lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele selles esitatud tingimustel ja tsiviilasja menetlus kuulub lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled kokku leppinud teisiti, mistõttu jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. 2-11-28574
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Kohus leiab, et taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-11-28574 tasutud riigilõivust, so summas 271,62 eurot. Käesolevas asjas esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse seoses ekspertiisikulude tasumisega. Kohtule esitatud ning kohtu poolt kogutud tõendeid arvestades rahuldas kohus esitatud taotluse ja võimaldas hagejal tasuda ekspertiisitasu osade kaupa. Kohtule esitatud kompromissis paluvad pooled vabastada hageja kohustusest maksta riigituludesse ülejäänud osa ekspertiisitasust. Pooled on palunud kompromissi kinnitada juhul, kui kohus peab võimalikuks poolte antud taotluse rahuldamist.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Samas sätestab
lg 7, et kohus võib mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude hilisema tasumise tähtpäeva või osade tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Kohus leiab, et poolte taotlus kuulub rahuldamisele ja hageja tuleb seoses kompromissi sõlmimisega vabastada kohustusest kanda riigi tuludesse tasumata jäänud ekspertiisitasu summas 800 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja sissetulekud ei võimaldanud tal ekspertiisitasu maksta ja kohus pidas võimalikuks talle menetlusabi andmise. Kohtu puudub alus eeldada, et hageja seisund on alates menetlusabi andmise määruse tegemisest (22.03.2012.a) oluliselt paremaks muutunud. Kompromissi sõlmimise korral on kohtul õigus vabastada isik menetluskulude riigituludesse kandmisest ning antud asjas on see vajalik, kuna kompromissi korras kostja poolt hagejale tasutav summa on samas suurusjärgus võrreldes hageja poolt seni veel tasumata ekspertiisitasu suurusega. Kohus ei pea mõistlikuks olukorda, kus kompromissi sõlmimise tulemusena tuleb hagejal tasuda ekspertiisikuludeks peaaegu sama summa, millise tasub talle kostja. Seega tuleb hageja vabastada kohustusest tasuda riigi tuludesse ekspertiisitasuna seni veel maksmata 800 eurot. Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.