lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse, laenusumma tagasi maksta, täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud. Kohus nõustub hagejaga. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid mis hageja väited ümber lükkaks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks tagastamata krediidisumma 603,26 eurot. 3 Hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud intressimääras 29,41% aastas. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi summas 166,11 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks intress summas 166,11 eurot.
lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud intressimääras 29,41% aastas ja selles, et krediidisaaja maksab krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras (lepingu punkt 6.1). Seega on viivise määraks vastavalt
Hageja nõuab seisuga 31.05.2012.a. sissenõutavaks muutunud viivist osaliselt, s.o summas 363,66 eurot ning palub välja mõista kostjalt alates 01.06.2012.a. viivise 29,41% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt intressi väljamõistmine ning viivise väljamõistmine kuni põhivõlgnevuse suuruseni, s.o. 603,26 euroni. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Hageja 73,49 euro suurune võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue põhineb lepingu p-le 9.3 ja 5.3 ning hinnakirjale, mille kohaselt 12.07.2006 ja 22.08.2006.a. saadetud võla sissenõudmiskirjade, 5.10.2006.a. saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse, 25.10.2006.a. saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja 05.04.2007.a. tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu eest on hagejale tasumata 73,49 eurot. Kostja viivitas kohustuse täitmisega, hageja on teinud kostjale võlgnevuse meelde tuletamiseks eelpool nimetatud kulutusi. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamiseks 73,49 eurot. Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt hagi avalduse esitamisel ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 127,82 eurot ning hageja õigusabikulud summas 95,87 eurot. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 on põhjendatud kostjalt hageja menetluskulu väljamõistmine. Tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMs § 124 lg 1 ja 133 sätestatust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 603,26 eurot. Piret Randmaa Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.