← Eesti

2-11-13277/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2012. a Tsiviilasja number 2-11-13277 Tsiviilasi Nordeco

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 4771

lg 1 järgi esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul.

§ 4771

lg 1 järgi, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 378lg 1 p 6 järgi on täitemenetluse peatamine üks hagi tagamise abinõusid.

Arvestades avalduses ja esialgse õiguskaitse taotluses toodut ning ka kohtule esitatud dokumente, pidas kohus olukorras, kus avaldaja ainus juhatuse liige on vahistatud ning tal puudub võimalus kaitsta avaldaja huve ja täitemenetluses osaleda, põhjendatuks rahuldada avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Kohus leidis, et avalduses toodud põhjendustel tuleb peatada täitemenetlus kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjades nr 084/2010/2861, 084/2010/2865, 2 084/2010/2866, 084/2010/2868, 084/2010/2871 ja 084/2010/2872 kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) on olukorras, kus juhatuse liige on küll olemas, kuid viibib vahi all, eelkõige osanike huvides kutsuda olemasolev juhatuse liige tagasi ning valida uus asemele. Äriseadustiku § 168 lg 1 p 4k, § 184 lg-te 1 ja 3 kohaselt on võimalik osanikel kutsuda antud olukorras ainus juhatuse liige tagasi ning valida uus juhatuse liige. Arvestades asjaolu, et vastustaja ainuosanikuks on Volante Kinnisvara OÜ, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on K.U. , on vastustaja praeguse juhatuse liikme tagasikutsumine ning uue juhatuse liikme valimine vajalik, et tagada vastustaja juhatuse seaduses sätestatud kohustuste täitmine. Ainsa juhatuse liikme viibimine vahi all ei ole takistuseks juhatuse funktsiooni teostamiseks ja kohustuste täitmiseks; 2) ei saa nõustuda vastustaja väitega, et määruskaebuse esitaja huvid ei ole rikutud täitemenetluse peatamisega, kuivõrd nõuded on tagatud hüpoteekidega ja seatud on keelumärked. Vastustaja on paljasõnaliselt märkinud, et tema on aasta alguses investori leidnud, et temal on soov puudutatud isiku nõue täies ulatuses rahuldada ning et täitemenetlusega tekitatakse temale olulist kahju. Avaldusest ei selgu, kuivõrd tõenäoline on üldse määruskaebuse esitaja nõude rahuldamine, millised on vastustaja reaalsed majanduslikud võimalused. Täitemenetluse peatamine on määruskaebuse esitaja huvisid kahjustav ning menetlust venitav; 3) ei selgu kohtumäärusest, millised on need õiguslikud alused, millele kohus tuginedes pidas vastustaja taotluses ja avalduses kirjeldatud olukorda põhjendatuks esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
  2. Nordeco Technologies OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt olukorras, kus avaldaja ainus juhatuse liige on vahistatud ning tal puudub võimalus kaitsta avaldaja huve ja täitemenetluses osaleda, tuleb avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab Nordeco Technologies OÜ avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
  4. Avalduses maakohtule palus Nordeco Technologies OÜ peatada täitemenetlused kohtutäitur O. Kutšmei menetluses olevates täiteasjades nr 084/2010/2861, 084/2010/2865, 084/2010/2866, 084/2010/2868, 084/2010/2871 ja 084/2010/
  5. Tegemist on hagita asjaga ning

§ 477

lg 1 kohaselt tuleb asja läbivaatamisel arvestada hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 3 Tulenevalt

§ 4771

lg-st 1 saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Tegemist on erisättega, mida maakohus on avalduse lahendamisel ebaõigesti kohaldanud. Nimetatud sättest tuleneb, et hagita menetluses saab esialgset õiguskaitset kohaldada vaid juhul, kui see tuleneb seadusest. TMS

  1. jaos, kus on muu hulgas sätestatud täitemenetluse peatamise võimalus võlgniku avalduse alusel, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamist ette nähtud. Seetõttu on vaidlustatud määrus, millega maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset, seadusega vastuolus ning tuleb tühistada. Analoogilisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 09.05.
  2. a määruse p-s 85 (tsiviilasi nr 3-2-1-25-11).
  3. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks käesolevas asjas võimalik, ei oleks selle kohaldamine avaldaja esitatud asjaoludest tulenevalt põhjendatud.
  4. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks 4 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.