2-11-38387/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. juuli 2012.a. Tsiviilasja number 2-11-38387 Tsiviilasi S Š hagi N I vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: S Š (isikukood xxx, elukoht Xxx); Hageja seaduslik esindaja: Ž Š (isikukood xxx, elukoht Xxx); Kostja: N I (isikukood xxx elukoht registris xxx elukoht avalduses xxx). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 03.juuli
2. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibis hageja seaduslik esindaja Ž Š. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Tuvastada, et N I on S Š isa.
5. Kanda rahvastikuregistrisse S Š isana – N I, sünd.xxx.a., Aserbaidžaanis, kodakondsus määratlemata.
6. Välja mõista N I igakuine elatis tütrele S Š – sünd.xxx.a. tema ülalpidamiseks suuruses, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 15.08.2011.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2
7. Ž Š on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Kohtukulude jaotus Jätta kohtukulud täies ulatuses kostja, N I , kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, põhjendused ja esitatud tõendid Hageja taotleb tuvastada, et Ž Š tütre isaks on N I. S Š on sündinud xxx.a. ja põlvneb N I , kes on ise sellest ka teadlik. Kostja soov peale Ž Š rasestumist oli, et rasedust ei tohi katkestada, laps peab sündima. Pärast lapse sündi ei ole kostja lapse vastu huvi tundnud ega last ka toetanud ja on hoidunud hagejaga suhtlemast. Kohtuistungil jäi hageja oma haginõude juurde ja taotleb tuvastada S Š põlvnemine kostjast ning kanda kostja isana tütre sünniakti. Palub välja mõista elatise seaduses ettenähtud minimaalsuuruses igakuiselt alates lapse sünnist. Kostja vastuväited Kostja on pärast DNA ekspertiisi hagi isaduse tuvastamises õigeks võtnud, nõustub ka taotletud elatise suurusega, kuid leiab, et elatis tuleb välja mõista alates isaduse tuvastamisest. Kohtu põhjendused ja järeldus S Š on sündinud xxx.a., sünd registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, dokumendi nr.xxx. Registrisse on kantud lapse emana Ž Š, kanne isa kohta puudub. N I ja Ž Š tutvusid ja olid lähisuhetes alates aprillist 2010.a. Ž Š rasestus ja sünnitas xxx.a. tütre. Pooltevaheliste ebakõlade tõttu lõppes poolte suhe enne lapse sündi. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on teostatud DNA ekspertiis. 07.02.2012.a. koostatud ekspertiisiaktis nr.xxx - antud eksperdi arvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel N I saab väga suure tõenäosusega olla S Š bioloogiline isa. Uuringute tulemusena tõenäosus, et N I on S Š bioloogiline isa, on 99,99999 %. Perekonnaseaduse § 94 lg.2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Arvestades poolte kohtule antud seletusi leiab kohus, et eeltoodud uuringu tulemus on piisavaks tõendiks, mis võimaldab pidada N I S Š isaks. Isaduse tuvastamise menetluses ei ole pooled väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest. Seepärast on vanematel oma tütre suhtes ühine hooldusõigus. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. 3 Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on hagi elatise suuruse osas omaks võtnud. Hageja soovib elatise väljamõistmist lapse sünnist alates, sest isa ei ole lapse ülalpidamist toetanud. Kostja taotleb elatise väljamõistmist alates isaduse tuvastamisest, kuna ei olnud varasemalt kindel, et tegemist on tema tütrega. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-36-08). Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatis tuleb välja mõista hageja taotletud suuruses ja alates kohtusse hagiavalduse esitamisest s.o. 15.08.2011.a. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg.2 alusel tuleb kostja kanda jätta menetluskulud s.h. riigilõiv ja ekspertiisitasu (riigile), millest hageja oli menetlusabi korras vabastatud. Kohtunik