) § 5 lg 1 järgi võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
ei anna võimalust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega määrati tähtaeg ja rahasumma, mis tuleb maksta kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlustatud määruse puhul on tegemist menetlust lõpetava määrusega ja sellest tulenevalt oleks tegemist kaevatava määrusega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
§-d 29 ja 30. Kui kohtu deposiiti vajalikku summat ei kanta, teeb kohus uue määruse, millega lõpetab menetluse OÜ BIO Estoil pankrotti väljakuulutamata. Vastava uue määruse aluseks ja tegelikuks sisuks on aga 21.02.2012 määrusega nimetatud summa tasumata jätmine, mille tõttu sisuliselt menetlus raugekski. Vastava raugemise määruse korral ei ole võimalik vaidlustada deposiidi suuruse määranud määrust, mis sisuliselt on võtmetähendusega võimaliku pankrotimenetluse tähenduses; 2) lubab
Seega enne seda tehtud määrus, millega määrati deposiidi suurus, peab olema samuti vaidlustatav. Vastupidisel juhul tekiks kohtul põhjendamatu õigus määrata ilma kontrollita deposiidi suurus ja selliselt lõpetada mõnel juhul sisuliselt ka pankrotiprotsess; 3) kitsendab 21.02.2011 määrus määruskaebuse esitaja õigusi, kuna toob määruskaebuse esitajale kohustuse tasuda kohtu deposiitkontole 4 000 eurot, vaatamata asjaolule, et määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole kohtul üleüldse põhjust nõuda deposiidi tasumist, ning isegi kui nõuda deposiidi tasumist, on tegu kordades põhjendamatu deposiitnõudega; 4) peab määruskaebuse esitaja vajalikuks märkida, et maakohus on 05.03.2012 määrust sisustades asunud sisuliselt motiveerima oma varasemat 21.02.2012 puudulikku määrust (TsMS § 465 lg 2 p 8), mis ise juba kinnitab 21.02.2012 määruse menetlusõigusnormi rikkumist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6. OÜ Ravohansa vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja vaidlustanud
Kohtumääruse peale, millisega kohus määrab deposiiti tasumisele kuuluva summa suuruse ning teeb isikutele vastava summa tasumiseks ettepaneku, ei ole võimalik edasi kaevata.
lg-st 6 nähtub üheselt, et seadusandja tahe on olnud võimaldada vaidlustada üksnes pankrotimenetluse lõpetamise määrust, mitte aga määrust, millisega kohus määrab deposiiti tasumisele kuuluva summa.
lg-st 6 tuleneb ka, et pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale on võimalik edasi kaevata üksnes võlgnikul ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, mitte määruskaebuse esitaja, mistõttu ei oleks määruskaebuse esitajal võimalik vaidlustada ka kohtumäärust, millisega kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu juhul, kui deposiiti kohtu poolt määratud summat ei tasuta. Seega on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et kuivõrd pankrotiseadus võimaldab vaidlustada raugemise määrust, peaks olema vaidlustatav ka kohtumäärus, millisega kohus teeb ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti rahasumma pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamise vältimiseks; 2) kohaldatakse tulenevalt
lg-st 2 pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega pankrotiseaduse normid on tsiviilkohtumenetluse seadustiku normide suhtes erinormideks. Kuivõrd
lg 6 reguleerib ammendavalt
alusel tehtud kohtumäärustele määruskaebuse esitamise võimalust, ei ole määruskaebuse esitajal selles osas võimalik tugineda tsiviilkohtumenetluse 3 seadustikus sätestatule. Lisaks eeltoodule ei tulene ka TsMS § 660 lg-st 3 käesoleval juhul määruskaebuse esitajale kaebeõigust, kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega; 3) puuduks alus maakohtu 21.02.2012 määruse tühistamiseks ka siis, kui määruskaebuse esitajal oleks võimalik seda vaidlustada. Pankrotimenetluse kulude katteks raha deponeerimise eesmärk on võimaldada pankrotihalduril pankrotimenetlus läbi viia, sealhulgas pankrotivara müüa ning võimalusel ka vara tagasivõitmise ja -nõudmise läbi