Obsah (6)

§ 157§ 177§ 154§ 1771§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-33026 Tsiviila

) § 154 lg 5 kohaselt tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

§ 157

lg 2 kohaselt makstakse osanikule osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p-s 2.6 ei ole ette samasugune dividendi jaotamise kord, kui on sätestatud seaduses. Seega rikuvad osanike otsused otseselt

-st ja kostja põhikirjast tulenevaid hageja subjektiivseid varalisi õigusi. Vaidlustatavad otsused ei vasta ka headele kommetele, sest rikuvad hageja kui dividendi saamiseks õigustatud 2 isiku kaitseks kehtestatud seaduse sätet ja on ilmselgelt suunatud teise osaniku tahtlikule alusetule rikastumisele hageja arvel. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu. Otsused, mille tühisuse tunnustamist hageja taotleb, tehti 11.05.2007, 12.03.2008 ja 09.06.2008 ning hageja ei olnud otsuste tegemisel otsusevõimetu. Osanike otsuste tegemise ajal hageja otsusevõime olemasolu kinnitavad alljärgnevad asjaolud. Perioodil 04.11.2006 - 27.01.2007 viibis hageja haiglaravil üksnes ägeda pankreatiidi ehk kõhunäärmepõletiku tõttu. Kaasuv diagnoos oli sapikivitõbi ehk kolelitiaas. Esitatud haiguslugude väljavõtetest ei nähtu, et hagejal oleks samaaegselt esinenud vaimutegevuse või mälu häireid, depressiooni või intellekti regressi. Hageja otsusevõimetus osanike otsuste allkirjastamise ajal on tõendamata. Hageja tuli 11.05.2007 ise kostja asukohta tööle ja osanike otsus vormistati kostja asukohas Raua
2. K. Saar ei täheldanud kordagi kostja osanike otsuste vastuvõtmise ajal hageja otsusevõimetust. Hageja sai arutelu teemadest aru, oli võimeline kaasa rääkima, arutlema, esitama ja motiveerima oma seisukohti. Hageja ei saanud osanike otsuste tegemise ajal otsusevõimetu olla, kuna samal ajal osales hageja korteriühistute üldkoosolekutel, mille juhatuses ta on ning vähemalt K. Saarele teadaolevalt ei tekkinud mitte kellelgi hageja otsusevõimes kahtlust.
3. Kuna hageja ja K. Saar tegutsesid osaühingus alati ühiselt ning pidasid oma tööpanust võrdseks, siis pärast V. Kalami haigestumist mõistis hageja, et dividendi saamine ilma, et ta oleks ise ettevõtte töös aktiivselt osalenud, ei oleks eetiline. Hageja loobumine dividendist ei olnud talle Klik, kuna hageja ja K. Saar seostasid ning olid alati seostanud dividendi maksmist osaniku tööpanusega. Ilmselt oleks endale Kliku tehingu tegemine saanud kõne alla tulla üksnes juhul, kui osanikud ei oleks olnud ise kostja igapäevases majandustegevuses otseselt osalevad. Sellisel juhul oleks puudunud mõistlik ja loogiline seletus hageja otsusele.
4. Ei ole tõendatud, et hageja poolt osanike otsuse allkirjastamise näol oleks tegemist temale ilmselt Kliku tehinguga.

§ 157

lg 2 sätestab küll dividendi võrdelise jaotamise põhimõtte, kuid sätte eesmärk ei ole keelata osanikel ühiselt teisiti otsustamast. Sätte eesmärgiks on üksnes osanike kaitse. Ühestki seaduse sättest ei tulene, et osanikud ei võiks kõikide osanike poolthäälte korral teha otsuseid seaduses sätestatust erinevalt. Kuna hageja oli kostja osanike otsuste vastuvõtmisel nende poolt, ei saa

§ 157lg-le 2 tuginemine kõne alla tulla.

See saaks tulla kõne alla üksnes juhul, kui hageja vastuhääl ei annaks otsuse puhul teistsugust tulemust.

