Obsah (8)

§ 206§ 428§ 430§ 661§ 431§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-57395 Tsiviilasi A. T. ja A. T. hagi I. T. vastu igakuise

§ 206lg 2 kohaselt võivad pooled lõpetada asja kompromissiga.

Kostja on teinud hagejale ettepaneku lahendada asi kokkuleppel, millega hageja on nõustunud ning pooled on kokku leppinud alljärgnevas:

1. I. T. poolt makstavaks lapse A. T. isikukood * elatisrahaks igakuiselt on 145 (ükssada nelikümmend viis ) eurot ja lapse A. T. isikukood * elatisrahaks igakuiselt on 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot, kuid mitte vähem, kui pool vabariigi valitsuse poolt 2 kehtestatud kuupalga alammäärast alates 23.04.2012.a. Elatisraha makstakse iga kuu 15-ks kuupäevaks so. kuni laste A. T. ja A. T. täisealiseks saamiseni.
2. I. T. tasub igakuise elatisraha R. T. (isikukood *) arveldusarvele * SEB Pank, selgitusega: elatis lastele A. T. ja A. T.
3. Võlgnevuse 2012.a.aprilli kuu eest 2 x 145 (üks sada nelikümmend viis) eurot, kokku 290 (kakssada üheksakümmend) eurot tasutakse hiljemalt 20.08.2012.a.
4. Hageja ja kostja paluvad lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-57395 kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt kirjalikus menetluses.
5. Poolte kohtukulud jäävad kostja kanda. 6.

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele teada. 7. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 24.07.2012. a kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohtule esitatud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise 3 menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et Perekonnaseaduse § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus kokku leppinud, et poolte kohtukulud jäävad kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte kohtukulud kostja kanda. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4