Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hageja ja kostja on sõlminud lepingu telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks. Kostja on aktiga kätte saanud teenuse tarbimiseks vajalikud seadmed. Pooled on lepingu lõpetanud, sellekohane akt on kohtule esitatud. Kohus asub seisukohale, et hageja osutas kostjale kokkulepitud teenust. Kostja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et pole teenust saanud. Lepingule kohalduvate üldtingimuste p 5.2.1. järgi oli kostjal kohustus tasuda teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kohtule esitatud arvetest nähtub kostja kohustuse suurus ja tasumise tähtaeg. Arvete väljatrüki alusel on võimalik aru saada, millal muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks. Kostja väide, et kohtule esitatud kujule i ole hageja talle arveid saatnud, ei tee kohustust olematuks. Hagejal on kohustus tõendada kohustuse suurust, arvete väljatrükkidest on seda võimalik välja lugeda. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on kohustuse täitnud või see oleks lõppenud.
lg 1 p 1 järgi tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 45,40 eurot.
lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, mida hageja nõuab 45,35 eurot suures summas. Kohus leiab, et põhivõlast suurema viivise sissenõudmine, ka TsMS § 367 alusel, on hea usu põhimõtte vastane ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 ning § 405 lg 1 p 3 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 63,91 eurot ja põhjendatud kulud õigusabile 35 euro suuruses summas. Muus osas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.