1. Alusetu on hageja väide, et kostja osanike otsused on suunatud K. Saare tahtlikule alusetule rikastamisele hageja arvelt hageja otsusevõimetuse seisundis. Hageja ei olnud otsusevõimetu ning ta oli osanike otsuse vastuvõtmise poolt. Otsuste vastuvõtmise tingis asjaolu, et hageja ei osalenud enam kostja töös ega juhtimises.
2. Kostja osanike otsused ei ole vastuolus heade kommetega, kuna hageja soovis otsusevõimelise isikuna ise selliste otsuste tegemist põhjusel, et ta ei osalenud kostja juhtimises ja töös selliselt, nagu kumbki osanik seda hageja haigestumiseni tegid. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4. Kostja on tõendanud asjaolu, et hageja oli vaidlusaluste otsuste tegemise ajal 18 KÜ juhatuse liige, juhtis 12.03.2008 ja 09.06.2008 korteriühistute üldkoosolekuid, allkirjastas tegevjuhtkonna deklaratsioone ja kinnitas
5. a majandusaasta aruande. 3 Eeltoodu tõendab, et hageja ei olnud vaidlusaluste otsuste tegemise ajal otsusevõimetu. Nimetatut kinnitavad ka kolme KÜ üldkoosolekute protokollid, mis toimusid hageja poolt vaidlustatud 09.06.2008 otsusega samas ajavahemikus. Kui hageja oleks olnud otsusevõimetu, siis oleks seda 18 KÜ liikmed ka märganud ja vähemalt mõnes korteriühistus oleksid KÜ liikmed tõstatanud hageja edasise juhatuse liikmeks oleku küsimuse. Puuduvad tõendid, et nimetatut oleks tehtud. Samuti ei nähtu kohtule esitatud protokollidest, et koosolekuid oleks juhtinud otsusevõimetu isik.
6. Tunnistaja Eha K ütlused ei tõenda, et hageja oli 12.03.2008 üldkoosoleku ajal otsusevõimetu. Tunnistaja ütluste kohaselt oli hagejale vahelerääkimine esmakordne ja majaelanikud olid tegemata haljastustööde pärast rahulolematud, millest võis olla tingitud ka hageja närviline olek. Asjaolu, et hageja ei suutnud sellises olukorras koosolekut juhtida, ei näita hageja otsusevõimetust, vaid tema suutmatust keerulist olukorda ohjata ja pingeline olukord lahendada.
7. Mäluhäired ei näita hageja otsusevõimetust. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla tõendi kohaselt viibis hageja seal ravil alates
8. a maist kuni
9. a märtsini. Ravile suunajaks oli perearst, kuna hageja ei saanud pärast sapikivide operatsiooni ja pankreatiidi põdemist enam tööga hakkama. Hagejal diagnoositi orgaaniline depressioon. Hagejal esinesid mäluhäired ja intellekti regressi nähud, kuid mingit orgaanilist patoloogiat ei sedastatud. Kahel korral läbi viidud psühholoogilistel uuringutel ilmnes hagejal õppimisvõime langus ja vaimse tegevuse normist madalam kiirus. Depressioonisümptomite taandumisel lõpetati ravi. Eeltoodust tulenevalt ei ilmne AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt väljastatud tõendist, et hageja terviseprobleemidega oleks kaasnenud hageja väidetud otsusevõimetus. Nimetatut ei ilmnenud ka teistest kohtule esitatud raviasutuste tõenditest. Tunnistaja Niina Aule ütluste kohaselt esinesid hagejal mäluhäired, kuid ütlustest ei ilmnenud asjaolusid, mis kinnitaks, et hagejal võis esineda otsusevõimetust. Hageja füüsilised vaevused ei saanud olla otsusevõimetuse aluseks, samuti ei andnud ekspert arvamust selle kohta, et hageja mäluhäired võisid põhjustada otsusevõimetust.
10. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt leidis ekspert, et hagejal ei esine luulu, meelepetteid ja teisi vaimuhaigusele omaseid tunnuseid. Hagejal ei esinenud tsiviilasjas vaidlustatud allkirjastatud kokkulepete ajaperioodil sellise raskusega ajutisi või püsivaid psüühikahäireid, mis oleksid takistanud temal aru saamast oma tegude tähendusest ja neid juhtimast. Vaatamata uuritaval
11. a ja
12. a esinenud ning eksperdi käsutuses olnud meditsiinilistes dokumentides fikseeritud meeleolu ning mäluhäiretele ei tuvastatud temal märgatavat intellekti tagasilangust dementsuse tasemele
13. a jooksul ega hiljem. Eksperdi arvamusest tuleneb, et hagejal ei esine vaimuhaiguse tunnuseid ja neid ei esinenud ka
14. a ja
15. a jooksul. Puuduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg-s 1 nimetatud eeldused, mis annaks alust eeldada, et hageja võttis vaidlustatud otsused vastu otsusevõimetuna. Kuna hageja otsusevõimetus või otsusevõimetuse eeldused vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal ei ole tõendatud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Muud poolte seisukohad ja vastuväited on tõendamata või ei ole asjakohased. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. 4
17. Maakohus jättis osa asjaolusid ja tõendeid põhjendamatult tähelepanuta. Hageja tugines vaidlusaluste otsuste tühisuse kolmele õiguslikule alusele – TsÜS § 13 lg 1, TsÜS § 86 lg-le 1 ja

