KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 18.10.2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
§ 29lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
§ 29
lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
§ 29
lg 5 p 1, 3, 4 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki /---/. Kohus peab nimetatud asjaolusid arvestades tõlgendama abieluvaralepingu p 2.5.
§ 29
lg 8 lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 86 lg 1 heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Seega tuleb lepingu tõlgendamisel võimalusel vältida tõlgendust, mille kohaselt oleks lepingu sisu vastuolus heade kommetega. Kohus võib heade kommetega vastolus olevaks tunnistada abieluvaralepingu, mis asetab pooled äärmiselt ebavõrdsesse olukorda või paneb üksnes ühele poolele vastutuse abielu säilimise eest. Sõltuvalt poolte abieluliste suhete kestvusest ja abieluliste sidemete intensiivsusest võib kohus tunnistada heade 4
(7)kommetega vastuolus olevaks tehingu, mis näeb abielu lahutamisel ette tingimusteta hüvitise üksnes ühele abikaasale. Abieluvaralepingu p 2.5 sätestab: RE nimele 11.12.1999 kinnistatud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX all sisse kantud kinnistu (edaspidi käesolevas alapunktis nimetatud kinnistu) asukohaga XXX(katastritunnusega XXX) jääb REi lahusvaraks. Abielu lahutamise või kinnistu võõrandamise korral kohustub RE hüvitama TS kinnistu väärtuse tõstmiseks tehtud kulutuste katteks 500 000 krooni. Lepingu p 2.5 sõnastus viitab sellele, et kulutused nimetatud kinnistu väärtuse tõstmiseks olid lepingu sõlmimise hetkel tehtud. Seega hindab kohus, kas lepingupooled pidasid silmas juba tehtud kulutusi? Kostja väitel ei teinud hageja poolte kooselu ajal elamu ehitamiseks kulutusi ega panuseid. Kohus hindab nimetatud väite tõesust. Kostja seletusest, mida hageja ei ole selles osas kahtluse alla seadnud, nähtub, et kostja hakkas palkmaja ehitama 2002.a. Vundament valati 2002, seinad püstitati 2002 aastal ning 2002 aasta lõpuks oli majal katus peal. Vesi ja elekter viidi majja 2003.a. kevadel. Kohalik settekaev valmis 2003.a. alguses. Siseviimistlus sai valmis 2004.a. suve lõpul.. 2004 aasta suvel toimus maja värvimine ning 2004 aasta detsembris oli maja sedavõrd valmis, et majas tähistati jõulupühi. Kaevurakked tehti 2010 aasta suvel Kohus leiab, et tõenditest nähtub, et kostjal oli maja ehitamiseks piisav sissetulek ning et kostja on maja ehitamise korraldanud ja ehituse eest tasunud. Kinnistu kinkelepingust 25.11.1999.a. nähtub, et kostja omandas kinnistu tasuta. Ehitusluba 17.09.2002.a kinnitab, et luba on väljastatud kostjale ja et luba on välja antud 17.09.2002. Tööettevõtuleping RE ja OÜ KP vahel 29.03.2000.a.kinnitab, et lepingu maja ehitamiseks sõlmis kostja ning et kostja on üle andnud lepingus märgitud rahasummad. Aktid, mis väljendavad RE poolt raha maksmist OÜ KP esindajale (4 lehel, tl 100
- jj)kinnitavad, et raha andis 21.02.2000 – 11.11.2002 lepingu alusel üle kostja. Tööettevõtuleping RE ja M OÜ vahel 21.07.2002.a. kinnitab, et lepingu on sõlminud kostja. Aktid, mis väljendavad REi poolt raha maksmist M OÜ esindajale (7 lehell, tl 108
- jj)kinnitavad, et raha on lepingu alusel üle andnud kostja. Ehitusmaterjalide soetamise arved, tšekid ja kviitungid (tl 115
- jj)kinnitavad, et kuludokumendid on kas väljastatud kostja nimele või asuvad muul põhjusel kostja valduses. Ostu-müügilepingust (tl 133
