Obsah (6)

§ 407§ 66§ 422§ 64§ 149§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-27190 Tsiviilasi OÜ SV

) § 407 lg-le 1. Antud juhul ei esinenud

§ 407lg-s 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist keelavaid asjaolusid.

Seega puudusid takistused vaidluse lahendamiseks tagaseljaotsusega ning puudub ka alus menetluse taastamiseks põhjusel, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. O. Dementieva sai Viru Maakohtu

1. juuni 2011 määruse tsiviilasja menetlusse võtmise kohta koos hagimaterjalidega isiklikult kätte
2. juulil
3. Kostja pidi hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, s.o hiljemalt
4. augustiks
5. Kostjat hoiatati asja menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maakohus oli seisukohal, et igapäevaselt Venemaale töölesõitmine ja õhtul naasmine või mitmepäevane Venemaal tööl viibimine ei ole tõendatud, kuna O. Dementieva ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta Venemaal töötas. Samuti ei saa kohus lugeda igapäevast töölkäimist mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. Asjaolu, et hageja väidetavalt tööl käimiseks igapäevaselt piiri ületas, kuid samal viisil õhtul koju naasis, ei erine olulisel määral tavapärasest töölkäimisest ning ei ole mingis mõttes erandlik. O. Dementieva poolt viidatud asjaolu ei saa pidada objektiivse iseloomuga takistuseks, s.o sündmuseks, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saanud ise vahetult mõjutada. O. Dementieval oli võimalus võtta endale 2 menetlustoimingu tegemiseks esindaja või taotleda kohtult hagile vastamise tähtaja pikendamist vastuse esitamiseks antud tähtaja jooksul. Kostja esitas taotluse menetlustähtaja pikendamiseks
6. augustil 2011, s.o pärast hagile vastamise tähtaja möödumist. O. Dementieva ei ole taotlenud menetlustoimingu tegemise tähtaja ennistamist

§ 66järgi.

Seega loetakse, et menetlustähtaja pikendamise avaldus on esitatud hilinemisega ning ei kuulu lahendamisele. Maakohus leidis, et kostja ei ole oma kajas suutnud põhistada mõjuvat põhjust, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Samuti olid täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ning tagaseljaotsuse tegemine oli lubatav. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. O. Dementieva esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. detsembri 2011 määruse tühistamist, hagile vastamise tähtaja ennistamist ja menetluse taastamist. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja peatada menetlus kriminaalasjas nr 11240102853 ja teistes kriminaalasjades kuni otsuste jõustumiseni. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus aluselt jätnud kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Maakohus eksib väites, et teise riiki sõitmine ei olnud seotud suure ajakuluga. Maakohus jõudis ekslikule järeldusele, et kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu kaja rahuldamiseks. Kostja töötab välikaubanduses Venemaal Gdovi linnas ning oli seetõttu sunnitud viibima Venemaal 4-5 päeva järjest. Alates hagimaterjalide kättesaamisest viibis kostja Eestis vaid 5 päeva, millest annab tunnistust kohtule esitatud passi koopia, kus on märgitud piiri ületamise kuupäevad. Peale selle, et välikaubandus võtab palju aega, on aeganõudev ka piiri ületamine. Samuti on kostja peres ainuke sissetulekut saav isik ja tema ülalpidamisel on kolm last ning ta pidi tegelema ka kodutööga. Nimetatud põhjustel ei saanud kostja tähtaegselt hagiavaldusele vastata ning peab menetlustähtaja rikkumise põhjuseid mõjuvateks. Samuti kohtu antud tähtaeg hajavaldusele vastuse esitamiseks ei olnud piisav; 2) ei ole hageja täiteasjas nr 066/2011/1127 menetlusosaline, kellel on õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal oli õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi täiteasjas nr 167/2009/4344 enne enampakkumise toimumist. Hageja ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 5 kohaselt esitanud kohtutäiturile enampakkumise toimumise ajaks arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks, ning kuna vara enampakkumisel müüdi, siis kaotas ta õiguse varale. Perioodil 24.11.2009 - 27.04.2011 puudus hagejal õiguslik alus kinnisasja käsutamiseks. Hageja poolt esitatud äripinna üürileping on sõlmitud käsutuskeelu kehtivuse ajal, s.o 01.03.2010 ja on tühine. Hageja on pöördudes hagiga kohtusse käitunud pahatahtlikult, sest ta teadis, et tal puudub õigus, mida saab kohtus kaitsta ja ka õiguslik alus esitada hagi kosta vastu. Tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 323 lg-tele 1 ja 2 leiab kostja, et eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ning üürilepingu pikendamiseks ei ole alust, kuna ülesütlemine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus; 3) palub kostja menetluskulude jaotamisel võtta arvesse asjaolu, et kostja ülalpidamisel on kolm last, kostja abikaasa on töötu, FIE O. Dementieva tulu on väga väike, kostja ja tema pere on sunnitud korterit üürima, sest neil puudub võimalus elada enampakkumisel ostetud korteris ning kostja kannab suuri õigusabikulusid seoses kohtuvaidlusega. 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. OÜ SVŠ Veod vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ SVŠ Veod palub jätta menetluskulud O. Dementieva kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on O. Dementieval olemas lepinguline esindaja Andrei Yllö, kes on koostanud ja edastanud kostja nimel dokumente käesolevas menetluses. Esindaja oli teadlik kõikidest asjasse puutuvatest asjaoludest ning temal oli piisavalt aega, et esitada vastus hagile. Kostja ise kinnitab oma määruskaebuses, et tal on esindaja, kuna kostja kannab õigusabikulusid. Seetõttu ei saa määruskaebuses esitatud väited lugeda mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. Kostja sai Viru Maakohtu
4. juuni 2011 määruse hagiavalduse menetlusse võtmise kohta koos hagimaterjalidega isiklikult kätte
5. juulil
6. Määrusega oli kostjale antud tähtaeg kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse kättesaamisest. Seega pidi kostja esitama vastuse hiljemalt
7. august
8. Kostjat hoiatati asja menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada; 2) nõustub hageja maakohtu järeldusega, et „igapäevast töölkäimist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. Asjaolu, et hageja väidetavalt tööl käimiseks igapäevaselt piiri ületas, kuid samal viisil õhtul koju naasis, ei erine olulisel määral tavapärasest töölkäimisest ning ei ole mingis mõttes erandlik.“ Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-07 leidnud, et

