Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud mitte ühelegi maakohtu poolt 20.02.2012 määruse põhjendamisel tehtud väidetavale õigusrikkumisele. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja lihtsalt ei nõustu kohtu seisukohtadega, ei saa olla aluseks määruse osalisele tühistamisele; 2) peaks küsimus, kas tegemist on lihtsa või keerulise kohtuasjaga, olema keskse tähendusega. Kohtupraktika kohaselt peetakse kohtuasja keeruliseks juhul, kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-43-10 väljendanud seisukohta, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat, ning koostama dokumente, mistõttu on kolleegium asunud seisukohale, et isegi, kui esitatud asjaolude alusel saab hinnata töö mahtu, ei kinnita need iseenesest vaidluse keerukust; 3) on maakohus vaidlustatavas määruses põhistanud menetluskulude vajalikkust ning leidnud, et esindustegevuseks vajalikud abitegevused sisalduvad lepingulise esindaja tunnitasus 100 eurot (ilma käibemaksuta), seega on maakohus leidnud, et kostjate konsulteerimiseks, asja analüüsimiseks ning istungiteks ettevalmistumiseks näidatud esindaja ajakulu on ilmselgelt ülepakutud. Hageja on seisukohal, et hagiavaldus on rajatud sisult lihtsale võlaõiguslikule nõudele ning üksnes asjaolu, et kostjad pidid esitama mitmeid omapoolseid vastuväiteid, ei näita kohtuasja keerukust. Samuti ei ole nõude aluseks olevad kokkulepped olnud juriidiliselt keerukad, mis õigustaks 71,1 tunni ulatuses täismääras tasustatava õigusabi osutamist. Kohtuasjas esitatud tõendite ning seisukohtade pinnalt ei saa nõustuda kostjate väitega, et tegemist on keerulise kohtuasjaga, mistõttu põhjendatuks saab pidada üksnes 2 tundi konsultatsioone kliendiga, 5 tundi vastuste ning seisukohtade koostamiseks ning 4,02 tundi kohtuistungiteks kulunud aega. Menetlus käesolevas kohtuasjas ei ole olnud tavapärasest keerulisem ega nõudnud mahukate dokumentide ning tõendite läbitöötamist; 5 3) on ekslik kostjate seisukoht, et maakohus on ebaõigesti arvestanud enda poolt aktsepteeritava ajakulu. Maakohus on pidanud põhjendatuks ja mõistlikuks 2 tunni ulatuses konsultatsioone kliendiga, 4,02 tunni ulatuses kohtuistungeid ning 5 tunni ulatuses õigusabi seoses hagiavaldusele vastuse ning täiendavate vastuste koostamiseks. Seega on maakohus pidanud vajalikuks ja mõistlikuks 11,02 tunni ulatuses õigusabi osutamist tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Määruskaebuse esitaja luges määrusest välja, et ka sõiduaja 6 x 2,10 tundi on maakohus arvestanud põhjendatuks ja see aeg peaks olema liidetud maakohtu poolt märgitud ajale 11,02 tundi. Tegelikkuses on maakohus määruses eraldi kirjeldanud sõiduaja kohta käivat ja leidnud, et sõiduaega ei kompenseerita õigusabi osutamisega võrdse tunnihinna alusel. Maakohus on pidanud sõiduaja mõistlikuks kompensatsiooniks 189 eurot, s.o 63 eurot kohtuistungi kohta. Maakohtu seisukoht on täiesti põhjendatud, sest mitte kuidagi ei oleks õigustatud sõidukulu hüvitamine õigusabile vastava tunnihinna alusel. Seega on ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on aktsepteerinud kulusid 2 362 euro ulatuses. Maakohus on selgelt määruses pidanud mõistlikuks mõista välja õigusabikulude katteks 1 102 eurot (11,02 tunni eest) ja sõiduaja kompenseerimiseks 189 eurot (63 eurot istungi kohta), mis kokku on 1 549,20 eurot koos käibemaksuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu vaidlustatud määruse OÜ-lt Premier Kinnisvara väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning mõistab välja OÜ-lt Premier Kinnisvara K. Visnapi ja V.-J. Runstüki menetlusekulud summas 1 906,80 eurot. 7.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 4 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. OÜ Premier Kinnisvara esitas hagi 11.03.2010, mil kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärad. Määruse nr 137 kohaselt oli kuni 200 000-kroonise (12 782,33 eurot) hagihinna korral lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmääraks 70 000 krooni, s.o 4 473,82 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind oli 170 870 krooni ehk 10 920,58 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on K. Visnapi menetluskulude suuruseks 7 386 eurot ja V.-J. Runstük menetluskulude suuruseks 1 164 eurot, seega kokku summas 8 550 eurot. Märgitud summa ületab Vabariigi Valitsuse nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäära. 8.
lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on mitmetes oma lahendites (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse nr 3-2-1-143-11 p 14 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse nr 3-2-1-154-09 p 12) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohus leiab, et käesolev vaidlus ei olnud keskmisest keerulisem ega mahukam. Menetlus on toimunud vaid esimeses kohtuastmes, menetluse käigus ei olnud esitatud määruskaebusi ja menetlus lõppes kohtuotsust tegemata. Menetlusosalised on kogu menetluse käigus esitanud vaid kaks taotlust (tl 112-114 hageja taotlus V.-J. Runstüki menetlusse kaasamiseks ja tl 150-153 K. Visapi taotlus kohtu seisukoha võtmiseks). Asjaolu, et K. Visnap pidi ümber lükkama hagiavalduses väidetu, et anna alust pidada vaidlust keeruliseks, pigem hagis väidetu ümberlükkamine kostja poolt on tavapärane kohtumenetluses. Ringkonnakohus ei 6 nõustu kostjate esindaja seisukohaga, et hagiavalduses ei esitatud lihtne võlaõiguslik nõue, vaid nõue oli segunenud erinevate keeruliste lepingutega. Hagiavaldus oli esitatud kahel leheküljel ja ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Tunnistust vaidluse keerukuse kohta ei anna ka K. Visnapi esindaja poolt menetluses esitatud seisukohad, kus pigem kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mis on hagi aluseks, mitte aga ei esitata keerulist õiguslikku analüüsi. Samuti K. Visnapi esindaja vastustes/avaldustes esitatud seisukohad korduvad erinevates menetlusdokumentides. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte, asjas esitatud tõendeid, suhtlema menetlusosalistega ja koostama dokumente. Märgitud toimingud ei kinnita vaidluse keerukust.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid avalduse välja mõista kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 14. Kuna kaebuse hind ületab 200 eurot, on määrus
Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 8 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.