- jj)nähtub, et köögimööbli on tellinud kostja. Elamu kasutusluba 20.12.2004.a. kinnitab, et kasutusloa väljastamise ajaks oli elamu kasutuskõlbulik. Kostja töölepingud 2000.a.-2008.a. AS-ga NL, OI OÜ, AS-ga OG E , AS-ga IMG ST P OÜ-ga, HS AS-ga, KA kinnitavad, et kostja on viidatud ajal pidevalt töötanud ja tööga sissetulekut teeninud. Väljavõte Tallinna Linnakohtu 30.07.2001 otsusest ts asjas 2/3/21-4836/00 (tl 155) kinnitab sissetuleku saamist 102 343 krooni. Kinnistu ostu-müügileping 04.02.2000.a. kinnitab, et kostja sai sissetulekut 270 000 krooni. Laenuleping RE ja Sampo pank vahel 06.08.2002.a. kinnitab, et kostja võttis laenu 130 000 krooni. Tõendatud on kostja väide, et kostja omandas korteri XXX 24.01.2000 kogutud säästude eest. Korteri ost toimus enne XXX kinnistu müüki, seega ei saanud kostja kulutada korteri ostmiseks XXX kinnistu müügist saadud vahendeid. Tunnistaja VE ütlustest nähtub, et tunnistaja andis ka ise 30 000 krooni maja ehituseks. Tunnistaja oli kostja emana kostja tegemistega hästi kursis ning kinnitas, et kostja korraldas kogu maja ehitamisega seonduva üksi. Hageja ei ole kohtu arvate suutnud ümber lükata kostja väiteid, et hagejal puudus kindel sissetulek. Hageja on küll kohtuistungil väitnud, et sai sissetulekut Ameerikast, kuid hageja ei ole selgitanud täpsemalt sissetulekute olemust ega tõendanud sissetulekute saamist. 5
(7)Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ka panuste tegemist maja ehitamisse. Hageja esitatud Eero Kala kalkulatsioon ei tõenda usaldusväärselt ei materjali ostmist hageja poolt ega seda, et Eero Kala oleks kalkulatsioonis nimetatud töid teinud, kuivõrd kalkulatsioon on üldsõnaline ja sellest ei nähtu ei koostamise aega ega asjaolusid. Kulutuste nimekiri (tl 188) ei tõenda samuti seda, et nimetatud kulutusi oleks teinud hageja. Kostja väitel koostas ta viidatud nimekirja koos hagejaga ehituse maksumusest ülevaate saamiseks. Hageja väited selle kohta, et tema on tasunud valdava osa ehitise maksumusest, on paljasõnalised ning ümber lükatud kostja tõenditega. OÜ-ga KP ja M OÜ-ga sõlmitud lepingutest nähtub, et raha on lepingute alusel üle andnud kostja, mitte hageja. Selgeid tõendeid selle kohta, et hageja oleks kuidagi maja ehitamisel panustanud, kohtule esitatud ei ole. Asjakohane ei ole ST OÜ registrikaart ja arve nr 208, kuivõrd nendest ei nähtu panuste tegemine kinnistu väärtuse tõstmiseks, samuti ei ole asjakohane OÜ ST osa müügileping ja kassa väljamineku order. Asjakohane ei ole ka väljavõte internetist, mis seostab hagejat perevägivallaga. Arvestades, et kostja on tõendanud, et tal oli majanduslikult võimalik maja ehitust korraldada ja et ta on kõik ehitusega seonduva ise korraldanud ja selle eest tasunud ning et hageja ei ole tõendanud ei sissetuleku omamist ega panuste tegemist maja ehitamisse, loeb kohus tõendatuks kostja väite, et hageja ei ole maja ehitamisse ega R kinnistu parendamisse ei majanduslikult ega isiklikult panustanud. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei olnud abieluvara lepingu sõlmimise ajaks maja ehitamisse ega R kinnistu parendamisse ei majanduslikult ega isiklikult panustanud, võib teha järelduse, et lepingu p 2.5 koostamisel ei pidanud pooled silmas juba hageja poolt tehtud kulutusi R kinnistu parendamiseks. Kostja väitel mõistis tema lepingu p 2.5 selliselt, et tal tekib kohustus tasuda hüvitist üksnes juhul, kui hageja teeb kinnistule kulutusi ja üksnes kulutuste ulatuses. Kostja väitel avaldas seda talle hageja enne lepingu sõlmimist ja samuti lubas hageja