3-11-238/19

M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Einar Vene, Agu Timmi Määruse kuupäev

1. november 2011 Haldusasja number Haldusasi 3-11-238 Vladimir Rezanovi kaebus esemete laost kätteandmisest keeldumisega Viru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 20 000 euro välja mõistmiseks Apellant Vladimir Rezanov Vastustaja Viru Vangla Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg
2. juuni 2011 RESOLUTSIOON
3. Jätta Vladimir Rezanovi taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata.
4. Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 08.10.
6. a esitas V. Rezanov Viru Vangla isiklike asjade laole avalduse, kus palus selles muuhulgas musta nahkjaki väljastamist, kuid inspektor-kontaktisik seda soovi ei toetanud, märkides avaldusele „kambris olemas“. 10.11.
7. a esitatud avalduses soovis ta uuesti sama jope väljastamist ja seda ka tehti.
8. 18.01.2011 esitas V. Rezanov Viru Vangla tegevuse peale Tartu Halduskohtule kaebuse, kus leidis, et vangla on tema kahjunõude põhjendamatult rahuldamata jätnud. Kaebaja nõudis riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamist.
9. Tartu Halduskohtu
10. mai
11. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja tervisekaardi väljavõte kinnitab, et 21.10.2010 oli tal kurk tõepoolest kergelt XXXX ja arst tuvastas XXXX. Selline seisund saab olla põhjustatud ka vähesest või ebasobivast riietusest tulenevast külmetumisest. Kaebaja poolt kaebusele lisatud nimekirjast nähtuvalt anti talle 10.06.2010 vangla vorm, mille hulgas oli jope, kaks paari dresse, müts ning lisaks olid alates 11.09.2010 kambris veel tema isiklikud kindad, sall ja villased sokid. Seega oli võimalik jalutama minnes riietuda vastavalt ilmale riidesse ja pole alust väita, et 05.10.2010 lattu paigutatud isikliku jope teisega asendamata jätmine sai tervist kahjustada. Nohu ja kurguvalu on sügistalvisel perioodil Eestis tavapärased ning ei pruugi tuleneda tingimata ilmastikule mittevastavast riietumisest ja saavad olla põhjustatud näiteks teistelt inimestelt saadud nakkustest. Miski ei tunnista, et Viru Vangla tegevus põhjustas kaebajale XXXX, ning et tal on tekkinud alus nõuda selle eest kaebuses märgitud suurusega rahalist hüvitist. Antud juhul selgub kaebaja 22.09.2010 taotlusele (tl 6) tehtud märgetest, et kontaktisik ei ole toetanud musta nahkjaki ja mustade pükste väljastamist seetõttu, et need on kambris olemas, kuid susside ja TV-antenni osas pole põhjuseid märgitud. Soovitud asjade mittesaamine sai kindlasti tekitada kaebajas pahameelt ja olla talle ebamugav, kuid vanglas on vahistatu vabadus allutatud piirangutele ja mitte igasugune läbielamine või ebamugavustunne pole veel käsitletav rahalist hüvitist kaasa toova inimväärikuse alandamisena.
12. V. Rezanov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kohtuistungil tehti kindlaks seos kaebaja haigestumise ja vangla süü vahel. Kaebaja haigestus hetkel, kui vangla ei väljastanud talle laost sooje asju. Samuti ei väljastanud vangla kaebajale toasusse ja kaebaja pidi käima külmal betoonpõrandal paljajalu, mis tekitas temas ebamugavust ja alandust. Materjalidest on näha, et vangla on esitanud kohtule võltsitud andmeid selle kohta, millal kaebajale väljastati vanglariietus. Ühetunnine jalutuskäik päevas on ainuke võimalus pääseda eeluurimiskambrist, hingata värsket õhku ning suitsetada. Kambrites puudub spetsiaalne suitsetamisruum ja kui kaebaja ei lähe jalutama, siis sel päeval ei saa ta suitsetada. Kaebaja palus end jalutama lubada 20-30 minutiks, et mitte külmetuda, aga vangla seda talle ei võimaldanud. Vangla oletab ja fantaseerib, et kaebaja võis teistelt kinnipeetavatelt nakkuse saada. Vangla ei reageerinud kaebaja korduvatele taotlustele laost tema asju väljastada. Kaebajale pole siiamaani väljastatud TV-antenni. Vangla peab kaebajale maksma õiglast tasu ebainimliku kohtlemise, vangla töötajate tegevusetusest tingitud au ja solvamise eest, mis viis kaebaja organismi nõrgenemiseni ja mille tagajärjel tekkisid XXXX ning langes järsult XXXX. Koos apellatsioonkaebusega esitas V. Rezanov taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. V. Rezanovi isikukonto väljavõttest nähtub, et
13. juuli 2011 seisuga oli ta vabakasutuskontol X,XX eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll V. Rezanovi maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Riigikohus on korduvalt leidnud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (viimati Riigikohtu halduskolleegiumi
15. septembri
16. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8). 2
17. V. Rezanovi kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning selle rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus ei näe apellatsioonkaebuse pinnalt neid asjaolusid, mis annaks alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. 21.10.2010 tervisekaardi väljavõttest (tl 50) nähtub, et kaebajal diagnoositi XXXX. Kaebaja väidete järgi ta haigestus, kuna vangla ei väljastanud talle jopet ja susse. Viru Vangla direktori vastuses (tl 43-44) on märgitud, et kaebaja andis oma sussid parandusse ja neid ei tagastatud talle kohe. See on vanglapoolne kahetsusväärne eksimus ja kaebajale tagastati sussid 15.11.
18. Kuigi kaebajal ei olnud kuni 15.11.2010 kambris susse, nähtub kambris olevate asjade nimekirjast, et tal olid kambris olemas plätud, mida saab kanda siseruumides samal otstarbel nagu susse. Samuti on kambrites aastaringselt põrandaküte. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta pidi käima paljajalu külmal põrandal. Kuidagi ei saa nõustuda kaebajaga, et tal olnud jalatsid ei olnud sobivad põrandal käimiseks. Kaebajal oli kambris olemas piisavalt sügishooajale vastavaid riideid nagu jope, kaks paari dresse, müts, kindad, sall ja villased sokid. Kaebaja on ka esitanud dokumendid, millest nähtuvalt haigestumise momendil olid tal nimekirja järgi olemas kõik esemed, mis oleksid haigestumise ära hoidnud. Kui kaebaja ise loobus soojalt riietumast ja seetõttu jalutuskäigul olles külmetus, ei ole selles süüdi vangla. Vanglas on jalutamine vabatahtlik tegevus, mitte kohustus, ja kuna sügisperioodil levib erinevaid külmetushaiguste viirusi, siis ei saa kindlalt väita, et kaebaja haigestus jope puudumise tõttu. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vangla poolt esitatud dokumentide õigsuses kaebajale vanglariietuse väljastamise kohta. Seega on alusetu kaebaja väide, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna tõendamist ei ole leidnud vastustaja poolt kaebaja tervise kahjustamine või muul viisil väärikuse alandamine, siis puuduvad alused kahjunõude rahuldamiseks. Samuti ei nähtu kaebusest ühegi muu RVastS § 9 lg-s 1 kirjeldatud mittevaralise kahju hüvitamise aluse esinemist.
19. Neil põhjustel tuleb kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks ja kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätta. Kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja konto rahalisi liikumisi arvestades ei ole alust pidada riigilõivu tasumist tõenäoliseks, tagastab ringkonnakohus kaebuse HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel. Tiit Lõhmus Einar Vene 3 Agu Timmi