M ÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-994 Haldusasi Vladimir Jarikovi kaebus

) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana. Vangla arsti suhtes ei kohaldata TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega on tegemist meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

§ 11

lg 81 kohaselt, kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) §-st 491 tuleneb, et vanglale esitatav vaie ning kahju hüvitamise taotlus peavad olema eestikeelsed. VSkE § 491 lg 5 kohaselt kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Tartu Vangla on 08.04.2011 kirjaga jätnud kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata, kuna kaebaja on keeldunud taotluse tõlkimise eest tasumiseks nõusoleku andmisest ning ei soovinud ka ise taotlust tõlkida. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. V. Jarikov esitas 14.07.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 31.05.
2. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Halduskohtu esimees T. Hristoforova on segatud kinnipeetavate piinamisse. Kohus tegi 31.05.2011 käesolevas asjas eelarvamusliku määruse ja viitas sellele, et kaebus on väidetavalt meditsiiniline ja ei kuulu halduskohtu kompetentsi. Kaebaja ei vaidlusta käesolevas kaebuses arstide tegevust, vaid jutt käib kõrgemalseisvatest vanglaametnikest ja inimese piinamisest. Vastavalt piinamise vastasele konventsioonile art 14 tagab iga liikmesriik oma õigussüsteemis, et piinamise ohver saaks hüvitise ja omaks õigussanktsiooniga kinnitatud õiguse õiglasele ja adekvaatsele kompensatsioonile, sh vahenditele võimalikult täiuslikuks rehabilitatsiooniks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Tartu Vangla palub jätta V. Jarikovi määruskaebuse rahuldamata. Vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemine toimub vanglas eesti keeles ja kaebaja ei andnud nõusolekut vaide/kahjunõude tõlkimise eest tasumiseks. Vangla on veendunud, et 2 kaebaja valdab eesti keelt määral, mis on piisav selleks, et kaitsta oma õigusi eesti keeles. Kaebaja ise on oma mitmetes kohtusse esitatud kaebustes avaldanud, et on kirjutanud nii
4. a kui
5. a eesti keeles vaideid Justiitsministeeriumile, millega tunnistab, et valdab eesti keelt piisavalt, et oma õigusi kaitsta. Alusetud ja asjasse puutumatud on kõik kaebaja süüdistused halduskohtu aadressil, et kohus varjas mingeid dokumente, fabritseeris asju ja tegi õigusvastaseid otsuseid. Tartu Halduskohus on õigesti tagastanud V. Jarikovi kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel, kuna tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31.05.
7. a määrus kuulub tühistamisele osas, millega kaebus tagastati osaliselt HKMS § 11 lg 4 alusel.
8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti tagastanud kaebaja kaebuse käskkirjade nr 1-4/725, 1-4/763, 1-4/832 ja 1-4/992 tühistamiseks HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel.

§ 11

lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

§ 11

lg 81 alusel, kui vaie või taotlus on tagastatud põhjusel, et vaide või taotleja esindaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigus pöörduda sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kuigi kaebaja on nende käskkirjade peale esitanud vaided, on vastustaja keeldunud neid menetlusse võtmast, kuna tegemist oli venekeelsete vaietega. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigus kaitsta, võib vangla jätta sellise dokumendi menetlusse võtmata. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et vangla on õigustatult jätnud kaebaja venekeelsed vaided menetlusse võtmata. Kaebaja valdab eesti keelt määral, mis võimaldab tal õigusi kaitsta, kuna ta on esitanud eestikeelseid dokumente (vt 09.11.2007 kaebus Justiitsministeeriumile). Kuna kaebajal oli vaidlustatud käskkirjade osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, siis tagastas halduskohus õigesti kaebuse selles osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel.

1. Ülejäänud osas on halduskohus kaebaja kaebuse tagastanud HKMS § 11 lg 4 alusel, leides, et tegemist on tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusega, mis ei kuulu halduskohtu kompetentsi. Ringkonnakohus halduskohtu taolise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja on oma määruskaebuses märkinud, et ta ei ole oma kaebuses vaidlustanud meditsiinitöötajate tegevust, vaid ta on vaidlustanud vanglaametnike tegevust, mis kaebaja arvates on vaadeldav piinamisena. Seega ei olnud halduskohtul õigust viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.
2. a lahendile nr 3-3-1-69-10 kaebust tagastada. Ringkonnakohus peab seega vajalikuks selles osas kaebuse tagastada Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja Tartu Halduskohtule esitatud kaebus on laialivalguv ja sellest on võimatu aru saada, millist vanglatöötajate tegevust peab kaebaja enda piinamiseks. Seoses sellega on vajalik läbiviidava eelmenetluse käigus lasta 3 kaebajal täpsustada kaebust, et välja selgitada, milliseid konkreetseid vanglatöötajate tegevusi või tegevusetusi loeb kaebaja õigusvastaseks ja ennast piinavateks, et halduskohtul oleks võimalik tema kaebuse menetlusse võtmise küsimus uuesti otsustada. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi