← Eesti

2-11-39250/29

Obsah (4)§ 356§ 457§ 230§ 360

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-39250 Tsiviilasi Al

§ 356

lg 1 järgi, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leidis, et kuna tsiviilasja lahend sõltub kriminaalasjas tehtavast lahendist ehk selgub, kas hagejal on nõue kostja vastu või ei, siis tsiviilasja menetlus tuleb peatada kuni kriminaalasjas nr 10740000146 lahendi tegemiseni hageja ametilepingu võltsimise osas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. A. Akermann esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  2. juuni 2012 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta pankrotihalduri menetluse peatamise taotlus rahuldamata. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus menetluse peatanud ilma hageja seisukohta küsimata. Pankrotihaldur on esitanud kolmandat korda samasisulise taotluse menetluse peatamiseks kohtule 11.06.
  3. Kohus 2 edastas taotluse 13.06.2012 hagejale, kusjuures vastamistähtaega ei määratud ja vastust ei nõutud. Taotlus edastati ilma lisadeta. Hageja kinnitas taotluse kättesaamist 14.06.2012 ning soovis esitada seisukoha 15 päeva jooksul. Üllatuslikult tegi kohus juba nelja päeva pärast määruse, millega peatas menetluse. Kohtu käitumine, kus menetlusosalisel ei võimaldata mõistliku aja jooksul avaldada oma seisukohta vastaspoole taotluse osas, on ilmselge menetlusõiguse rikkumine, mis on toonud kaasa ebaõige kohtumääruse; 2) on kohus rahuldanud tõendamata ja paljasõnalise taotluse. Ühegi tsiviilasja toimikus oleva tõendiga ei leia kinnitust pankrotihalduri väide, et kriminaalasi nr 10740000146 toimuks seoses hageja ja MKT Holding OÜ (pankrotis) vahel 02.02.2009 sõlmitud juhatuse liikme ametilepinguga. Kriminaalasja on alustatud võltsimise tunnustel, kuid millise dokumendi osas seda läbi viiakse, puudub teave ja tõendid, ning seega puuduvad tõendatud seosed, et kriminaalasi saaks mõjutada tsiviilasja menetlust; 3) on maakohus oma varasemas, 05.12.2011 määruses märkinud, et kriminaalasja praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust arvata, et tsiviilasja tulemus oleneb kriminaalasjas tehtavast lahendist. Käesoleval ajal ei ole teada, kas kriminaalasi üldse kohtusse jõuab. Seetõttu ei ole kohtul ka alust arvata, et KarS § 344 lg 1 tunnustel alustatud kriminaalasi mõjutab lahendamisel olevat hagi. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada. Kohus käesoleval ajal selles veendunud ei ole. Ühtegi uut asjaolu või tõendit, mis 05.12.2011 määrusega võrreldes saaks muuta kohtu seisukohti, ei eksisteeri, mistõttu on üllatav, et kohus samadele dokumentidele tuginedes tegi varasemast lahendist täiesti erineva lahendi; 4) isegi kui kriminaalasi toimuks tsiviilasjas tõendina esitatud ametilepingu võltsimise osas, ei anna nimetatud asjaolu veel iseenesest alust tsiviilasja peatamiseks.

§ 356

lg 1 kohaselt võib kohus menetluse peatada, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Riigikohus on 04.04.2007 lahendis selgitanud, et

§ 356

lg 1 järgi ei ole menetlemise peatamise aluseks see, et teises tsiviilasjas võidakse tuvastada asjaolusid, mis võiksid omada tähtsust ka menetletava asja lahendamiseks.

§ 457

lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes tuvastatuks loetud asjaolud, ei ole viidatud sätte järgi tuvastatud samade poolte vahel hilisemat vaidlust lahendava kohtu jaoks. Lahendis nr 3-2-1-62-11 on Riigikohus sedastanud, et menetluse peatamine teise menetluse tõttu

§ 356alusel on kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus.

Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada. Pankrotihaldur on taotluses märkinud, et menetluse peatamise aluseks on kriminaalasjas võib-olla tuvastatav asjaolu (väidetav lepingu võltsimine). Tulenevalt Riigikohtu juhistest

§ 356

kohaldamiseks ei ole menetluse peatamise aluseks asjaolu, et teises menetluses võidakse midagi tuvastada. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu on võimalik ja vajalik siis, kui on piisav kindlus selles, et teises menetluses leiab tuvastamist mingi asjaolu, mis käesolevat menetlust mõjutaks. Antud juhul ei ole selliseid selgeid viiteid esitatud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

  1. OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihaldur S. Tael vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määruse jõusse jätmist. 3 Vastuväidete kohaselt: 1) on kriminaalasjas nr 10740000146 kontrollimisel, kas leping, mille alusel on hageja nõude esitanud, on sõlmitud ajal, mil hageja väidab, ehk kriminaalasjast võivad selguda asjaolud, et vaidlusaluse nõude alusdokument on võltsitud ja pankrotihalduri vastuväide oli põhjendatud. Kontrollitavaks koosseisuks on KarS § 344 – dokumendi võltsimine. Kuna kriminaalasjas kontrollitakse vaidlusaluse nõude aluseks oleva dokumendi õiguspärasust, langeb tsiviilasjas ära vajadus ametilepingu õigsust kontrollida, mis tähendab, et menetluse otstarbekusest tulenevalt on tsiviilasja peatamine igati põhjendatud. Tsiviilasjas tehtav kohtulahend sõltub otseselt õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamisest, mis on kriminaalasja esemeks, kuna juhul, kui kriminaalasjas tuvastatakse, et nõude aluseks olev leping on võltsitud, ei ole hagejal OÜ MKT Holding (pankrotis) vastu nõuet ning hagi jäetakse rahuldamata; 2) on pankrotihaldur põhistanud oma väidet, et kriminaalasjas tuvastatakse, kas hageja ametileping on võltsitud või mitte, Viru Ringkonnaprokuratuuri vastusega halduri järelpärimisele ja võlgniku dokumentidega, mis anti uurimisasutusele üle 08.05.2012, ning millest tulid välja erinevate isikute seletused hageja juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja maksete ajatamise kokkuleppe kohta. Selgitusi on andnud nõukogu liige M.V. , endine juhatuse liige T.T. ja kontori administraator-personalispetsialist L.K. ; 3) vaatamata asjaolule, et kriminaalasja puhul on tegemist mahuka menetlusega, on kriminaalasjas selguvad asjaolud niivõrd olulised, et tsiviilasja menetluse peatamine on põhjendatud. Samas on Viru Ringkonnaprokuratuur oma vastuses halduri järelpärimisele rõhutanud, et kasutusele võetakse meetmed menetluse kiirendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu vaidlustatud määrus tühistada.
  3. Põhjendatud on määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 356lg 1.

Märgitud sätte kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Seega on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus. Käesoleval juhul on nii menetluse peatamise taotluse esitaja kui maakohus põhjendanud menetluse peatamist kriminaalasja nr 11740000146 eeluurimisega ning eeluurimisel selguvate asjaoludega. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud kriminaalasi oleks kohtumenetluses. Sellest järelduvalt puudus maakohtul alus

§ 356lg 1 kohaldamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus peab tsiviilasja lahendamisel juhinduma muu hulgas

§ 230

lg-s 1 ja §-s 277 sätestatust.

§ 360lg 2 järgi on käesolev määrus lõplik.

Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.