, vastasel juhul tekib küsimus, miks võlausaldaja ise palub ekspertiisi tegemist tuvastamaks asjaolu, kas ta on faile muutnud; 4) võlgniku poolt kohtule esitatud
11. a majandusaasta aruandele moodustub võlgniku varade maht peamiselt nõuetest ja ettemaksetest summas 419 411 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei pruugi sellise vara, mis koosneb üle 80% nõuetest ja ettemaksetest, näol olla tegemist likviidse varaga; 5) ei ole võlausaldaja hinnangul võlgniku vastuväited sedavõrd kaalukad, et neid ei saa käsitleda pankrotimenetluse raames. Seega kohtul on võimalik käesolevas asjas anda sisuline hinnang menetlusosaliste poolt esitatud argumentidele ning teha otsustus nõude suuruse ja põhjendatuse osas. DLH Finland OY esitas kohtule S.S. 14.12.
12. a e-kiri failina ja 30.12.
13. a ja 04.01.
14. a e-kirjad failina.
15. OÜ Väärispuit vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 4 1) esineb

§ 15lg 3 p-s 1 nimetatud asjaolu ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Ekslikud on määruskaebuse esitaja väited, et Väärispuit OÜ ei ole üheski e-kirjavahetuses võlausaldajaga mistahes viisil võlausaldaja poolt nõutavale summale vastu vaielnud ning seega on Väärispuit OÜ tunnistanud tema vastu esitatud nõuet. Võlausaldaja on antud menetlust eksitava eesmärgiga püüdnud esitada maksegraafikut millist pole pooltevahel kunagi kokku lepitud ja mis osas pole pooled ka faktiliselt taoliselt käitunud. Nii 04.01.