pankrotivara suurendada. Pankrotimenetluse alustamise staadiumis puudub võlgnikul enamasti likviidne vara, mistõttu tuleb pankrotihalduril teha kulutusi pankrotivara hulka kuuluvate asjade müümiseks ning seeläbi raha saamiseks, millist lõpptulemusena võlausaldajate vahel jagada. Seega on asjakohatud määruskaebuse esitaja väited, et pankrotivara hulka kuuluvad seadmed, milliste arvel on võimalik pankrotimenetluse kulud katta. Nimetatud seadmete realiseerimiseks tuleb teha kulusid, milliseks pankrotivara hulgas vabad rahalised vahendid puuduvad. Määruskaebuse esitaja on ise nii pankrotihaldurile kui ka 01.03.2012 määruskaebuses avaldanud, et tegemist on spetsiifiliste ja ilmselt raskesti realiseeritavate seadmetega. Seetõttu on käesolevas menetlusstaadiumis vajalik tasuda deposiiti kohtu poolt määratud summa pankrotimenetluse läbiviimiseks ning kui määruskaebuse esitaja ei soovi pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu, tuleb tal vastavad kulutused ka teha; 4) sätestab
lg 4, et kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lg 1 p-s 4 ja § 150 lg 1 p-s 6 sätestatule, s.o enne jaotise alusel raha välja maksmist. Seega saab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti summa tasunud isik raha tagasi ning seda enne, kui makstakse jaotise alusel raha välja teistele võlausaldajatele. Seda muidugi juhul, kui pankrotimenetluses õnnestub vara realiseerida kõrgema hinnaga, kui on tehtud kulutusi pankrotimenetluse läbiviimiseks, millist määruskaebuse esitaja enne raha deponeerimist peakski hindama; 5) ei ole deposiiti tasumisele kuuluv summa 4 000 eurot ebatavaliselt kõrge, vaid tegemist on summaga tavapärases suuruses. Kohtud on määranud korduvalt pankrotimenetluse kulude katteks tasumisele kuuluvaks summaks 4 000 eurot ning ka seda ületavaid summasid. Ajutine pankrotihaldur on hinnanud pankrotimenetluse kulude katteks vajalikuks summaks 4 000 eurot, s.o summa, milline kattub kohtu poolt määratud summaga. Kohtu ülesanne deponeeritavat summat määrates on kontrollida halduri ettepaneku põhjendatust. Võlausaldaja, omamata eelnimetatud teavet, ei saa ka hinnata, milline oleks pankrotimenetluse kulude katteks deponeeritav põhjendatud summa. Seega on põhjendatud pankrotiseaduse regulatsioon, millise kohaselt ei võimaldata pankrotimenetlusega küll seotud, kuid siiski alainformeeritud, isikutel vaidlustada kohtumäärusi, millega määratakse deposiiti tasumisele kuuluva summa suurus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 5. märtsi 2012 määrus muutmata. 8. Nähtuvalt asja materjalidest tegi maakohus 21. veebruari 2012 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks 4 000 eurot (tl 114-115). Ettepaneku tegemisel juhindus maakohus
Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et määruse peale, millega on määratud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja selle maksmise tähtaeg, ei ole võimalik esitada määruskaebust.
lg 1 kohaselt pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. 4
, mis on olnud aluseks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja määramisel, ei sätesta võimalust esitada vastava kohtumääruse peale määruskaebust. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et tulenevalt
§-st 5 lg 1 on antud juhul esitatud määruskaebus kohtumääruse peale, millele ei ole võimalik määruskaebust esitada ning seetõttu on kohus keeldunud õigesti määruskaebuse menetlusse võtmisest. 9. Ekslik on määruskaebuse esitaja väide, et maakohtu 21.02.2012 määrus on menetlust sisuliselt lõpetav määrus. Menetlust lõpetav määrus saaks olla kohtumäärus, millega lõpetatakse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning sellise määruse peale võib määruskaebuse esitaja esitada
lg 7 kohaselt määruskaebuse, milles saaks ta esitada muuhulgas omapoolseid vastuväiteid ka kohtu poolt määratud kohtu deposiiti makstava summa suuruse osas. 10. Vastavalt TsMS § 663 lg-le 2 määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.