) § 601 lg 1, et kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite.
lg 2 esimese lause kohaselt kui kohtu määratud tähtaja jooksul kohustust ei täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb kohus trahvimääruse ja kordab varasemat määrust andmete esitamise kohta koos uue trahvi määramise hoiatusega.
lg 2 kohaselt isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Käesolevas asjas puuduvad asjaolud, miks enne trahvi määramist ei võinud maakohus teha juhatuse liikmele trahvihoiatust. E. Girtšisi andmed on äriregistris olemas, mistõttu oleks olnud võimalik eelnev hoiatamine. Kohe, kui kaebaja sai trahvimääruse kätte, esitati ka OÜ Greenyard 2010. a majandusaasta aruanne; 2) sätestab ÄS § 71 lg 2, et kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Seadusandja ei ole siinjuures täpsustanud, kas ilma hoiatusmäärust tegemata saab trahvida äriühingut või andmete esitamiseks kohustatud isikuid. Kuna antud seadusesäte viitab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud trahvihoiatusele ning
lg 2 säte käsitleb isikuid, st aruande esitamiseks kohustatud füüsilisi isikuid, mitte ettevõtjat kui äriühingut, leiab avaldaja, et antud juhul füüsilisest isikust juhatuse liiget ei saa ilma hoiatamata trahvida. Seega tulenevalt
lg-st 2, § 601 lg-test 1 ja 2 ning ÄS § 71 lg-st 2 ei saa kohus ilma trahvihoiatust tegemata juhatuse liikmetele määrata trahvi. Äriseadustiku mõttega ei oleks kooskõlas füüsiliste isikute trahvimine ilma trahvihoiatuseta. Kohus ei ole kaebajat eelnevalt hoiatanud, et esitamata on aruanne, mille eest saab kohus määrata trahvi; 3) ei tehta kohtute registriosakonna praktika kohaselt üldjuhul trahvimäärust ilma hoiatamata. Ka ÄS § 71 lg 1 annab kohtule diskretsiooniotsuse. Seega kohus võib ettevõtet või kohustatud isikuid pärast trahvihoiatuse tegemist trahvida, kuid käesoleval juhul puuduvad niivõrd kaalukad põhjused äriühingu juhatuse liikme trahvimiseks. Arvestada tuleks ka äriühingu juhatuse eelnevat õiguskuulekat käitumist registriasjades; 4) on määratud trahv summas 320 eurot ebamõistlikult suur. Kohus ei ole
Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda määratud suuruses trahvi tasuda. Kaebaja ühe kuu sissetulek on 950 eurot, kaebaja igakuised vajalikud püsimaksed (kommunaalkulud, transport, sidekulud, kulutused toidule) on kokku 580 eurot. Kaebaja igakuised laenu tagasimaksed AS-le Swedbank on 400 eurot. Kaebajal on alaealine laps, keda kaebaja on kohustatud ülal pidama. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et äriühingul puudus ja puudub hetkel majandustegevus. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. detsembri 2011 määrus registriasjas nr Ä 40023201 / M1 muutmata. 4.
lg 1 sätestab, et kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. Lähtuvalt sama sätte lg-st 2 kui kohtu määratud tähtaja jooksul kohustust ei täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb kohus trahvimääruse ja kordab varasemat määrust andmete esitamise kohta koos uue trahvi määramise hoiatusega. Kohus toimib sel viisil seni, kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide. ÄS § 71 lg 2 kohaselt kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 71 lg 2 on erinorm
lg-te 1 ja 2 suhtes ning registripidaja on õigustatult määranud rahatrahvi hoiatusmäärust tegemata. Registripidaja otsus selle kohta, kas määrata rahatrahv juriidilisele isikule endale või juriidilise isiku juhatuse liikmele, ja kas määrata rahatrahv ilma hoiatusmääruseta või teha eelnevalt trahvihoiatus, on registripidaja diskretsiooniotsus. Diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui registripidaja on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul ei ole registripidaja diskretsiooni piire ületanud.
ÄS § 71 lg 21 kohaselt määratakse trahv tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 320 eurot. Kuna määruskaebuse esitajale on määratud trahv seaduses sätestatud miinimummääras (320 eurot), siis ei ole võimalik seda enam vähendada. 3 7.
lg 8 alusel ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasikaebust esitada. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 4 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.