1. a kui 04.05.
2. a kohta Väärispuit OÜ poolt toimikusse esitatud maksegraafikud on olnud täpselt ühesugused - kattuvad ja nendes on olnud selgelt fikseeritud kokkuleppeline summa oli 1 898 285,28 krooni, mis on kõigiti vastavuses pooltevahelise kokkuleppega 31.12.
3. a sõlmitud nõude loovutuse lepingu ja faktilise maksmise graafikuga alates
4. a jaanuarist kuni augustini
5. a. Kui Väärispuit OÜ on alates augustist
6. a esitanud võlausaldajale vähemalt viiel korral sellekohase päringu, et võlausaldaja selgitaks millisel alusel võlausaldaja asub nüüd suuremat summat nõudma kui poolte vahel oli kokku lepitud, siis on võlausaldaja teadlikult ja tahtlikult asunud Väärispuit OÜ poolt esitatud küsimust eirama ja on keeldunud sellekohaste nn uue nõude alusdokumentide esitamisest; 2) on võlgnik ja võlausaldaja kokku leppinud selles, et Väärispuit OÜ võlgnevus arvete nr 101245, 101244 ja 101243 alusel oli ja sai olla kokku 1 898 285,28 krooni ehk 121 322,54 eurot; 3) ei ole Väärispuit OÜ poolt esitatud maksegraafik võltsitud. Väärispuit OÜ-l puudus vajadus antud maksegraafiku tagantjärgi vormistamiseks või võltsimiseks nagu võlausaldaja seda eksitavalt nimetab, sest vaadates kõiki antud tsiviilasjas kogutud tõendeid kogumis, siis on ilmne, et Väärispuit OÜ poolt esitatud maksegraafikus toodud summa ühtib teiste asjas esitatud tõenditega; 4) ei ole poolte vahel sõlmitud kahepoolselt allkirjastatud kokkulepet võlgnevuste tasumise osas ning Väärispuit OÜ poolt tasumisele kuuluv summa ja maksegraafik on kokku lepitud pooltevahelise kokkuleppe käigus ning vastavat kokkulepet on aktsepteerinud mõlemad pooled. Võlausaldaja on pankrotiavalduses esitatud nõude alusena viidanud poolte vahel e-kirjavahetuse käigus saadetud maksegraafikutele, milledest ühelgi pole võlausaldaja ega ka võlgniku allkirju. Seega on eksitav määruskaebuse esitaja väide nagu oleks võlausaldaja nõue selge põhjusel, et Väärispuit OÜ ei ole esitanud kahepoolset allkirjastatud dokumenti; 5) ei ole Väärispuit OÜ tunnistanud pankrotiavalduses viidatud suuruses võlga ning ei ole andnud võlausaldajale võlgnetava kohustuse osas võlatunnistusi. Selleks, et teha kindlaks, kas üks pooltest on üldse andnud võlatunnistust ning juhul, kui leitakse, et võlatunnistus on antud, siis mis liiki võlatunnistusega on tegemist, tuleb vastavaid asjaolusid tuvastada tsiviilkohtumenetluse käigus ning see väljub ilmselgelt pankrotimenetluse raamest; 6) 3 arvet, mille alusel nõude ulatus 1 898 285,28 krooni piiritleti olid 31.12.
7. a nõude loovutuses kirjas ja määruskaebuse esitaja viide 27.01.
8. a kirjavahetusele Ott Saamega näitab selgelt vaid seda, et loovutusse oli ekslikult sisse saanud ka veel üks arve, mille oli Väärispuit OÜ jõudnud juba selleks hetkeks tasuda. Seega on selge, et summa 1 898 285,28 krooni pidi ja sai olla antud ühe tasutud arve võrra veel väiksem kui 1 898 285,28 krooni, mitte aga suurem; 7) on Väärispuit OÜ puhul tegemist maksejõulise ettevõttega. Seoses võlgniku maksejõulisuse hindamisega soovib Väärispuit OÜ märkida kõigepealt seda, et antud 5 menetluse staadiumis, kus otsustatakse ajutise halduri nimetamise üle, kontrollitakse eelkõige võlgniku vastu väidetud nõude olemasolu, mitte aga ei hinnata võlgniku maksejõulisust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
10. märtsi
11. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
12. Ebaõige on määruskaebuse väide, et võlgnik ei ole nõudele põhjendatud vastuväiteid esitanud ja esitatud nõue on piisavalt selge selleks, et nimetada ajutine haldur. Maakohus on õigesti märkinud, et võlausaldaja nõue ei ole selge ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja nõude aluseks on Väärispuit OÜ poolt
13. a Väärispuu ja Spooni AS-lt ostetud kauba eest tasumata summa. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole pankrotiavalduse esitamine võlgniku suhtes õiguslikult ega sisuliselt põhjendatud ning puudub alus ajutise halduri nimetamiseks. Võlausaldaja nõue on ebaõige ja ebaselge, võlgnik ei ole üheski saadetud e-kirjas ega lisas andnud võlatunnistusi VÕS § 30 tähenduses; võlgniku võlg oli summas 121 322.54 eurot, mis on avaldajale loovutatud ja võlgnik on võlausaldajale kogu võla tasunud. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole selged nõude kujunemise asjaolud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02 selgitanud, et

§ 11

lg 3 p 2 kohaselt ei loeta nõuet selgeks, kui võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et nõuet puudutavad sisulised vaidlused (millises võlasummas olid pooled kokku leppinud; kas võlgniku e-kirju ja lisasid saab käsitleda võlatunnistustena VÕS § 30 tähenduses; millises summas loovutati nõue DLH Finland OY-le; kas poolte vahel on sõlmitud kahepoolne allkirjastatud kokkulepe võlgnevuste tasumise osas jne) tuleb lahendada hagimenetluse raames. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja poolt esitatud e-kirjad on inglise ja soome keeles ning toimikus puuduvad tõlked. 8.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesolevas asjas esines

§ 15lg 3 kohaselt alus ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmiseks. Ts

MS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Järelikult TsMS § 31 lg 2 kohaselt jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. 6 9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 7 Andra Pärsimägi