TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1801 Otsuse kuupäev 30.03.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi I. T. kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju 10 000 krooni hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev Menetluskonverentsil 10.03.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja I. T. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kaebuse taotlus ja põhjendused 05.07.2010 esitas Viru Vangla kinnipeetav I. T. halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla tekitanud I. T.le kunstlikult võla. Kaebuse esitaja palub kohut tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming – talle kunstlikult võla tekitamine ja mõista Viru Vanglalt välja kahju summas 10 000.- krooni sellega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest. Kaebuse esitaja ema kandis 07.12.2009 kaebajale pühadeks üle 500 krooni, kuid kaebuse esitaja seda ei teadnud. 07.12.2009 ta ei kahtlustanud, et on olemas võlad, kuna ta oli võlad ära maksnud. 10.12.2009 edastas Viru Vangla kaebajale informatsiooni, et tal on kaupluses sisseostude tegemiseks 955 krooni 46 senti. Kuna kaebuse esitajat on varasemalt - aastatel 2008 ja 2009 paljud inimesed rahaliselt aidanud, siis selline rahasumma teda ei üllatanud. Kaebuse esitajale on arusaamatu, kust tuli summa 955 krooni 46 senti, mille olemasolust vangla teda 10.12.2009 teavitas, kui tema arvel oli tegelikult ainult 500 krooni. 16.12.2009 tegi kaebuse esitaja poes sisseoste summas 946 krooni 70 senti ja tal tekkis võlg 446 krooni 24 senti, mida ta isegi aimata ei osanud. Elektri eest võlgnes ta 30 krooni ja võla kogusummaks kujunes seega 476 krooni 24 senti. 12.01.2010 saatis kaebuse esitaja õde talle 800 krooni, millest sai ta 13.01.2010 kätte ainult 323 krooni 76 senti. Vangla arvestas 800 kroonist maha 476 krooni 24 senti. Kuna 10.12.2009 oli Viru Vangla edastanud talle valeinformatsiooni, et tal on raha arvel 955 krooni 46 senti, oli vangla talle tekitanud võla summas 446 krooni 24 senti. Koos elektrivõlaga kasvas võlasumma 476 krooni 24 sendini. Elektrivõla tõttu võeti kaebaja väitel temalt ära veekeetja. Samuti ei saanud ta osta vajalikus mahus pesemisvahendeid, toiduaineid ja ei saanud pikendada ajalehte „Den za Dnjom“ tellimust. Sellega tekitas Viru Vangla talle moraalset ja materiaalset kahju. Kunstlikul viisil võla tekitamisega, eriti olukorras, kus kaebuse esitajal olid kõik võlad
- aastal tasutud, solvas ja alandas Viru Vangla kaebuse esitajat kui isiksust. Materiaalne kahju seisneb selles, et võla tekitamise tõttu jäi ta ilma elektriseadme kasutamise võimalusest ning võimalusest pikendada ajalehe „Den za Dnjom“ tellimust ja osta vangla kauplusest täies mahus pesemisvahendeid ja toiduained. Vastustaja vastuväited Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla selgitab, et 29.07.2009 kandis I. T. ema A. D. kaebuse esitaja isikuarvele 500 krooni. 2009 a juuli lõpus läksid kõik vanglad üle ühtsele rahaarvestusprogrammile K-Raha, mistõttu tuli senised isikukontode rahalised jäägid K-Rahasse üle kanda. Alates 29.07.2009 nähtub A. D. poolt üle kantud 500 krooni K-Rahas I. T. isikuarvel kahel korral ehk raha oleks justkui arvele kantud kahel korral. Esimesel korral siis kui raha laekus I. T. vanale kontole ja see kanti Tartu Vangla poolt üle uuele kontole (seoses üleminekuga uuele süsteemile) ja teisel korral seepärast, et A. D. poolt kantud raha nähtus koheselt automaatselt ka uues K-raha süsteemis.. 13.12.2009 tehti tagasiulatuvalt paranduskanded ehk arvel ebaõigesti nähtunud 500 krooni kanti maha, mistõttu nähtus miinuses konto esmakordselt tagasiulatuvalt alles 13.12.