§ 177lg-le 1.

Asja õigeks lahendamiseks pidi kohus tuvastama, kas vaidlustatud otsused olid hagejale ilmselgelt Klikud, kas need olid tehtud tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või kas neist tulenev osanike vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas; kas hageja oli otsuseid tehes vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve; kas teine osanik K.Saar teadis või pidi otsuste tegemise ajal teadma, et hageja allkirjastab need üksnes tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest vms; kas ilma kostja põhikirja p 2.6 muutmata sai maksta osanikele dividendi teistsuguse jaotuse alusel, kui on sätestatud põhikirjas. Maakohus käsitles eeltoodust ainult seda, kas hageja oli vaidlustatud otsustusi tehes otsusevõimetu või mitte.

1. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja põhikirja p 2.6 kohaselt makstakse osanikule dividend võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Kostja
2. aasta majandusaasta aruande kohaselt otsustasid osanikud 24.06.2007 deklaratsiooni kohaselt jagada dividendiks 706 000 krooni ning kinnitasid, et mõlema osaniku osa suurus on 50%. Osanik K. Saar, kes oli ka kostja raamatupidaja, maksis hagejale põhikirjas sätestatud õigusega võrreldes 39 220 krooni vähem. Kostja
3. aasta majandusaasta aruande kohaselt otsustasid osanikud 25.06.2007 deklaratsiooni kohaselt jagada dividendiks 762 000 krooni ja kinnitasid, et mõlema osaniku osa suurus on 50%. K. Saar maksis hagejale põhikirjas sätestatud õigusega võrreldes 266 700 krooni vähem. Kohus jättis tähelepanuta ja põhjendamata, miks ta luges õiguspäraseks, et vaidlustatud otsustuste alusel jäi hageja ilma 305 920 kroonist ning K. Saar omastas selle vastuolus põhikirjaga. Ei saa olla kahtlust, et kõnealused otsused on hagejale ilmselt Klikud ja neist tulenev osanike vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
4. Hagejal puudus vaidlustatud otsuseid allkirjastades võime õigesti hinnata, kuidas see tema huve mõjutab. Kui esinevad TsÜS § 13 lg-s 3 sätestatud Kliku tehingu tegemise eeldused, siis eeldatakse, et isik tegi tehingu otsusevõimetuna. Maakohus tegi tõendite kogumis hindamisel väära järelduse ja jättis põhjendamatult tähelepanuta ekspertiisiaktis kajastatud faktiväited: hagejal diagnoositi 09.02.2007 raske depressioon, talle määrati antidepressant Zoloft ja ta oli kuni 27.04.2007 töövõimetu; tal ilmnesid 27.04.2007 mäluprobleemid, tal oli raskusi sündmuste meenutamisega; hagejal diagnoositi 04.05.2007 Psühhiaatriakeskuses mälu langus, orgaaniline depressioon ja määrati raviks Sertralin. Hageja oli depressiivne, ennastsüüdistav, asteeniline, puudus teotahe; 16.05.2007 kurtis hageja raskusi viimase aja sündmuste meenutamisel, depressioon kerge kuni mõõdukas; 31.05.2007 tuvastati, et hageja on sisuliselt töövõimetu ja ravi Sertraliniga jätkus; 08.06.2007, 14.06.2007 ja 27.07.2007 nähtus, et hageja mälu ei ole parem; psühhiaater märkis 28.11.2007, et hagejal ilmneb intellekti kerge regress, ta on töövõimetu; hageja saab 15.02.2008 jätkuvalt raviks Sertralini, psüühiline seisund muutusteta; hageja kurtis 04.03.2008 psühholoogile, et mäluprobleemides ei ole olulisi muutusi, kuid ta saab hakkama igapäevaeluga (hageja lähedased ei nõustunud selle väitega); hageja kaebas 28.03.2008 psühhiaatri vastuvõtul uimasust ja halba mälu; hageja ei suutnud eksperdi vastuvõtul 08.12.2009 meenutada oma eluloolisi sündmusi, aastaarve, vaidlustatud kokkulepete sõlmimise päevi, kokkulepete sisu ega põhjuseid. 5
