Obsah (14)

§ 404§ 408§ 94§ 415§ 54§ 55§ 396§ 402§ 52§ 406§ 37§ 195§ 186§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 30. mai 2012.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 37 lg 1 tulenevalt lepingu osaks. Hageja on arvestanud võlgnevuselt seadusjärgset viivist, mis seisuga 19.04.2012 on 42.84 eurot. Hageja on võlgnevuse sissenõudmiseks kohtuväliselt kandnud õigusabikulusid summas 129.50 eurot. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja täitis laenutaotlused Halensi kataloogis ning sai hagejalt laenu. Nimetatud blanketi näol on tegemist kostja avaldusega tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks

§ 404lg 1 esimese lause tähenduses.

Hageja pole täitnud nimetatud sätte teises lauses sätestatud kohustust, mille kohaselt pidi hageja kostjale andma lepingudokumendi või selle koopia. Kostja poolt allkirjastatud blanketil ei olnud

§ 404lg 2 sätestatud kohustuslikke andmeid, mis on sätestatud p-des 2-9.

Kostja allkirjastatud avalduses polnud andmeid intressimäära, krediidi kulukuse määra ega krediidi brutosumma kohta. Seega tuleb kohaldada

§ 408

lg 4 tulenevalt

§ 94

sätestatud seadusjärgset intressimäära.

§ 404

sätte tõlgendamisel tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ja Euroopa Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ sätetega. Kostja ei võlgne hagejale teisi võimalikke kulusid, kuna avalduses puudusid andmed nende kohta. Samuti tuleb kohustuse täitmisel järgida

§ 415

lg 2 sätestatut ning arvestada makseid sissenõudmiseks tehtud kulude eest, põhisumma osamakse eest, intressi eest, muude kohustuste eest. Esmalt tuleb kostja maksetest arvestada põhisumma tagasimakse ja alles siis intress. 2 Kostja sai 21.05.2007 hagejalt laenu 20 000 krooni ning see leping lõppes korraliselt laenusumma tasumisega 4 aastase perioodi jooksul. Kostja on tasunud hagejale intressi

§ 94sätestatud määras ja hagejale tuli kokku tasuda 22 995.05 krooni.

Teise taotluse kohaselt sai kostja 14.07.2008 hagejalt laenu 12 500 krooni. Leping lõppes korraliselt laenusumma tagastamisega 3 aastase perioodi jooksul. Kostja on tasunud hagejale intressi

§ 94sätestatud määras ja hagejale tuli kokku tasuda 12 970.85 krooni.

Kostja on hagejale tasunud kokku 36 043.15 krooni (2 303.60 eurot). Selle hulgas on ka seadusjärgne viivis viimase osamakse tasumisega viivitamise eest. Kostja on esitanud alternatiivse vastuväite lepingute kehtivuse osas. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepingutega. Hageja pole täitnud

§ 54

lg 1 p-des 1-11 ja lg 1¹ p-des 1-15 sätestatud teavitamiskohustust enne lepingu sõlmimist. Hageja pole andmeid kostjale esitanud. Blankettide allolevast peenikesest kirjast pole võimalik eristada nende sisu, siis pole tegemist heauskse andmete edastamisega. Isegi juhul, kui tingimuste sisule on viidatud teises allikas, ei ole tegemist heauskse edastamisega, sest 2007.a oli interneti kasutamine piiratud. Samuti pole lepingutingimusi edastatud kostjale püsival andmekandjal, rikkudes sellega

§ 55lg 1 kohustust.

Kostjat pole teavitatud seadusega tagatud olulistest asjaoludest, mille suhtes on seadusandja seadnud finantsteenuseosutajatele eriliselt kõrge hoolsuskohustuse. Seega on tehingud sõlmitud pettuse teel. Samuti on tegemist tarbija positsiooni pahauskse kasutamise ja hea usu põhimõttega vastuolus oleva tehinguga. Seega taotleb kostja lepingute tühistamist. Kostja ei nõustu hageja kahjuhüvitise nõudega. Kostja pole saanud hagejalt ühtegi meeldetuletust võlgnevuses olevate osamaksete suhtes. Samuti pole hageja taganud kostjale lepingutingimusi, mille alusel teha osamakseid. Seega pole inkassoteenuse pakkuja poole pöördumine põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused 4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. 5. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja esitanud allkirjastatud laenutaotlused hagejale, hageja on laenutaotlused rahuldanud ning kostja on saanud hagejalt laenu 21.05.2007 summas 1 278.23 eurot ja 14.07.2008 summas 798.90 eurot (t lk 68, 107). 6. Hageja on esitanud kostja vastu poolte vahel sõlmitud laenulepingutest tuleneva nõude.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahel sõlmitud lepingud on vaadeldavad tarbijakrediidilepingutena, mis on sõlmitud sidevahendi abil (

§ 52jj).

Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu sõlmimisel on täidetud tarbijakrediidilepingule seatud kohustuslikud tingimused ning kas sellest lähtuvalt on kostjal võlgnevus hageja ees. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on hagejale asjaolude tõendamiskohustust selgitanud (t lk 3 112, 128-129, 138). Tarbijakrediidilepingule sätestatud nõuded on

§ 404

sättes (lepingute sõlmimise redaktsioonis), mille lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. Sama sätte lg 2 kohaselt tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud: 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma; 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad; 4) intressimäär aasta kohta; 5) muud krediidilepinguga seotud kulud, sealhulgas tarbija kanda olevad krediidivahenduskulud, nende suuruse mitteteadmise korral nende arvutamise alused; 6) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 7) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 8) tarbija õigus jätta krediidi enneaegse tagasimaksmise korral maksmata intress krediidi kasutamata jätmise aja eest ja mitte kanda selle aja eest muid krediidiga seotud kulusid; 9) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg; 10) tarbijalt nõutavad tagatised.

§ 406

lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. 8. Hageja on esitanud arved, mis igakuiselt väljastati kostjale (t lk 41-65, 69-90). Nimetatud arvetel on kajastatud kuu intress ja maksekorraldus kuumakse ulatuses. Hageja tugineb laenulepingu üldtingimustele, mis olid hageja väitel kättesaadavad internetis (t lk 66-67). Hageja selgituste kohaselt määrab eralaenu nominaalse aastaintressi hageja ning see määr on avaldatud koduleheküljel XXX ning väljastatud arvetel. Hageja leiab, et üldtingimused on lepingu osaks

§ 37

lg 1 tulenevalt.

§ 37

lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. 9. Esmalt tuvastab kohus, kas

§ 404

lg 2 sätestatud nõuded on täidetud ning seejärel tuvastab kohus, kas vaidluse lahendamisel saab tugineda tüüptingimustele kui lepingu osale. Kohtule on esitatud kostja poolt allkirjastatud laenutaotlused (t lk 107, 125, 201). Nimetatud tahteavaldustes puuduvad andmed krediidi brutosumma, krediidi tagasimaksmise tingimuste, intressimäära, muude krediidilepinguga seotud kulude ning krediidi kulukuse määra kohta.

§ 404

lg 1 ja 2 tulenevalt peavad need andmed olema kajastatud tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses. Seega ei ole seaduses sätestatud nõuded täidetud. Hageja on esitanud tühja laenutaotluse blanketi, mis sisaldab endas

§ 404lg 2 sätestatud andmeid osaliselt (t lk 194).

Samas ei ole kostja poolt allkirjastatud tahteavaldus sellisel blanketil nagu on esitatud hageja poolt. Seega ei ole hageja tõendanud

§ 404lg 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmist.

10.

§ 408

on sätestatud nõuete järgimata jätmise tagajärjed.

§ 408

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama sätte lg 2 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud 4 andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja sai laenu kätte.

§ 408

lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.

1. Hageja ei ole osamakseid intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määranud. Kohus kohustas hagejat esitama andmed, mis võimaldaksid kohtul kontrollida ja vajadusel teha arvestus intresside osas (t lk 138). Hageja poolt esitatud arvetest ei ole võimalik tuvastada, milline osa maksmisele kuuluvast osast on põhinõue, intress, viivis ja muu kulu. Kostja on esitanud omapoolse arvestuse, mille kohaselt seadusjärgse intressimäära kohaldamisel on kostja tasunud hagejale nii põhivõla kui tasumisele kuuluva seadusjärgse intressi. Kostja on kohustuste täitmist summas 35 965.90 krooni tõendanud konto väljavõtete ja maksekorraldustega (t lk 108a-110, 145-181). Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud ega tõendanud kohustuse väiksemas ulatuses tasumist. Kostja arvutuste kohaselt on ta esimese laenulepingu alusel kohustatud tasuma intressi 3.75% aastas laenuperioodi vältel kogusummas 2 995.05 krooni. Seega saab põhivõlgnevus koos intressidega olla 22 995.05 krooni. Teise laenulepingu alusel on kostja kohustatud tasuma intressi 1.25 % aastas laenuperioodi vältel kogusummas 470.85 krooni. Seega saab põhivõlgnevus koos intressidega olla 12 970.85 krooni. Hageja kostja arvestustele vastuväiteid esitanud ei ole ja sellega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on oma kohustused hageja ees täitnud.
2. Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenulepingud on üles öeldud. Samas pole hageja esitanud kohtule tõendeid laenulepingu ülesütlemise formaalsete eelduste täitmise kohta.

§ 195

lg 1 tulenevalt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel on laenulepingud lõppenud

§ 186

p 1 tulenevalt kohase täitmisega ning kostjal ei ole hageja ees nimetatud võlasuhetest täitmata kohustusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt põhinõudena 21.90 euro, intressina 1 694.24 euro, viivisena 42.84 euro väljamõistmiseks. 13. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 129.50 eurot, mis on tasutud hageja poolt inkassofirmale kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks (t lk 136).

§ 128

lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Õigusabi kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p 22). 5 Nimetatud nõude rahuldamise eelduseks on, et võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust. Kohus on tuvastanud, et kostjal ei olnud võlgnevust hageja ees, mistõttu puudub alus kahjuhüvitise nõude rahuldamiseks.

1. Kuna kohus jätab hagi kostja esmase vastuväite alusel rahuldamata, siis puudub vajadus hinnata kostja alternatiivseid vastuväiteid laenulepingute tühisuse kohta. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 6