Obsah (4)

§ 82§ 94§ 106§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-52182 Tsiviilasi OÜ

) §-st 82, OÜ Grain Marketing (pankrotis) pankrotihaldur T. Kalause poolt antud hääled järgnevalt: Amper Handels AG – 1930 häält; AS Eesti Viljasalv – 127 häält; Scanmills AS – 1517 häält. Määruse kohaselt on põhjendatud jätta hääled andmata Aiu Põllumajandus OÜ-le ja osaliselt jätta hääled andmata AS-le Eesti Viljasalv. Mõlemal võlausaldajal on pooleli vaidlused Harju Maakohtus, seega ei ole nende nõuded selged.

§ 82

lg 6 kohaselt, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega, lg 7 kohaselt, kui võlausaldaja häälte arv on määratud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. AS Eesti Viljasalv ja Aiu Põllumajandus OÜ esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2012 määruse tühistamist osas, millega jäeti Aiu Põllumajandus OÜ ja AS Eesti Viljasalv poolt tingimuslikuna esitatud nõuded häälte määramisel arvesse võtmata, ning uue määruse tegemist, millega määrata OÜ Grain Marketing (pankrotis) pankrotimenetluses Aiu Põllumajandus OÜ hääled nõude summas 39 560,40 eurot alusel ja AS Eesti Viljasalv hääled nõude summas 88 027,43 eurot alusel. Menetluskulud paluvad määruskaebuse esitajad jätta OÜ Grain Marketing (pankrotis) kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei vasta kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevatele (TsMS § 463 lg 2; § 436; § 438; § 442 § 232 lg 1) kohtulahendi (sh määruse) põhjendamise nõuetele ning tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebuse esitajad viitavad siinkohal ka Riigikohtu seisukohtadele lahendites nr 3-2-1-97-08, 3-2-1-75-08, 3-2-1-107-07, 3-2-1-73-07, 3-2-1-41-04, 3-2-1-22-07, 3-2-1-69-06, 3-2-1-154-06, 3-2-1-63-06, 3-2-1-5002, 3-2-33-03, 3-2-1-51-02, 3-2-1-80-06, 3-2-1-117-06, 3-2-1-18-07 ja 3-2-1-44-
3. Riigikohus on toonitanud, et seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude eiramine toob kaasa otsuse tühistamise. Määrusest ei nähtu, miks kohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, et neile tuleb anda hääled ka tingimuslikuna esitatud nõuete osas. Kohus ei ole maininud asjakohast pankrotiseaduse paragrahvi, rääkimata mis tahes nimetatud sätte (

§ 82

lg 2) ja määruskaebuse esitajate nõuete faktiliste asjaolude omavahelise seose analüüsist. Kohtu otsus ei ole mingilgi viisil põhjendatud – kohus on põhjendavas osas lihtsalt konstateerinud oma lõppjäreldust, selgitamata vähimalgi määral, kuidas kohus nimetatud järelduseni jõudis; 2) ei vasta kohtu seisukoht materiaalõigusnormile ning kohus ei ole määruses asjakohast õigusnormi üldse käsitlenud. Mõlema määruskaebuse esitaja nõuded jäeti arvesse võtmata osas, millises nõue oli esitatud tingimuslikuna. Seega kuulub kohaldamisele