- Isikukonto väljavõttelt nähtub, et isik on 21.12.2009 ja 22.12.2009 maksnud kaupade teenuste eest justkui krediiti (sh elektriarve), mis tähendab, et tal ei jäänud miinuses konto tõttu ükski vajalik rahaline toiming sooritamata. I. T. väidab, et 21.12.2009 võeti temalt veekeetja, sest tal oli võlgnevus. Kaebaja sellesisuline väide on ebaõige. 22.12.2009 Angela Saare ja relvastatud üksuse liikme nr 50 poolt koostatud protokollilt nähtub, et läbiotsimisel võeti I. T. kambrist ära teibiga parandatud veekiirkeetja. Seda fakti kinnitab ka lao akt, millelt nähtub et 22.12.2009 võeti I. T.lt veekeeduseade relvastatud üksuse poolt. Samuti nähtub isikukonto väljavõttest, et mingisugust elektrivõlga kinnipeetaval ei olnud ning seade võeti temalt muudel põhjustel. Kinnipeetav väidab, et 12.01.2010 saatis õde talle 800 kr ajalehe „Den za dnjom" tellimuse pikendamiseks, pesemistarvete ja toiduainete ostmiseks. Tekkinud võlgnevuse pärast ei saanud kinnipeetav väidetavalt ühtegi nendest toimingutest sooritada. Kinnipeetava väide, et ta ei saanud osta pesemistarbeid ja toiduaineid, on ebaõige. Kaebajal oli võimalik ajavahemikul 12.01.2010 kuni 05.02.2010 kasutada 323 krooni ja 76 senti. Isikukonto väljavõttelt nähtub, et 25.01.2010 on sisseostude eest tasumiseks isikuarvelt maha arvestatud 322 krooni ja 80 senti. Poelehelt nähtub, et isik soetas muuhulgas 25.01.2010 nõudepesuvahendi „Fairi", pesupulbri „Tide", 2 seepi „Camy", hambapasta „Blend a Med", rohelist teed, iiriseid, maitseaineid, majoneesi jm. Eelpooltoodust tuleneb, et isikul on võimalik olnud ja ta on ka soetanud nii toiduaineid kui ka pesemistarbeid. Internetilehekülje www.tellimine.ee andmetel maksab nädalalehe „Den za dnjom" kuutellimus 65 krooni. Kuna isikul oli ajavahemikul 12.01.2010 kuni 05.02.2010 kasutada 323 krooni ja 76 senti, siis võinuks ta prioriteedid ümber hinnata, kaupluses vähem kulutada ning allesjäänud raha eest pikendada ajalehetellimust. Samuti saavad kinnipeetavad soovi korral lugeda vangla poolt kinnipeetavale tagatud ajalehti ning päevasündmustega oli I. T.l võimalik olla kursis ka teleri ja raadio vahendusel. Kaebajale tekkis väidetavalt kahju ka vangla valest, et kaebaja ema on raha üle kandnud kahel korral. Kõnealust väidet ei saa pidada tõsiseltvõetavaks. Viru Vangla ei ole valetanud, et kaebaja 2 ema on raha üle kandnud kahel korral, vaid vangla on isikule selgitanud, millest tekkis segadus tema isikukontole kantud rahaga. Laekumised kaebaja isikukontole on olnud küllalt suured ning kaebaja ei ole pidanud asetleidnud eksimuse tõttu ebamõistlikult paljust, kui üldse millestki, loobuma. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuleb tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seoses õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Vastustaja arvates ei ole I. T. temale mittevaralise kahju tekkimist kuidagi tõendanud. Kaebaja isikukonto väljavõttelt nähtub, et 12.01.2010 kanti I. T. isikuarvele üle 800 krooni. Kuna varasemalt oli konto miinus 476 krooni ja 24 senti, siis pärast ülekande tegemist oli konto jääk 323 krooni ja 76 senti. Järgnev rahaülekanne 500 krooni laekus I. T. arvele 05.02.
- See tähendab, et isikul oli ajavahemikul 12.01.2010 kuni 05.02.2010 kasutada 323 krooni ja 76 senti. Arvestades seda, et kinnipeetavale on tagatud toitlustus kolm korda päevas, ei pidanud isik maksma tol perioodil elektrienergia tarbimise eest ning tal ei olnud muid kohustuslikke kulusid, siis ei saa vastustaja veendumusel asuda seisukohale et vabaks kulutamiseks jäänud 323 krooni ja 76 senti on inimväärikust alandav. Nimelt on Viru Vanglas hulganisti kinnipeetavaid, kellele sõbrad-tuttavad-sugulased ei kanna üldse raha, kuid nemadki elavad inimväärset elu. Lisaks märgib vastustaja, et K-Raha süsteemi haldab ja sellele üleminekut koordineeris Registrite ja infosüsteemide keskus ning kannetega opereeris Raamatupidamiskeskus. Isikukonto väljavõttest nähtub, et topeltkandega oli seotud Tartu Vangla, mitte Viru Vangla. Eelpooltoodust tuleneb, et Viru Vangla ei saa olla tekkinud segaduses või põhjustatud kahjus süüdlane. Kohtu põhjendused ja otsus I. T. on esitanud halduskohtule kaebuse talle Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitel on vangla tekitanud talle nii varalist kui moraalset kahju. Kahju on tekitatud seoses sellega, et Viru Vangla väljastas talle 10.12.2009 eksitavad andmed tema rahalise seisu kohta ning ta kulutas seetõttu oma rohkem raha, kui tal tegelikult arvel oli. Varaline kahju seisneb selles, et ta jäi kunstlikult tekitatud võla tõttu ilma oma elektriveekeetjast ning ei saanud pikendada nädalalehe „Den za dnjom" tellimust ega osta kauplusest vajalikul määral pesemisning hügieenitarbeid ja toiduaineid. Moraalset kahju on põhjustatud sellega, et Viru Vangla on kaebajale kunstlikult võla tekitamisega alandanud tema inimväärikust. Viru Vangla selgitab, et seoses ühtsele rahaarvestusprogrammile K-Raha üleminekuga 2009.a. juuli lõpus kajastati I. T. isikuarvel tema ema poolt 29.07.2009 üle kantud raha 500 krooni kahel korral. Paranduskanded tehti tagasiulatuvalt alles 13.12.