5. Samuti jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta järgmised tunnistaja E. K ütlused: hagejal olid probleemid mäluga ja ta ei olnud võimeline 12.03.2008 koosolekut juhatama. Hageja tahtis hakata ise koosolekut juhatama, tal oli paber käes, kuid ta ei olnud võimeline seda paberit lugema; hageja ei tundnud E. Kt (kes on juhatuse liige juba 7 aastat) isiklikult ära. Hageja küsis E. K käest, et kes ta on ja kus ta elab. Maja asukoht tekitas hagejale raskusi ja viimasel juhatuse koosolekul soovis hageja teada, kas kõik sealsed inimesed on ikka juhatuse liikmed. Kõik nägid, et hageja oli haige, sest hageja ei mäletanud midagi ja ta ei olnud selline nagu tavaliselt.
6. Kohus leidis ekslikult, et hageja otsusevõimelisust näitab see, et ta oli mitme KÜ juhatuse liige, juhtis KÜ-te üldkoosolekuid, protokollidest ei nähtu, et koosolekuid oleks juhtinud otsusevõimetu isik ning tema otsusevõimetust pidanuks märkama vähemalt mõne korteriühistu liikmed, kes oleks tõstatanud hageja edasise juhatuse liikmeks oleku küsimuse. KÜ juhatuse liikmeks olek ei sõltu isiku ajahetke vaimsest ega füüsilisest tervisest. Isik saab kas ise teatada oma tagasiastumisest või saab teda valinud üldkoosolek ta tagasi kutsuda. Hageja otsusevõimetus ei tähenda, et ta olnuks piiratud teovõimega. Otsusevõimetuse kajastamine üldkoosoleku protokollis olnuks mistahes protokollija poolt ebaeetiline. KÜ üldkoosoleku korraldamine oli hageja jaoks igapäevane ja rutiinne töö. Koosoleku päevakord kuulutati ette välja ja seda saanuks koosolekul muuta vaid 100% osavõtu korral. Lisaks puudus vajadus hageja juhatusest väljaarvamise päevakorda panemine, sest hageja oli ise sellisest soovist juba ühistut teavitanud. Saades aru haigusest tingitud vaimsest seisundist, avaldas hageja soovi kostja teenindamisel olnud korteriühistute juhatustest lahkuda ja küsimus oli üldkoosolekute päevakorras.
7. Kohus leidis ekslikult, et hageja otsusevõimelisust näitab asjaolu, et hageja allkirjastas tegevjuhtkonna deklaratsioone ja kinnitas
8. aasta majandusaasta aruande. Korteriühistute (samuti ka kostja) aastaaruanded ja tegevjuhtkonna deklaratsioonid valmistas ette K. Saar ning ettevalmistatud paberite allkirjastamine oli hagejale rutiinne protseduur. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lõike 1 kohaselt koostab ja esitab KÜ juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks ühistu majandustegevuse aastakava. Asjaolu, et hageja allkirjastas kinnitatud aruandeid ja deklaratsioone, et tõenda, et ta suutis neis kajastatut lõpuni mõista, ta võis seda teha ka täiesti rutiinselt.
9. Kohus leidis ekslikult, et tunnistaja E. K 03.10.2011 ütlused ei näita hageja otsustusvõimetust, vaid seda, et hageja ei suutnud koosolekut keerulises olukorras juhtida. Taoline järeldus on tunnistaja ütluste tegeliku sisu ilmne tendentslik kajastamine. Kohtu hinnang hagejal otsusevõime olemasolu kohta on seotud kohtu poolt mõiste „otsusevõimetus“ meditsiinilise ja õigusliku sisu eksliku samastamisega. Otsusevõimetus TsÜS § 13 mõistes tähendab erilist ebaadekvaatset vaimset seisundit, kus isik ei suuda tegelikkusest õigesti aru saada. See seisund erineb eksimusest, kus isik suudab tehingu asjaolusid küll hinnata, kuid eksib hinnangu andmisel. Tehingu ilmne Kahjulikkus tehingu tegijale viitab iseenesest juba asjaolule, et selle tegija ei suutnud tehingu tegemise asjaoludest adekvaatselt aru saada. Siiski peab esinema ka vaimutegevust ajutiselt pärssiv asjaolu. Hageja poolt osundatud tõenditega on tõendite kogumis piisavalt tõendatud, et kostja osanike otsustused olid hagejale ilmselgelt Kahjulikud ja tema vaimutegevus oli kõnealusel ajaperioodil tema haiguse tõttu oluliselt pärsitud. Ehkki hageja ei olnud piiratud teovõimega, ei olnud ta oma seisundis otsusevõimeline. 6
10. K. Saar oli hageja pärsitud vaimsest seisundist teadlik. Teinud järelduse, et hageja allkirjastas kostja osanike otsused otsusevõimelisena, jättis kohus selgitamata, kas hageja võis sellises vaimutegevus pärsituse seisundis olla, mis võimaldas K. Saarel seda seisundit oma huvides teadvalt ära kasutada. Isegi juhul kui kohus leiab, et hageja ei olnud otsusevõimetu, olid osanike otsustused vastuolus heade kommetega ja on selle tõttu TsÜS § 86 alusel tühised. Seetõttu pidanuks kohus, juhindudes TsÜS § 86 lg 2 p-dest 1 ja 2, tuvastama lisaks vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljasolekule ka selle, et K. Saar teadis või pidi tehingu tegemise ajal teadma, et hageja nõustub otsustega vaid oma erakorralisest vaimsest ebastabiilsusest tulenevalt. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata K. Saare teadmise hageja pärsitud vaimutegevusest, kuigi kohtule esitati tõendid ja vastav taotlus.
11. Toimikus olevatest elektronkirjadest ajaperioodil 04.02.2008 kuni 12.02.2008 nähtub, et K. Saar kirjutas Liina Kalamile hagejast järgmiselt: „Ise tead, et ega tal suurt kohale ei jõua. Ja ilmselt ükskõik kui palju Sa tema käest raha küsiksid, oleks ta sellega nõus.”„ei tea, kas Volli korjab majadest näite, eile oli ta sassis. Räägi talle üle, mul töö ootab selle järgi, et näidud kätte saaks. Eile rääkisime sellest vähemalt 5!!! Korda, kasu ei midagi.”; „Väga hea, homme saan temaga kokku. Volli helistab praegu juhatuse liikmeid läbi, keegi mitte midagi aru ei saa. Ta helistab veel mitu korda ja iga kord räägib erinevat juttu. Ma ei tea, kas nii on mõistlik teha ja miks ta seda teeb. Koondise 9 ja 13 läksid tal jälle sassi. Jama.“; „Osad koosolekud jäävad ikka maisse ja juunisse. Ma ei teagi enam, kuidas kõige õigem teha on. Volli sööb omi sõnu, aga mina olen eelnevaga arvestanud. Saan ka sellest aru, et tal on tõesti kehva olla kui sa millestki aru ei saa ja ei mäleta.“ Hageja selgitas 20.04.2011 kohtuistungil, et ta ei mäleta 12.03.2008 otsuse allkirjastamist. Harilikult kirjutas K. Saar otsuse valmis ja seejärel allkirjastas hageja selle. Hageja usaldas K. Saart ja pidas teda sõbraks. Kohtu küsimusele, kas K. Saar ei kuritarvitanud hageja usaldust, vastas hageja, et see võib nii olla. Sellest tulenevalt oleks pidanud maakohtule tõendite uurimisel nähtuma, et K. Saar oli hageja vaimsest olukorrast teadlik. Hageja, olles haiguse ja ravimite mõju tõttu vaimse pärsituse seisundis, usaldas oma äripartneriks valitud raamatupidamisala asjatundjat seetõttu veelgi enam, kuid K. Saar kasutas hageja seisundit ära hageja arvel rikastumiseks.
12. Dividendi jaotus tühiste otsuste alusel on vastuolus kostja põhikirja p-ga 2.6 (

