KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2011. a Tsiviilasja number 2-11-43627 Tsiviilasi Aleksandr

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise ühe liigi abinõudeks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. ITVS § 27 lg-te 1, 2 ja 3 järgi võib töövaidluskomisjon otsusega kohustada tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma, kui komisjon tuvastab töölepingu tööandja poolse ülesütlemise tühisuse. Töötasu väljamõistmise otsuse tunnistab töövaidluskomisjon viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses. Viivitamata täidetava otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumisel on õigus hagi tagamise korras taotleda viivitamatu täitmise peatamist. 12.09.

1. a otsusega tunnistas töövaidluskomisjon töötasu kahe kuu eest brutosummas 2172.98 eurot väljamõistmist kostjalt viivitamata täidetavaks ITVS § 27 lg 2 alusel. Kostja esitas kohtule taotluse Aleksandr Baranovski poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. 2 Kohus leidis, et hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 167/2011/2320 on põhjendatud. Tegemist on olukorraga, kus kostjalt võib täitemenetluse käigus välja mõista alusetult hageja kasuks saamata jäänud töötasu. See omakorda tingib kostja materiaalse olukorra halvendamist ning kostjal kahju hüvitamise nõude tekkimist hageja vastu, s.o täiendavaid vaidlusi. Arvestades eeltoodut tuleb hagi tagamise korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr 167/2011/2320 12.09.
2. a töövaidluskomisjoni otsusega viivitamata täidetavaks tunnistatud saamata jäänud töötasu kahe kuu eest brutosummas 2172.98 eurot osas kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-11-43627.

§ 387

lg 2 kohaselt, kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Kuivõrd kostja ei ole taotlenud kohtumääruse edastamist kohtutäiturile, tuleb kostjal endal pöörduda kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Aleksandr Baranovski esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) on hagi tagamise määruse põhjendus vastuolus TVK otsuse viivitamatule täitmisele pööramise eesmärgiga ja

§ 377lg-ga 1.

Hagi tagamise määruse põhjendus – võivad tekkida täiendavad vaidlused, viitab teoreetilise olukorrale, mille sisuks on pelgalt kartus mingi negatiivse tagajärje pärast. Sellel põhjendusel ei ole mingit seost A. Baranovskiga; 2) peab hagi tagamine olema põhjendatud samamoodi nagu mis tahes muu hagi tagamine tsiviilasjas, st faktidega, mis seonduvad konkreetse kostjaga (antud juhul hagejaga). Vaidlustatud kohtumääruses sisalduv põhjendus ei tugine konkreetsetele asjaoludele

§ 377

lg 1 esimese lause tähenduses; 3) ei näe seadus ette, et just kohtusse pöörduva isiku materiaalne olukord peab jääma stabiilseks. Hagi tagamise kohaldamisel võib töötaja (hageja) olukord halveneda tulenevalt käiberaha puudusest ning just see võib raskendada võimaliku negatiivse otsuse täitmise. Hagi tagamise määrus rikub töötaja õigust saada ITVS § 27 lg 2 alusel viivitamatut hüvitist.

1. OÜ Kirderand vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on töövaidluskomisjoni otsus hagi esitamisega vaidlustatud ja ITVS § 25 lg 1 järgi otsus ei jõustunud. Seadusandja poolt ei ole sätestatud piirangut viivitamatult täidetavaks tunnistava rahalise nõude summade osas ja seega võib viivitamatult täidetavaks tunnistatud otsuse alusel täita nõuet, mille summa on koormav teisele poolele. Antud juhul on summa 2 172.98 eurot koormav OÜ-le Kirderand. Nimetatud summa sissenõudmine võib tingida OÜ Kirderand materiaalse olukorra halvenemist; 2) ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, et hagi tagamata jätmisel võivad tekkida uued vaidlused, mis ei oma mingit seost A. Baranovskiga. Viivitamatu täitmise peatamine on 3 põhjendatud konkreetsete asjaoludega, kus OÜ-lt Kirderand võib täitemenetluse käigus välja mõista alusetult A. Baranovski kasuks saamata jäänud töötasu. See tingib OÜ-l Kirderand kahju hüvitamise nõude tekkimist A. Baranovski vastu, s.o täiendavaid vaidlusi; 3) on täitemenetluse peatamine põhjendatud töövaidluses menetluse jätkamisega, kuna OÜ Kirderand ei ole nõus töövaidluskomisjoni otsusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja hagi tagamise määrus tühistada.
3. Hageja esitas töövaidluskomisjonile taotluse tunnistada ITVS § 27 lg 2 alusel viivitamatult täidetavaks otsus kahe kuu töötasu ulatuses, kuna hagejal puudus sissetulek. Tulenevalt ITVS § 27 lg-st 2 oli töövaidluskomisjonil õigus hageja taotlusel tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Töövaidluskomisjonil oli diskretsiooniõigus määrata viivitamata täidetava töötasu väljamõistmise suurus hädavajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et Aleksandr Baranovski väide, et tal puudub sissetulek, oli piisav alus töötasu väljamõistmise otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks kahe kuu töötasu ulatuses.
4. Maakohtu põhjendused ei ole piisavad hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks. Maakohtu seisukoht, et hagi tagamine on põhjendatud, sest kostjalt võib täitemenetluse käigus alusetult hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu ning see omakorda tingib kostja materiaalse olukorra halvenemise, ei ole põhjendatud ega piisav alus hagi tagamise kohaldamiseks. Vastustaja väide, et äriühingu materiaalset olukorda võib halvendada kahe kuu töötasu väljamaksmine, ei ole tõsiseltvõetav. Tegutsevale äriühingule ei saa olla liialt koormav kahe kuu töötasu väljamaksmine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et hagi tagamise kohaldamisel võib töötaja (hageja) olukord halveneda. Samuti ei ole põhjendatud hagi tagamise kohaldamine seetõttu, et käesolevas asjas võivad tekkida täiendavad vaidlused.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada ainult siis, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Võimalike täiendavate vaidluste tekkimine ei ole alus hagi tagamise kohaldamiseks

§ 377lg 1 kohaselt.

Ringkonnakohus leiab, et puudub alus hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks, mistõttu tuleb hagi tagamise määrus tühistada. Üllar Roostoja Viivi Tomson 4 Andra Pärsimägi