- Sellest oli põhjustatud ka kaebajale tema isikuarvel oleva raha kohta 10.12.2009 eksitava informatsiooni andmine. Samas ei ole Viru Vangla tekkinud segaduses süüdi, sest K-Raha süsteemi haldab ja sellele üleminekut koordineeris Registrite ja infosüsteemide keskus ning kannetega opereeris Raamatupidamiskeskus. Isikukonto väljavõttest nähtub, et topeltkandega oli seotud Tartu Vangla, mitte Viru Vangla (tl 43). Asja materjalide juures olevast isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja isikukonto oli miinuses alates
- oktoobrist 2009.a. ning nö krediiti ostetud kauba ja teenuste osas tehti raha laekumisel 3 tema isikukontole 12.01.2010 tasaarveldus, mille tulemusena jäi kaebajale kasutamiseks 323,76 krooni. Kohtu arvates on alusetud on kaebaja väited, et Viru Vangla tekitas talle varalist kahju sellega, et 21.12.2009 võeti temalt elektrivõla tõttu ära veekeetja ning et ta ei saanud osta pesemisvahendeid, toiduaineid ega pikendada ajalehe „Den za Dnjom“ tellimust. Isikukonto väljavõte näitab, et 22.12.2009 tasus kaebaja elektri eest (tl 44) ning Viru Vangla poolt esitatud läbiotsimise protokollist nähtub, et 22.12.2009 toimunud läbiotsimisel võeti I. T. kambrist ära teibiga parandatud veekiirkeetja (tl 41). Seega ei võetud veekeetjat ära mitte elektrivõla tõttu, vaid põhjusel, et seade oli ohtlik - teibiga parandatud. Kohus leiab, et kaebajale tekitatud varaliseks kahjuks ei saa lugeda seda, et kaebajal ei olnud võimalik osta pesemisvahendeid, toiduaineid ega pikendada ajalehe „Den za Dnjom“ tellimust Seoses sellega märgib kohus, et kaebuse esitajale oli juba enne vangla kauplusest 25.01.2010 ostude sooritamist ja nädalalehe tellimuse pikendamise vajadust teada, et tema isikukonto on miinuses. Seda näitab tema pöördumine vangla poole vastava selgitustaotlusega (tl 48). Vaatamata sellele, et kaebuse esitajale oli tema isikukonto negatiivne seis teada ei pidanud ta vajalikuks kontrollida, kas tema isikukontole on raha laekunud ning kui palju seda isikukontol on. I. T. kulutas 25.01.2010 vangla kauplusest ostes 322,80 krooni ning seetõttu ei jätkunud tal ka enam raha, et pikendada nädalalehe „Den za dnjom" tellimust. Kauplusest ostis kaebuse esitaja nii pesemisvahendeid kui ka maiustusi ja teisi toiduaineid (tl 42). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja võinuks oma prioriteedid ümber hinnata, kulutada kaupluses vähem ning allesjäänud raha eest saanuks ta ajalehetellimuse pikendada Kaebaja väitel on talle tekitatud mittevaralist kahju tema väärikuse alandamisega Viru Vangla poolt. Kohus leiab, et ka mittevaralise kahju nõue on alusetu. Asjaolu, et kaebuse esitajal oli võimalik teha
- aasta detsembris (isikukontolt nähtuvalt 21.12.2009) vangla kaupluses sisseoste 946,70 krooni eest ning 22.12.2009 tasuda ka elektri eest nö krediiti, ei saa kohtu veendumusel käsitleda kunstliku võla tekitamisena Viru Vangla poolt. Seda eksitust, et K-Raha süsteemile üleminekul kajastati kaebaja isikuarvel tema emalt laekunud raha topelt, ei põhjustanud Viru Vangla. Kaebaja väärikuse alandamiseks ei saa lugeda ka seda, et kaebajal oli Viru Vanglast mitteolenevatel põhjustel võimalik kulutada perioodil 12.01.2010 kuni 05.02.2010 üksnes 323 krooni ja 76 senti. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole I. T.le varalist ega ka mittevaralist kahju tekitanud ning seetõttu jääb tema kaebus rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 4