ASJAOLUD Tallinna Halduskohtule saabus M.V.i ja M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (edaspidi PMTK) vastutusotsuse projekti alusel vastutusotsuse andmise keelamiseks. 14.06.2012 kohtumäärusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja määras taotlejatele tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks. 15.06.2012 tasusid taotlejad kohtule täiendava riigilõivu. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt koostas vastustaja 19.12.2011 korraldused nr 13-7/104-7 ja 13-7/104-8, millega alustas tõendite kogumist vastutusotsuse koostamise menetluses. Kaebuse esitajad vaidlustasid korraldused esmalt vaidemenetluses ning hiljem Tallinna Halduskohtus. 23.05.2011 jõudis kaebuse esitajateni elektroonilisel teel saadetud vastutusotsuse projekt. Sellega anti kaebuse esitajatele aega kolm nädalat oma vastuväidete esitamiseks. 28.05.2012 haldusasjas nr 3-12-644 (M.V. vs PMTK) toimunud kohtuistungil nõustus vastustaja esindaja, et vaidlustatud korralduse osas hakatakse menetlusalusele isikule selgitama tema õigusi ja kohut tuleb menetluse jätkamisest teavitada hiljemalt 28.06.2012. Haldusasjas nr 3-12-752 (M.L. vs PMTK) on kohus oma 22.05.2012 määrusega andnud pooltele aega täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 26.07.2012. Eesti Vabariigi Õiguskantsler on oma 29.02.2012 teabenõudega Rahandusministeeriumile ja maksuhaldurile asunud kontrollima MKS § 56 ja § 64 lg 1 p 6 vastavust Põhiseadusele. Tegemist on olulise aspektiga mõlema kaebuse esitaja haldusvaidlustes. Maksukorralduse seaduse § 146 lg 2 sätestab: „
nõuetele. Vastavalt
lg-le 5 võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuna vaidlustatavat haldusakti (vaideotsus) ei ole välja antud, siis ei ole selle kohta vaiet esitatud. MTA-le edastatud kohtunõudele ja taotlusele ei ole kaebust haldusakti (vaideotsus) vaidlustamiseks lisatud. MTA-le ei ole teada, kas M.V.i ja M.L. on enne kõnesolevat taotlust kaebuse haldusakti (vaideotsus) vaidlustamiseks juba esitanud, kuid eeldada võib, et halduskohus oleks MTA-le varem või ühes taotlusega kaebuse esitanud. Sellest tulenevalt ei ole ükski kolmest
lg-s 5 toodud eeldusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ja määruse tegemiseks täidetud.
lg 1 p-st 1 tulenevalt peab esialgse õiguskaitse taotlus muu hulgas sisaldama andmeid vaidluse eseme kohta. Taotluses puudub mistahes selgitus selle kohta, millega seoses kaebus esitatakse ning mis on (saab olema) antud juhul vaidluse esemeks, sh kaebuse nõue ning alus. Sellest tulenevalt on taotlus põhistamata. Arvestades, et taotluse aluseks on märgitud halduskohtumenetluse seadustiku § 121, milline norm kehtivas Halduskohtumenetluse seadustikus puudub, kuid kuna taotlusega palutakse keelata Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele anda vastutusotsust M.V.i ja M.L. suhtes, siis näib esialgse õiguskaitse taotlus oma sisult olema suunatud
Seega saab ajutise meetme – vaidlustatava haldusakti andmise keelamine – n-ö põhivaidluse esemeks olla üksnes keelamiskaebus (
Lähtuvalt
lg-st 1 võib aga keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Taotluses ei ole põhjendanud, milles seisneb taotlejate õiguste rikkumise oht, mida ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Seega ei ole teada, mille suhtes taotlejad kaitset taotlevad. Sellest tulenevalt ei saa 2 käesolevas menetlusstaadiumis võtta seisukohta ka küsimuses, kas ja mil määral võib taotleja(te) õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (
Taotlejate tuginemine MKS § 146 lg-le 2 ei ole asjakohane, sest taotlusest nähtuvalt on käesoleval juhul vaidlustatavaks haldusaktiks vastutusotsus, mida ei anta välja Maksukorralduse seaduse § 61 või 62 alusel. Taotlejad on neile adresseeritud korraldused vaidlustanud ning nende täitmine on peatunud, kuid need asjaolud ei ole aluseks taotluses viidatud vastutusotsuse väljaandmisele. Seetõttu ei saa mõjutada nn korralduste vaidluses tehtavad lahendid ka vastutusotsuse väljaandmist kui sellist. Kokkuvõtteks MTA leiab, et osundatud puudused taotluse motiveeringus on niivõrd olulised, et need toovad igal juhul kaasa taotluse põhjendamatuse. Eelmärgitust tulenevalt ja juhindudes viidatud õigusaktidest palub MTA jätta M.V.i ja M.L. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, sest taotlus ei vasta
toodud nõuetele ning seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning tuleb jätta läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kohus leiab, et M.V.i ja M.L. esialgse õiguskaitse taotlus ei vasta
nõuetele. Vastavalt
lg 2 võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal haldusmenetluses.
lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Taotluse esitajad ei ole maksuhaldurile vaiet eelnevalt esitanud. Taotlusest ja maksuhalduri vastusest tulenevalt käesoleval juhul ei ole välja antud haldusakti, mida võiks haldusmenetluses või kohtumenetluses vaidlustada. Vastutusotsuse projekt on küll maksuhalduri poolt tehtud ja edastatud taotlejatele tutvumiseks, millele puudutatud isikud võivad esitada oma vastuväited vastutusotsuse projekti koostajale, kuid haldusakti kui sellist ei ole veel välja antud. Selles menetlusstaadiumis on taotlejatel võimalik maksuhaldurile põhjendada ja tõendada oma väiteid, millest tulenevalt võib maksuhaldur muuta oma seisukohti. Haldusaktina vormistatud vastutusotsusele (vastutusotsuse projekt ei ole haldusakt) on õigus esitada vaie või tulla kaebusega otse halduskohtusse, sh taotleda ka esialgset õiguskaitset. Käesoleval juhul esialgse õiguskaitse taotluse esitanud isikud ei ole halduskohtule esitanud tühistamis- ega kohustamiskaebust, samuti ka vaiet maksuhaldurile. Seega ei ole antud hetkel õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Elle Kask Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.