Obsah (5)

§ 139§ 124§ 180§ 181§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-58581 Tsiviilasi Vaidlu

§ 139

lg 2 p 1 kohaselt hagilt tasuda riigilõivu.

§ 124

lg.1 järgi on hagi hind 22 208.71 eurot, millelt Riigilõivuseaduse lisa 1 alusel on tasumisele kuuluv riigilõivusumma on 2236.90 eurot.

§ 180lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Sama paragrahvi p 1 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse osaliselt või täielikult riigilõivu maksmisest ja p 2 kohaselt võib menetlusabina määrata, et riigilõivu tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 181

lg 1 sätestab, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Eeldades hageja esitatud hagiavalduses ja lisatud tõendites kajastuvate asjaolude õigsust, võib prognoosida hageja menetluses osalemise edukust. Hinnates hageja suutlikkust menetluskulusid tasuda on kohtul aluseks hagis ja varasemates avaldustes esitatud andmed, et hageja sissetulekuks on riigilt saadav pension XXX eurot kuus ja vanematelt saadav elatis keskmiselt XXX eurot kuus. Neid andmeid kinnitab ka hageja pangakonto väljavõte perioodi

1. jaanuar 2011 kuni
2. august 2011 kohta (tl. 71). Hageja omandiõigus XXX korteriomandile on lõppenud ja alates
3. septembrist 2011 on tal isiklik kasutusõigus sellele korteriomandile (tl.73 kinnistusraamatu väljavõte). Perearsti
4. septembri 2011 tõendist (tl.70) nähtub, et hagejale puudedokumentide vormistamine on käigus, tal on kaasasündinud puue. Need tõendid tõendavad, et hageja seisund on olnud tõenäoliselt pikka aega ühetaoline, tema sissetulekute kohta esitatud konto väljavõte kaheksa kuu kohta näitab stabiilselt ühetaolisi laekumisi. Hageja on esitanud kostja vastu esitatud nõude tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte (tl.16) perioodil
5. september 2010 kuni
6. november 2011, millest nähtub, et hageja on 2 teinud oma kontolt kostja kohustuste täitmiseks makseid 2258.72 euro ulatuses enne korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu p. 2.
7. märgitud tähtaega, s.t. korteriomandi müügist laekuvaid vahendeid kasutamata. Need asjaolud osutavad, et hagejal on olnud kasutamiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid. Fakt, et septembrikuus oli käsil hagejale puudedokumentide vormistamine, osutab võimalusele, et riigi toetus hagejale on kasvanud (või kasvab). Ehkki hagiavaldusest ja lisatud tõenditest ei nähtu asjaolusid, millistel hageja täitis kostja eest suure rahalise kohustuse, tuleb eeldada, et hageja oli oma valikutes vaba ja tal oli selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Et vabu rahalisi vahendeid on ajal, mil hageja sissetulek oli samataoline kui praegu, ka reaalselt olemas olnud, nähtubki hageja pangakonto väljavõttest (tl.16). Seetõttu leidis maakohus, et ei saa rääkida hageja täielikust rahatusest. Maakohus pidas põhjendatuks, hageja majandusliku seisundiga