investeerida kinnistusse 1,5 miljonit krooni, kuid kostja ei ole oma väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Hageja on möönnud, et avaldas kostjale, et kavatseb kinnistule kulutusi teha, kuid konkreetset investeerimislubadust ta andnud ei ole. Samuti on hageja selgitanud, et tema arvates kuulus hüvitis välja maksmisele sõltumata sellest, kas ta on pärast lepingu allkirjastamist kulutusi teinud. Kohus leiab, et selles osas ei ole võimalik poolte ühist tahet välja selgitada, mistõttu tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus märgib, et lepingu p 2.5 ei jäta kahtlust selles, et hüvitis makstakse kinnistule tehtud kulutuste katteks ning p-s 2.5 kasutatud ajavorm (tehtud kulutuste) viitab sellele, et hüvitis makstakse välja selliste kulutuste eest, mis on reaalselt tehtud. Kohus leiab, et tõlgendus, mille kohaselt hüvitis kuulub välja maksmisele sõltumata kulutuste tegemisest, põhjustaks lepingu sisu vastuolu heade kommetega. Selline kokkulepe kujutaks endast sisuliselt tingimusteta hüvitist ühe poole kasuks abielu lahutamisel. Arvestades, et käesoleval juhul olid pooled enne abielu sõlmimist elanud lahus alates novembrist 2007 kuni 2008 aasta suveni (s o vähemalt pool aastat), et abiellumine toimus vahetult pärast poolte leppimist ja et initsiatiiv abiellumiseks tuli hagejalt, oleks selline kokkulepe vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. VÕS § 29 lg 8 alusel ning lähtudes lepingupunkti sõnastusest tuleb seega asuda seisukohale, et lepingu kohaselt kuulus hüvitis hagejale välja maksmisele üksnes ulatuses, millises hageja on teinud kulutusi kinnistu väärtuse tõstmiseks, kuid mitte suuremas summas kui 500 000 krooni. 6
(7)II Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on lepingu tühistanud kehtivalt TsÜS § 94 alusel. Vastavalt TsÜS § 94 lg 1 pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Vastavalt TsÜS § 94 lg 3 tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Kostja väitel avaldas hageja kostjale ebaõigeid andmeid väites, et soovib kostjaga abielulisi suhteid sõlmida ja avaldades, et kavatseb kinnistule investeerida vähemalt 1,5 miljonit krooni. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei kinnita, et hageja oleks algusest peale kavatsenud abielulisi suhteid mitte sõlmida. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale andnud konkreetse investeerimislubaduse. Hageja ja kostja vestluste väljavõte (tl 16 II
- kd)ei kinnita kostja väidet, et hageja ainus eesmärk oli kostja provotseerimine. Seda ei kinnita ka valik hageja saadetud sms-idest (tl 47 II kd
- jj)Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et lepingu kohaselt kuulus hüvitis hagejale välja maksmisele üksnes ulatuses, millises hageja on teinud kulutusi kinnistu väärtuse tõstmiseks, kuid mitte suuremas summas kui 500 000 krooni. Seega tuleb hageja nõuet käsitleda lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt ning sellise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama kulutuste tegemist kinnistule. Eelnevalt on kohus lugenud tõendatuks, et hageja ei ole kuni abieluvaralepingu sõlmimiseni maja ehitamisse ega R kinnistu parendamisse ei majanduslikult ega isiklikult panustanud. Hageja on menetluses tunnistanud, et pärast abieluvaralepingu sõlmimist ei ole ta samuti kinnistu parendamisse ei majanduslikult ega isiklikult panustanud. Seega ei ole hageja tõendanud kulutuste tegemist kinnistu väärtuse tõstmiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 7
(7)