§ 154lg 1 ja § 157 lg 2).

Kostja põhikirja p-s 2.6 ei ole seadusest erinevat dividendi jaotamise korda ette nähtud. Isegi juhul kui kohus leiab, et hageja ei olnud otsusevõimetu ja otsustes puudub vastuolu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 järgi, võivad otsused olla tühised tulenevalt

§ 1771lg-st 1.

Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-28-11, et neid juriidilise isiku otsustusi, mille tegemise kord on sätestatud põhikirjas, ei saa teha ilma põhikirja eelnevalt muutmata. Tulenevalt TsÜS §-st 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 29. Kohus tõlgendas TsÜS § 13 ebaõigesti ja jättis TsÜS § 86 alusetult kohaldamata. Samuti jättis kohus alusetult kohaldamata kostja põhikirja p 2.6 ja

§ 1771lg 1. Lisaks sellele esineb ka Ts

ÜS §-st 87 tulenev tühisuse alus. 30. Osanike otsused ei ole kooskõlas ka

§ 171

lg-s 4 ja § 173 lg-s 6 sätestatuga ehk otsused ei ole nõuetekohaselt vormistatud. Kuivõrd

kohaselt võib dividendi seaduses sätestatust erineva jaotuse kehtestada vaid põhikirjas, pidanuks vaidlustatud 7 kostja otsustused olema vormistatud kui osaühingu põhikirja punkti 2.6. muutmine. Seda aga ei tehtud.

§ 175lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus kande tegemisel äriregistrisse.

Seega isegi juhul kui püüda käsitleda otsuseid ühtlasi kostja põhikirja muutvate otsustena, ei ole need muudatused jõustunud. 31.

§ 157

lg 2 mõtteks on see, et sätte rikkumise korra (dividendi teistsuguse jaotamise puhul) kaasneks selle tühisus. OÜ eripäraks muude äriühingutega võrreldes on see, et osanike õiguste ja kohustuste maht määratakse vastavalt iga osaniku osa suurusele. Lisaks ei saa teha neid juriidilise isiku otsustusi, mille tegemise kord sätestati põhikirjas, ilma põhikirja eelnevalt muutmata. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi.
3. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja otsusevõimetus vaidlusaluste otsuste tegemise ajal ei leidnud tõendamist. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Asjas esitatud tõendite järgi ei saa teha järeldust, et hageja tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu tehingu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Ekspert J.Ausmehe arvamuse kohaselt ei esinenud hagejal vaidlusaluste otsuste tegemise ajal vaimutegevuse märgatavat ajutist häirumist ega muud rasket psüühikahäiret (I kd lk 126, II kd lk 47). Ekspert arvestas oma järelduse tegemisel ekspertiisiaktis märgitud faktiväiteid, mistõttu ei pidanud kohus neid otsust tehes eraldi analüüsima ega tegema teistsugust järeldust, kui tegi ekspert. Tunnistaja E.K ütlused ei võimalda samuti teha järeldust, et hageja oli otsustusvõimetu. Kohus hindas tunnistaja ütlusi õigesti. Samuti arvestas kohus põhjendatult muu hulgas hageja tegevust vaidlusalusel ajavahemikul KÜ-te juhatuse liikmena. Apellatsioonkaebuse väide, et hageja suutis KÜ-te juhatuse liikme kohustusi täita rutiini tõttu, ei anna alust teha teistsugust järeldust, kui tegi maakohus. Seda ei võimalda teha ka K.Saare e-kirjad hageja tütrele.
4. Samas on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kohus jättis hindamata hagi aluseks olnud asjaolu, et vaidlusalused osanike otsused on vastuolus