§ 82

lg 2, mis sätestab, et nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille edasilükkav tingimus ei ole saabunud, annab hääleõiguse üksnes juhul, kui tingimuse saabumine on tõenäoline või kui tingimus on saabunud. Kohtumenetluse pooleliolemine ei ole seadusest tulenevaks põhjuseks, mille alusel on võimalik nõuet häälte määramisel arvesse mitte võtta. Sellise loogika kohaselt kuuluksid häälte arvu määramisel arvesse võtmisele vaid need nõuded, mille osas on jõustunud kohtulahend. Sellist seadusandja eesmärki pankrotiseadusest ei nähtu. Kohus pidanuks häälte määramisel hindama seda, kas edasilükkava tingimuse saabumine on tõenäoline või mitte. Sellist analüüsi ei teinud pankrotihaldur ega ka kohus. Mõlema määruskaebuse esitaja tingimuslikuna esitatud nõuded on tekkinud (tekivad) samasugustest asjaoludest: võlgnik sõlmis määruskaebuse esitajatega müügilepingu ning väljastas selle alusel tasumiseks arve, mida faktooris Nordea Finance Estonia AS (edaspidi nimetatud faktoor). Võlgnik müügilepingut kummalgi juhul ei täitnud ning seega oli määruskaebuse esitajatel õigus müügilepingust taganeda, mida võlgnik mõlemal juhul ka aktsepteeris, väljastades kreeditarved. Vaatamata eeltoodule jõudis faktoor võlgnikule hüvitada määruskaebuse esitajatele esitatud arved. Käesolevaga on faktoor esitanud mõlema määruskaebuse esitaja vastu hagiavalduse, nõudes faktooritud summade tasumist. Määruskaebuse esitajad esitasid võlgniku pankrotimenetluses tingimuslikuna nõuded, mida faktoor nõuab määruskaebuse esitajatelt, sest on ilmne, et kui kohus peaks eelnimetatud menetlustes leidma, et määruskaebuse esitajatel on mingisugune hüvitamiskohustus faktoori ees, siis on mõlemal määruskaebuse esitajal automaatselt samas väärtuses nõue võlgniku vastu, kelle tegevuse tulemusena kogu sündmusteahel alguse sai ning kes on ka ainsaks isikuks, kes tema enda poolt täitmata tehingutest läbi tehingute faktoorimise kasu sai. Praeguses faasis on pankrotiasja menetleval kohtul sisuliselt võimatu võtta seisukohta, et edasilükkava asjaolu, mille tulemusena määruskaebuse esitajate tingimuslikuna esitatud 3 nõuded võivad muutuda reaalseks, saabumine on ebatõenäoline. Seega tuleb määruskaebuse esitajatele määrata hääled pankrotimenetluses ka tingimuslikuna esitatud nõude osas. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. OÜ Grain Marketing (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuse esitajad võtnud endale kohtu rolli, leides, et tulevikus tehtava kohtulahendiga on tingimuse saabumine kindel. Võlausaldajad on nõudeavaldustes selgitanud, et vaidlevad esitatud hagidele vastu. Seega ei saa haldur olla käesoleval ajal kindel, et kohtulahendid tehakse võlausaldajate kahjuks ning et nende kohtulahendite alusel tekivad neil automaatselt nõuded võlgniku vastu; 2) on kohtumäärus põhjendatud ja vastab seadusele ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustati maakohtu määrust osas, millega jäeti määramata OÜ-le Aiu Põllumajandus ja AS-le Eesti Viljasalv hääled vastavalt nende nõude suurusele ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti määramata hääled OÜ-le Aiu Põllumajandus ning määrati AS-le Eesti Viljasalv 127 häält. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab OÜ-le Aiu Põllumajandus 396 häält ja AS-le Eesti Viljasalv 880 häält. Põhjendatud on määruskaebuse esitajate seisukoht, et vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks jäeti määramata hääled OÜ-le Aiu Põllumajandus ning määrati AS-le Eesti Viljasalv 127 häält. Maakohtu määrus ei vasta selles osas TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele.

§ 94

lg 1 kohaselt nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Vastavalt

§ 82

lg-le 3 kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalenud võlausaldaja. Eeltoodust järeldub, et kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on tõendatud või mitte. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub

§ 106lg 1 järgi hagimenetluses kohtus.

Ringkonnakohus märgib, et tegemist on esialgse häälte arvu määramisega, millel on õiguslik tähendus kuni nõuete kaitsmiseni. Nõuete kaitsmisel toimub nõuete sisuline kontroll ning tunnustamata nõudeid on võimalik vaidlustada kohtus. Riigikohus on 10.01.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 märkinud, et häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise 4 menetlusse. Vastasel korral tekiks võimalus vaidlustada sama küsimust kaks korda, mis venitaks pankrotimenetlust oluliselt. Häälte arvu määramise menetluses võib eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks. Võlausaldajad AS Eesti Viljasalv ja OÜ Aiu Põllumajandus on esitanud 14.12.2011 pankrotihaldurile nõudeavaldused ning lisanud avaldustele juurde avaldustes nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud nõudeavalduste põhistustest ei saa järeldada, et AS Eesti Viljasalv ja OÜ Aiu Põllumajandus nõuded kuuluksid ilmselgelt mitterahuldamisele. Nõudeavaldustest nähtuvalt põhinevad AS Eesti Viljasalv ja OÜ Aiu Põllumajandus nõuded ostu-müügilepingutel ning ostu-müügilepingute kohaselt on ostja (pankrotivõlgnik) loovutanud nõude faktoorile (AS Nordea Finance Estonia). Faktoor on tasunud vilja eest ostjale ning ostjale makse tegemise ajaks ei teavitanud ostja faktoori, et ta on rikkunud ostu-müügilepingut. Seega on võlausaldajatel õigus esitada nõue ostja vastu. Nimetatud asjaolud on piisavad, et häälte arvu määramise menetluses anda võlausaldajatele AS Eesti Viljasalv ja OÜ Aiu Põllumajandus hääled lähtudes nõudeavaldustes esitatud nõude suurusest. Seega tuleb anda AS-le Eesti Viljasalv 880 häält (lähtudes nõudest 88 027,43 eurot) ja OÜ-le Aiu Põllumajandus 396 häält (lähtudes nõudest 39 560,40 eurot). 8. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 9.

§ 5lg 2 ja § 82 lg 4 alusel on käesolev määrus lõplik.

Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 5 Üllar Roostoja