← Eesti

2-11-49624/6

Obsah (4)§ 181§ 371§ 372§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2012. a Tsiviilasja number 2-11-49624 Tsiviilasi Juri Kolesnik

§ 181

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 181

lg 2 kohaselt eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.

§ 181

lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ja p 5-i kohaselt asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus oli seisukohal, et menetlusosalise esitatud taotlus ei ole õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Kohus leidis, et avalduses ei nähtu seaduslikku alust juba täidetud täitenõuete tagantjärgi aegunuks tunnistamiseks. Esitatud riigi õigusabi taotlus on üldsõnaline ning selle alusel ei ole võimalik anda hinnangut, et tegemist on sedavõrd keerulise juriidilise probleemiga, et avaldajale on vaja tingimata määrata esindajaks riigi arvel advokaat. Nii ei saa kohus hinnata ka menetluses osalemise edukuse kaalumisel asja tähendust menetlusabi taotlejale. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Juri Kolesnikov esitas määruskaebuse milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse kohaselt vajab määruskaebuse esitaja advokaati, kes koostaks kaebuse kohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab 06.12.2011 maakohtu määruse menetlusnormide rikkumise tõttu.
  3. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata põhjusel, et esitatud avaldus ei ole õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud ning kohus leiab, et avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Seega tuleneb maakohtu määrusest, et maakohtu arvates võib olla

§ 371lg 2 p 2 sätestatud alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Käesolevas asjas maakohus menetlusse võtmise küsimust lahendanud ei ole. 2 Ringkonnakohus märgib, et kui maakohus ei ole avalduse menetlusse võtmisest keeldunud

§ 372

lg 2 p 2 sätestatud alusel, siis ei saa ta riigi õigusabi andmisest keeldumisel tugineda menetluse perspektiivitusele. Riigi õigusabi andmisest keeldumisel on mõtet üksnes juhul, kui puuduste kõrvaldamise järgselt on avaldusega avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna käesoleval juhul ei ole esitatud avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse, millega avaldaja taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Edasises menetluses tuleb maakohtul võtta selge seisukoht avalduse menetlusse võtmise/menetlusse võtmisest keeldumise osas. Kui maakohus peab võimalikuks avaldust menetleda, siis tuleb uuesti avaldaja taotlus läbi vaadata jm anda hinnang avaldaja maksevõimele. 6. Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele

§ 191lg 1 kohaselt.

Üllar Roostoja Viivi Tomson 3 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.