) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on
Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara müüdud. Jaotise alusel on raha võlausaldajale välja makstud. 1. Lõpparuande andmed Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta 2
lg-st 4 Swedbank AS-i tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole pandieseme müügi arvelt raha saanud, ei lähe teise rahuldamisjärku üle ega saa kajastuda lõpparuandes võlausaldaja rahuldamata jäänud nõudena, kuna võlgnik käendas oma varaga kolmanda isiku kohustust. LR’i võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt:
Pankrotihaldur on taotlenud tasu määrata osaühingule Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks 20 %. Sellise tasuga on võlausaldajad 11.04.2012 üldkoosolekul nõustunud. Võlgniku vastuväide 23.04.2012 esitas LR vastuväite lõpparuandele. Vastuväite esitaja ei ole nõus, et Swedbank AS-i tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole pandieseme müügi arvelt raha saanud, läheb teise rahuldamisjärku üle ja et see kajastub lõpparuandes võlausaldaja rahuldamata jäänud nõudena, kuna võlgnik käendas oma varaga kolmanda isiku kohustust. Pankrotihalduri vastus vastuväitele 02.05.2012 saatis haldur kirjaliku seisukoha võlausaldaja vastuväitele ja nõustus vastuväites toodud põhjendustega, samuti vastavalt täpsustas lõpparuannet. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus LR’i pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne vastab
lõigete 2 ning 3 nõuetele, sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Kohus leiab, et täpsustatud lõpparuanne tuleb kinnitada. 2. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Veli Kraavi tuleb vabastada tema kohustustest LR’i pankrotimenetluses. 3. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine 4
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. LR’i pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on alates 23.01.2012 tehtud summas 129,83 eurot, s.h kuulutused, teated, pangateenused ja bürookulud. Pankrotimenetluse kulud ja massikohustused on üle vaadatud ja heaks kiidetud 11.04.2012 võlausaldajate üldkoosolekul. Kohus leiab, et kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. 4. Pankrotihalduri tasu määramine
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Lõpparuande järgi on LR’i halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 110 500 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud määrata halduri tasuks 11 894,05 eurot, mis jääb
Pankrotihaldur on taotlenud tasu määrata OÜ-le Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, tasule lisandub käibemaks 20 %. Sellise tasuga on võlausaldajad 11.04.2012 üldkoosolekul nõustunud. Pankrotihaldur Veli Kraavi tegutseb läbi OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid (registrikood 12019915), olles osaühingu juhatuse liige. OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid (registrikood 12019915) on alates 02.12.2010 registreeritud käibemaksukohuslasena – registreerimisnumber EE
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või võlgnik ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule teavet. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. LR esitas 12.05.2011 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate 11.04.2012 üldkoosolekul osalenud võlausaldaja Bank DNB Nord A/S (Bank DNB Nord A/S Eesti filiaali kaudu) ei ole toetanud LR’i kohustustest vabastamise menetluse algatamist kuni maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseni OÜ H pankrotimenetluses. Pankrotihaldur on jätnud küsimuse kohtu otsustada. Terje Eipre (isikukood 46806182757) on andnud 10.04.2012 kirjaliku nõusoleku tegutsema LR’i usaldusisikuna. Kohus leiab, et kuna seaduse kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel ja võlausaldaja ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamisega mittenõustumist
§-is 171 lg 2 toodud asjaoludele tuginedes põhistanud, tuleb LR’i kohustustest vabastamise menetlus algatada. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.