Obsah (4)

§ 336§ 663§ 229§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-50842 Tsiviilasi Ab

§ 336

lg 2 kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus.

§ 336

lg 3 alusel on justiitsminister kehtestanud 28.12.2005 määrusega nr 59 kohtule dokumentide esitamise korra (kord). Korra § 5 lg 1 järgi tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-postiaadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee. Tulenevalt korra § 7 lg-st 1 saab esitaja e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-postiaadressile automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Viidatud sätetest tulenevalt on dokumendi salvestamine kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi seotud saatjale sellekohase automaatse elektroonilise 2 kinnituse saatmisega. Seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse. Kostjale saadeti automaatne elektrooniline kinnitus 09.09.2010 kell 00:11, mis tuleb lugeda kohtule määruskaebuse esitamise ajaks. Kuna määruskaebust võis esitada kuni 8. septembri kella 24:00-ni, siis ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt ning määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 663lg 1 ja § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Rahva Kinnisvara OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. septembri 2010 määruse tühistamist ning kostja
3. septembril 2010 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtumäärus põhjendatud, on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku eesmärgi ja põhimõtetega, kahjustab olulisel määral kolmandate isikute huve, loob menetlusosalisele kahjuliku tagajärje kohtu enda tehnilise rikke tõttu ning ei vasta seadusele ja kohtupraktikale; 2) esitas kostja kohtule menetlusdokumendid 08.09.2010 kell 23:
4. Kostja eeldas kohtu serveri töökorras olekut ja esitas dokumendid piisava ajalise varuga, et dokumendid jõuaksid õigeaegselt kohtu serverisse, milleks kulub tavapäraselt 1 kuni 2 minutit. Kostja sellist põhjendatud ootust kinnitavad varasemalt kohtutele saadetud menetlusdokumentide vastuvõtukinnituste saabumise ajad. Kostja esindaja arvutiserveri haldaja Elion Ettevõtted AS väljavõttest saadetud kirjade logist ilmneb, et kirjad olid saatja serverist väljunud minimaalse viivitusega ehk tavapärase elektroonilise kirja saatmise kiirusega (mõned sekundid) ning et kohtu elektroonilise posti serveri töös esines kirjade saatmise ajal tõrkeid, mis ei võimaldanud kohtul kirju õigeaegselt (s.o tavapärase elektroonilise kirja vastuvõtmise kiirusega) vastu võtta. Kostja on tõendanud, et menetlusdokumentide hilisem salvestamine kohtu serveris oli tingitud asjaolust, et kohtu serveri rikke tõttu ei võtnud kohus saadetud elektroonilisi kirju vastu (lisa 7, bold trükis /.../“host mgw.just.ee[213.184.53.5] said: 451 Temporary service error“/.../). Kostja ei saanud vältida kohtu serveri rikkeid, mistõttu oli kohtu vastuskirja saamise hilinemine tingitud objektiivsetest, s.o kostjast mittesõltuvatest kohtupoolsetest tehnilistest põhjustest. Kostja tegi kõik endast oleneva, et määruskaebus jõuaks kohtu serverisse õigeaegselt – kostja saatis pärast seda, kui ilmnes, et kohtult ei tule vastuskirja, veel kaks kirja www.kohus.ee avaldatud Tartu Maakohtu elektroonilise posti aadressile. Kohus, olles veendunud kostja poolt menetlusdokumendi saatmise õigeaegsuses, oleks pidanud dokumendi

§ 336

lg 4 alusel menetlusse võtma (vajadusel oli kohtul võimalik kontrollida vastuskirja hilinemise tehnilisi põhjusi); 3) kuigi

§ 336

lg 2 järgi loetakse menetlusdokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, ei saanud seadusandja eesmärk olla luua viidatud sättega selline menetluslik olukord, kus kohtu serveri rikke tõttu menetlusdokumendi mittevastuvõtmine kohtu poolt toob menetlusosalisele kaasa äärmiselt negatiivse menetlusliku tagajärje. Selline tõlgendus ei teeni tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud eesmärki tõhustada elektroonilist suhtlust kohtuga, lühendamaks sellega menetluse kestust (

eelnõu seletuskiri). Määrusest tulenevalt puudub kohtul kahtlus selles, et kostja esitas dokumendid 08.09.2010 kell 23:51 (erinevalt Riigikohtu otsuse asjas nr 3-2-1-115-08 asjaoludest, mistõttu viidatud lahend ei ole antud juhul võrreldav).