§ 422

lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kostja töölkäimist teises riigis ei saa pidada objektiivse iseloomuga takistuseks, s.o sündmuseks, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saanud ise vahetult mõjutada. Maakohus on samuti õigesti leidis, et kostjal oli võimalus võtta endale menetlustoimingu tegemiseks esindaja või taotleda kohtult hagile vastamise tähtaja pikendamist, esitades õigeaegselt vastava avalduse. Taotluse menetlustähtaja pikendamiseks esitas kostja

1. augustil 2011, s.o pärast hagile vastamise tähtaja möödumist (tähtajaks oli
2. august 2011); 3) palub kostja menetluskulude jaotamisel võtta arvesse tema rasket majanduslikku olukorda. Samas kostja tasus ostetud korteriomandi eest ühekordse maksena, mis viitab sellele, et kostja majanduslik olukord ei ole nii rakse, nagu ta oma määruskaebuses väidab. Kostjal on olemas rahalised vahendeid esindajale teenuste eest tasumiseks. Juhul, kui kostjal oleksid rahalised raskused, on tal võimalik taotleda riigi õigusabi saamist, mida kostja aga teinud ei ole. See omakorda viitab sellele, et kostja majanduslik seisund on parem, kui ta väidab määruskaebuses; 4) on alusetu ja tuleb jätta tähelepanuta kostja taotlus peatada menetlus kriminaalasjas nr 11240102853 ja teistes kriminaalasjades kuni lahendite jõustumiseni. Kostja selline nõue ei ole seotud käesoleva vaidlusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu
4. detsembri 2011 määrus tühistada. Ringkonnakohus rahuldab kaja ja taastab menetluse tsiviilasjas nr 2-11-
5. 7.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4 Asjas puudub vaidlus, et kostja sai Viru Maakohtu

1. juuni 2011 määruse hagiavalduse menetlusse võtmise kohta koos hagimaterjalidega isiklikult kätte
2. juulil
3. Vastuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
4. juulil 2011 ja lõppes
5. augustil
6. Kostja ei esitanud tähtaegselt vastust hagiavaldusele. Nähtuvalt asja materjalidest esitas kostja
7. augustil 2011 taotluse (tl 83) hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni
8. augustini 2011 ning
9. augustil 2011 on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele.
10. Viru Maakohus on asjas teinud tagaseljaotsuse
11. augustil
12. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja ning tugineb kajas muu hulgas asjaolule, et ta esitas maakohtule taotluse hagiavalduse vastamise tähtaja pikendamiseks, kuna ta ei suutnud tööülesannete tõttu kohtu poolt määratud vastamise tähtaega järgida. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, tehes tagaseljaotsuse
13. augustil 2011, s.o samal päeval, kui kostja oli esitanud taotluse hagiavaldusele vastamise tähtaja pikendamiseks, ning jättes enne tagaseljaotsuse tegemist lahendamata kostja taotluse, on rikkunud menetlusõiguse norme. Vastavalt

§ 64

lg-le 1 võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Maakohus, saades kostja avalduse hagiavaldusele vastamise tähtaja pikendamiseks, oleks pidanud

§ 64

lg 1 alusel otsustama eelkõige menetlustähtaja pikendamise või mittepikendamise, kuid mitte jätma avaldust lahendamata. 9.

§ 407

lg 5 p-st 3 tuleneb, et tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kuigi kostja antud juhul ei ole oma avaldust formuleerinud selliselt, et tal oleks mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks, vaid kostja on taotlenud hagiavaldusele vastamise tähtaja pikendamist, siis sisuliselt on siiski kostja teatanud kohtule, et tal ei ole võimalik hagile tähtaegselt vastata ning lähtudes

§ 407

lg 5 p-st 3 ei võinud maakohus tagaseljaotsust teha enne kostja avalduse lahendamist. Lähtudes eeltoodust tuleb kaja rahuldada ja asjas menetlus taastada. 10. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta O. Dementieva taotluse peatada menetlus kriminaalasjas nr 11240102853, sest vastav taotlus ei ole seotud käesoleva vaidlusega. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta O. Dementieva väited, mis puudutavad asja lahendamist sisuliselt, sest ka need ei ole seotud kaja lahendamisega. 11.

§ 149

lg 5 kohaselt tuleb määruskaebuse esitajale tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon.

§ 417lg 4 kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 5 Viivi Tomson