§ 181

lg 1, § 186 järgi kooskõlas olevaks ja

§ 139

lg-le 1 vastavaks vabastada hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt, s.o. summas 2000 eurot ja nõuda riigilõivu tasumist summas 236.90 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Maarja Kaplinski esitas Tartu maakohtu
2. veebruari 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osaliselt. Avaldaja palus tühistada maakohtu määrus osas, millega teda kohustati asuma riigilõivu summas 236.90 eurot ning muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei eelda riigilõivust täielik vabastamine isiku täielikku rahatust. Hageja sissetulek on väga väike ja kulub täielikult toidule, ravimitele ja eluaseme kasutamiseks. Veelgi enam: riiklikust pensionist ei piisa nimetatud hädavajalike kulude katmiseks. Vaid vanemate toetusel on hagejal olemas elatusvahendid; 2) on maakohus õigesti märkinud, et M. Kaplinski vanemad toetavad teda XXX euroga kuus. Seejuures on maakohus jätnud aga tähelepanuta asjaolu, et vanematel ei ole M. Kaplinski toetamise kohustust. Seega ei saa vanemate toetust arvestada M. Kaplinski majandusliku seisundi hindamisel – vanemad toetavadki M. Kaplinskit seepärast, et tal endal puudub toimetulekuks vajalik sissetulek; 3) järeldas maakohus asjaolust, et Maarja Kaplinski on ajavahemikul 12.september 2010 kuni
3. november 2011 tasunud kostja kohustuste täitmiseks 2258,72 eurot ebaõigesti, et hagejal on olnud piisavalt vabu vahendeid. Hageja täitis nimetatud kohustused pensioni, vanematelt saadud toetuse ja võetud laenude arvelt ning seda vaid ülima hädavajaduse sunnil: selleks, et vältida hageja eluaseme müüki, kuna see oli panditud kostja kohustuste täitmise tagamiseks; 4) ei põhine hagimaterjalil maakohtu järeldus, justkui olnuks hagejal kostja suure rahalise kohustuste täitmiseks piisavalt rahalised vahendid ja seega eeldatavasti on neid ka riigilõivu tasumiseks. Hoolimata hageja maksetest kostja kohustuse katteks ei õnnestunud hageja eluaseme kui tagatisvara müüki vältida. Hageja müüs korteriomandi
4. aprillil 2011 OÜ-le 1Credit ja saadud rahast täitis kostja kohustusi summas 19 950 eurot. Lisaks täitis hageja müügihinnast oma muid kohustusi, mistõttu eluaseme müügihinnast ei laekunud hagejale midagi (hagi tagamise avalduse lisa 1, p 2.2). Seega täitis hageja kostja eest kohustuse oma eluaseme arvelt, jäädes ise eluasemest ilma; 5) tuleks isik, kelle igakuine sissetulek on vaid XXX eurot ja kellel puudub väärtuslik vara, täielikult vabastada riigilõigu tasumise kohustusest asjas, kus kostja eest kohustuse rahuldamise tõttu on hageja kaotanud kogu oma väärtusliku vara. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Maakohtu
6. veebruari 2012 määruse resolutsiooni punkti 2 tuleb täiendada osas, millega lubada M.Kaplinskil tasuda tasumisele kuuluv riigilõivu osa 236.90 eurot kolmes osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega, et tema sissetulek kuus on ainult XXX eurot. M. Kaplinski majandusliku seisundi hindamisel esitatud dokumentide alusel on tuvastatud, et ta on XXXX isik. Maakohtule esitatud andmete ja konto väljavõtte järgi on tema sissetulekuks töövõimetuspension XXX.XX eurot kuus ning vanematelt saadav elatis keskmise suurusega XXX eurot kuus. Ringkonnakohus ei nõustu M. Kaplinski seisukohaga, mille kohaselt puudub vanematel tema toetamise kohustus ning seetõttu ei saa vanematelt saadavat toetust arvestada tema sissetulekute hulka. PKS § 97 lg 1 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega kui M. Kaplinski ei ole ise puude tõttu võimeline ennast ülal pidama, on tema vanematel seadusest tulenev kohustus tema ülalpidamiseks. Muid tulusid ei ole M. Kaplinski ei maa- ega ringkonnakohtule avaldanud. Samas nähtub M. Kaplinski tuludeklaratsiooni väljavõttest (tl 71), et M. Kaplinski on
8. aastal saanud ka tulumaksuga maksustatavat tulu summas XXXX.XX eurot (netotulu pärast tulumaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni maksete mahaarvamist). Seega on menetlusabi taotleja sissetulek igas kuus keskmiselt XXX eurot, millele lisandub tulumaksuga maksustatav tulu.

§ 181

lg 1 p 1 kohaselt antakse isikule menetlusabi üksnes siis, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt. Olukorras, kus isiku igakuine töövõimetuspensionist ja vanemate toetusest moodustuv sissetulek on XXX eurot, millele lisandub veel tulumaksuga maksustatav tulu, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks M. Kaplinski täielikku vabastamist riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

1. Tasumisele kuuluv riigilõiv summas 236,9 eurot moodustaks ühe maksena tasudes ligikaudu kolmandiku M. Kaplinski ühe kuu sissetulekust, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata riigilõiv tasumisele ositi. Riigilõiv tuleb tasuda kolmes osas, iga osamakse suuruseks 78.97 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt
2. aprilliks 2102,
3. maiks 2012 ja
4. juuniks
5. 7.

§ 191lg 1 teise lause kohaselt ei saa käesolevale määrusele edasi kaevata.

Viivi Tomson Üllar Roostoja 4 Kersti Kerstna-Vaks