§ 336

lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta (mh)

§ 336

lg-s 2 sätestatud nõuetele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises; 3 4) esitas kostja 21.09.2010 avalduse menetlustähtaja ennistamiseks, kuid kuna kostjale ei ole teatatud kohtu lahendit avalduse suhtes, peab kostja vajalikuks esitada ka määruskaebus. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 4. Abraham Invest OÜ, AS Even, AS Alarmnet, Bauhand Eesti AS, Laurus OÜ, OÜ ADD Grupp, OÜ Walton ja Welco Elekter OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuse ja tähtaja ennistamise avalduse vahel vastuolu. Ei ole selge, mida kostja ikkagi soovib – kas tähtaja ennistamist või määruse tühistamist ning kas kostja möönab, et ta on tähtaja mööda lasknud või on ta seisukohal, et ei ole tähtaega mööda lasknud; 2) lähtudes nii

§ 336

lg 2 grammatilisest tõlgendusest, justiitsministri 28.12.2005 määrusega nr 59 kehtestatud korrast kui ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast (3-2-1-115-08) ei ole oluline see, millal menetlusosaline menetlusdokumendid esitab, vaid see, millal on dokumendid jõudnud selleks ettenähtud kohtu andmebaasi. Seega ei oma tähendust asjaolu, et kostja esitas dokumendid 08.09.2010 kell 23:51, vaid asjaolu, et dokumendid ei jõudnud 08.09.2010 selleks ettenähtud kohtu andmebaasi, järelikult ei saa neid lugeda kohtule esitatuks 08.09.

1. Kostja lepingulise esindaja näol on tegemist kutsetegevuses tegutseva õigusbüroo juhatajaga, kes on töötanud juristina alates
2. a, kes eeldatavasti on kursis ka Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse; 3) on kostja valikuliselt tsiteeritud

§ 336lg 4.

Antud juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus menetlusdokument ei vastanud digitaalallkirjaga varustamise nõudele, teiseks oli tegemist esimese menetlusdokumendiga, mida menetlusosaline kohtule saatis, ning kolmandaks ei nõustunud kohus, et talle võib määruskaebuse esitada sellisel viisil.

§ 336

lg 2 sätestab üldreegli elektroonilise menetlusdokumendi esitamisele, lõige 4 aga erandi. Kui kohus peaks rakendama

§ 336

lg 4 ainult menetlusosalise hooletuse tõttu, kaotaks

§ 336lg-s 2 sätestatud reegel mõtte.

Seadusandja on ette näinud selge korra elektroonilise menetlusdokumendi esitamiseks ja

§ 336lg-t 4 peaks seadusandja mõtte kohaselt kasutama vaid väga piiratud juhtudel.

Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, mis tingiks

§ 336

lg 4 rakendamise; 4) on elektroonilise dokumendi esitamist korduvalt käsitlenud Riigikohus, asudes seisukohale (3-2-1-49-10), et „saates määruskaebuse tähtaja viimasel päeval kell 23.59, ei saa määruskaebuse esitaja eeldada, et see jõutakse veel samal kuupäeval salvestada ettenähtud andmebaasi. Saates tähtaja viimasel minutil määruskaebuse, võtab määruskaebuse esitaja ise riski, et määruskaebus ei ole

§ 336lg 2 mõttes esitatud tähtaegselt”.

Antud juhul on tegemist analoogse olukorraga. Kostja on saatnud määruskaebuse 08.09.2010 kell 23:51, seega võttis kostja, saates kaebuse 9 minutit enne tähtaja lõppu, ise riski, et kaebus ei jõua õigeaegselt kohale. Näiteid kostja esindaja saadetud kirjadest ja nende automaatsetest vastuvõtukinnitustest ei oma asjas tähendust. Tegemist ei ole tõenditega

§ 229mõttes.

Samas ei lükka antud näited ümber Riigikohtu eeltoodud seisukohta. Kostja esindaja pidi kutsetegevuses tegutseva mõistliku isikuna olema suuteline oma aega planeerima ning mitte jätma oluliste menetlusdokumentide saatmist viimastele minutitele. Samuti ei ole välistatud võimalus, et kostja arvuti kellaaeg võis tegelikust kellaajast erineda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. 4
2. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalistel vaidlust selles, et kostja võis esitada määruskaebust Tartu Maakohtu 23.08.2010 määruse peale kuni 08.09.2010 kella 24:00-ni ning määruskaebus jõudis maakohtusse 09.09.2010 kell 00.
3. Seega ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt ning maakohus keeldus

§ 663lg 1 ja § 637 lg 1 p 2 alusel õigesti määruskaebust menetlusse võtmast.

Maakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu 10.12.2008 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1115-08, milles on asutud seisukohale, et elektrooniliselt saadetud kaebuse kohtusse jõudmist ei tõenda üksnes e-kirja väljatrükk, vaid vajalik on esitada tõendid, mis kinnitaksid e-kirka automaatset vastuvõtmist korra § 7 lg 1 järgi. Määruskaebuses esitatud asjaolud osundavad mõjuvale põhjusele, mis võib olla aluseks menetlustähtaja ennistamisele. 7.

§ 171

lg 1 alusel jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. 8.

§ 663lg 2 järgi on käesolev määrus lõplik.

Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja