← Eesti

3-10-1152/15

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1152 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. EDASIKAEBAMISE KORD ASJAOLUD
  6. Kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 03.05.
  7. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla ametniku toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt rikub kontaktisik E.T. vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 491, sest ei lase tõlkida ja ei võta vastu kaebaja poolt esitatud vaideid ning ei edasta neid ministeeriumile lahendamiseks. N. Lilitškin soovib, et Tartu Vangla tõlgiks tema neli venekeelset vaiet ise ja saadaks kõik vaided (20.04.2010, 22.04.2010 ja kolm 26.04.2010 esitatud vaiet) ka edasi Justiitsministeeriumile sisuliseks lahendamiseks.
  8. Tartu Halduskohus tagastas 01.06.
  9. a määrusega N. Lilitškini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt tuleb kaebus tagastada, sest kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust kohtueelsest korrast. Kaebaja soovib kohtult, et see kohustaks vanglat toimingut sooritama. Seega on ta esitanud kohustamiskaebuse, mille puhul tuleb enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. N. Lilitškini kaebuses kirjeldatud vanglaametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet ei ole alust käsitleda iseseisva tuvastamistaotlusena, sest see on seotud ja seega ka hõlmatud vaietega seoses esitatud kohustamistaotlusega. Asja materjalidest nähtuvalt on N. Lilitškin esitanud Tartu Vanglale vaide 20.04.2010, vaidlustades Tartu Vangla 14.08.
  10. a käskkirja nr 1-4/
  11. Tartu Vanglas registreeriti see vaie 22.04.2010 ja vangla andis 28.04.2010 N. Lilitškinile kuni 10.05.2010 aega vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kuna N. Lilitškin vaides esitatud puudusi tähtajaks ei kõrvaldanud, tagastas Tartu Vangla vaide 12.05.2010 ja kaebaja sai vaide tagastamise dokumendi kätte 18.05.
  12. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  13. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 01.06.
  14. a määruse ja teha uus määrus, millega võtta esitatud kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on fakt, et N. Lilitškin on esitanud kaebusi nii vangla haldusaktide kui toimingute peale. Seega on esimene etapp VangS § 11 lg 5 järgi läbitud. Kuna kaebaja ei ole nõus vangla vastustega, samuti puudub dokumentide tõlge vene keelde, siis on tal õigus edasi kaevata Justiitsministeeriumile. Vangla ei täida seadust ja ei edasta koos oma seisukohaga kaebaja vaideid Justiitsministeeriumile. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  15. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata ning leiab, et halduskohtu määrus on õige. Kuna N. Lilitškin ei ole kaebuses märgitud vaietega seonduvalt vangla direktorile ettekirjutuse tegemise nõuet esitanud, siis tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 ja 8 ei ole tal õigust pöörduda vahetult halduskohtu poole kaebusega, millele seadusega on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Antud asjaolu peaks kaebajale selge olema juba seetõttu, et ta on ka varasemalt esitanud vanglale rohkeid taotlusi, vaideid ja kahjuhüvitise nõudeid ning kaebusi halduskohtule. Sellest tulenevalt on nii vangla kui ka halduskohus pidevalt selgitanud talle tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas kaebevõimalusi, kohustust teatud kaebuse liikide osas läbida eelmenetlus ja tähtaegu nii eesti kui ka vene keeles. Põhjendus, et määruskaebuse esitajat ei rahulda vangla eestikeelsed kirjalikud vastused, on otsitud ettekääne ega õigusta kohustusliku kohtueelse menetluse vahelejätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 01.06.
  17. a määrus tuleb jätta muutmata ning N. Lilitškini määruskaebus rahuldamata.
  18. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on tõlgendanud N. Lilitškini 03.05.
  19. a kaebust õigesti kohustamiskaebusena. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlusaluses küsimuses antud haldusakte ning N. Lilitškin vaidlustab sisuliselt vangla toiminguid. Kuna N. Lilitškin on seoses sellega, et vangla ei ole tema poolt 20.-26.04.2010 esitatud vaideid ise tõlkinud ja ministeeriumile edastanud, esitanud kohustamiskaebuse, siis on õige halduskohtu seisukoht, et vanglaametniku poolt nende vaietega seotud tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole käsitletav iseseisva nõudena, vaid on hõlmatud esitatud kohustamisnõudega. Õigusvastasuse tuvastamise nõude iseseisev esitamine oleks põhjendatud üksnes juhul, kui õigusvastasuse tuvastamine annaks isikule iseseisvalt reaalse eelise või õigusliku kasu (vt. nt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.05.
  20. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-09, p 30). Seda, et kaebaja oleks soovinud esitada vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuet iseseisva nõudena või saaks kaebuses esitatut, lähtudes eeltoodud Riigikohtu lahendist, sellisena käsitleda, kaebuse sisust ei nähtu. Kaebaja ei ole koos kaebusega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks enne 03.05.2010 kaebusega halduskohtusse pöördumist esitanud Tartu Vangla direktorile vaide ettekirjutuse tegemiseks seoses tema poolt 20.-26.04.2010 esitatud venekeelsete vaiete tõlkimise ja ministeeriumile edastamisega ja enne 03.05.2010 on see vaie tagastatud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Arvestades seda, et vangistusseaduse kohaselt on vaide lahendamiseks aega 30 päeva vaide edastamise päevast arvates ja 20.-26.04.2010 vaiete ning halduskohtusse kohustamiskaebuse esitamise vahele jäi üksnes 2 7-13 päeva, on kohtueelse menetluse läbimine kaebaja poolt ka ebatõenäoline. Samuti kinnitas Tartu Vangla vastuses määruskaebusele, et N. Lilitškin ei ole antud küsimuses vanglale vaiet esitanud.
  21. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 5 näeb seega ette kohustusliku kohtueelse menetluse vaidemenetluse näol. Vastavalt VangS § 11 lg-le 1 tuleb vaidemenetluse läbiviimisele kohaldada haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooni. HMS § 72 lg 1 p 3 järgi võib vaidemenetluse korras taotleda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Seega oli N. Lilitškini poolt kohtule esitatud kohustamistaotlus põhimõtteliselt lahendatav ka haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetluse korras. Järelikult tuli tal enne kohtusse pöördumist läbida VangS § 11 lg 5 alusel kohustuslikus korras vaidemenetlus ja kuna ta seda teinud ei ole, tagastas halduskohus õigesti 03.05.2010 esitatud kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Einar Vene Agu Timmi 3 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.