§ 157lg-ga 2 ja põhikirja p-ga 2.6.

Maakohus ei märkinud eelnimetatud hagi aluseks olnud asjaolusid ka kohtuotsuse kirjeldavas osas, kus käsitleti hageja nõude põhjendusi. Kostja vastuväited sellele asjaolule on kohtuotsuse kirjeldavas osas märgitud, kuid põhjendavas osas kohus eelnimetatut ei käsitlenud, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendavale osale esitatavaid nõudeid. Kuna poolte seisukohad eelmärgitu osas on asjas esitatud, saab ringkonnakohus teha selles osas ise otsuse. 36.

§ 157

lg 2 järgi makstakse osanikule osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p 2.6 ei näe ette teisti. Ka selle kohaselt makstakse osanikule osa puhaskasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 8 37. Asja lahendamiseks tuleb esmalt hinnata, kas tegemist on keeluga teha regulatsioonist erineva sisuga otsuseid dividendi maksmise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 157lg 2 osaliselt imperatiivne.

Deklaratiivne on norm osas, millega on lubatud põhikirjaga ette näha seaduses sätestatuga võrreldes teistsugune dividendi maksmine. Imperatiivne on norm osas, et dividendi maksmine toimub üksnes seaduses või põhikirjas ettenähtu järgi. Muid võimalusi seadus ette ei näe. Seega on sätte eesmärgiks tagada, et dividendi makstakse osanikele üksnes seaduses või põhikirjas teisiti sätestatut arvestades. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb sätte olemusest keeld maksta dividendi ühekordsete otsuste alusel, mis on vastuolus seaduses või põhikirjas sätestatuga. Kui kostja soovis dividendi maksta põhikirjas sätestatust erinevalt, oleks tulnud põhikirja eelnevalt muuta. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on tegemist imperatiivse iseloomuga sättega, on sellest erinevad otsused keelatud. Seega on vaidlusalused otsused

§ 1771lg 1 viimase lause ja Ts

ÜS § 87 järgi tühised. 38. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et

§ 157

lg 2 on imperatiivne üksnes juhul, kui tegemist on osaühinguga, millel on ka väikeaktsionärid, kel puudub võimalus oma subjektiivseid õigusi kaitsta. Õigusnorm ei saa olla ühtede osaühingute jaoks deklaratiivne ja teiste jaoks imperatiivne, sõltuvalt osanike arvust ja osade proportsioonist. Selline seisukoht ei ole seaduse mõttega kooskõlas. 39. Kostja seostab ka ekslikult hageja kui osaniku õigust saada

§ 157lg 2 alusel dividendi tema kui juhatuse liikme tööpanusega.

Osaniku õigus saada seaduses või põhikirjas ettenähtud suuruses dividendi ei sõltu tema tööpanusest osaühingu juhtimisel. 40. Kuna vaidlusalused otsused on

§ 1771lg 1 viimase lause ja Ts

ÜS § 87 järgi tühised ja hagi kuulub sellel alusel rahuldamisele, ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja väidetele otsuste heade kommetega vastuolu kohta. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väited vaidlusaluste otsuste koosolekuvälise vastuvõtmise ja puudustega vormistamise kohta. Hageja ei põhistanud apellatsioonkaebuses uute asjaolude esitamise lubatavust.

1. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud kostja, kelle Kks otsus tehti.
2. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Ele Liiv Iko Nõmm Ande Tänav 9