3-11-996/22

M ÄÄR US Kohus Kohtunik Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

1. detsember 2011 3-11-996 Dmitri Tsajuni kaebus doomino kadumisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
2. november 2011 Kaebaja Dmitri Tsajun Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta Dmitri Tsajuni taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata.
4. Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Dmitri Tsajun esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla tekitatud kahju väljamõistmist. Kaebuse kohaselt põhjustas Viru Vangla seoses doomino kaotsi minekuga
6. aastal D. Tsajunile kahju kokku 100 eurot – sh materiaalne kahju summas 14,66 eurot ja moraalne kahju summas 85,34 eurot. Kohtuistungil märkis D. Tsajun, et tegemist oli tema jaoks väärtusliku kingitusega ning ta pole rahul vangla poolt üle kantud 7,20 euroga. Mittevaralise kahju nõuet põhjendas kaebaja oma psüühikale läbielamiste tõttu tekkinud kahjuga.
7. Tartu Halduskohtu 27.10.
8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla käesoleval juhul tunnistanud, et D. Tsajuni isiklike asjade hulgas puudub doomino, ehkki vastavates nimekirjades (tl 62 pöördel, 64 ja 67) on selle laos olemine kajastatud. Kaduma läinud asja maksumuse hüvitamisel on uuritud kolme müügil oleva doomino hindu (tl 69-71) ning võetud aluseks neist kalleim. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 kohaselt tähendab varalise kahju rahas hüvitamine varasema varalise olukorra taastamist ega saa kaasa tuua alusetut rikastumist. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 võimaldab kinnipeetaval omada vanglasse saabumisel kaasa võetud asjade kõrval vaid vanglateenistuse vahendusel soetatud asju. Kuna D. Tsajun ei ole nõustunud sellega, et vangla soetab talle ise uue doomino (tl 72), siis saab ta endise olukorra täielikuks taastamiseks osta selle üksnes vangla kauplusest. D. Tsajun väitis kohtuistungil, et alates 01.07.2011 maksab doomino vangla kaupluses vaid 1,43 eurot. Seega võimaldab Viru Vangla poolt tema arvele kantud 7,20 euro suurune rahasumma (tl 73) uue doomino soetamist ja taastab endise olukorra mitmekordses ulatuses. Kohtul puuduvad andmed D. Tsajuni vaimse tervise olukorra kohta, kuid pole tõenäoline, et doomino kadumisega seonduv võis üldse tekitada mingit arvestatavat mõju tema tervisele ning et seda saab tagantjärele tuvastada. Seega pole vastavate tõendite kogumine vajalik ega võimalik. Väikese intensiivsusega rikkumiste puhul on piisav ka see, kui tuvastatakse rikkumise olemasolu. Antud juhul on Viru Vangla tunnistanud süüd, võtnud doomino kadumise eest vastutuse, hüvitanud selle maksumuse ja vabandanud oma kirjalikus vastuses D. Tsajuni ees (tl 63). Eelnimetatu on piisav kaebaja võimalike üleelamiste heastamiseks ning pole vähimatki põhjust mõista täiendavalt välja mistahes suurusega rahalist hüvitist.
9. D. Tsajun esitas 21.11.2011 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsuses kirjutatu vale ning 7,20 eurot maksev doomino ei ole kõige kallim. Kohus jättis märkimata, et 01.02.2011 seisuga maksis doomino Viru Vanglas 11,18 eurot ning internetis müüakse veel kallimaid doomino mänge. Vangla piiras kaebaja õigusi, kuna ta ei saanud terve aasta doominot mängida, sest vanglas doominot kambrisse ei lubata. Koos apellatsioonkaebusega esitas D. Tsajun taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. D. Tsajuni vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et 21.11.2011 seisuga oli tema kontol X,XX eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll D. Tsajuni maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest.
11. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise aluseks on ka kaebuse perspektiivitus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.09.
12. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8). Käesolevas asjas ei saa apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et varaline kahju on hüvitatud ning mittevaralise kahju tekkimine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus ei näe esitatud apellatsioonkaebuses esitatud väidete pinnalt argumente, mis annaksid alust halduskohtu otsuse muutmiseks.
13. Halduskohus on õigesti selgitanud, et RVastS § 8 lg 1 kohaselt tähendab varalise kahju rahas hüvitamine varasema varalise olukorra taastamist ega saa kaasa tuua alusetut rikastumist. Ringkonnakohtu hinnangul on 7,20 eurot piisav hüvitis arvestades vangla poolt välja selgitatud uute doomino mängude hinda ja seda, et kaebaja enda väitel kadus tal mäng, mis oli tal olemas alates
14. a. Kuna kaebaja ei ole esitanud kaotsi läinud doomino maksumust tõendavaid dokumente, siis on vastustaja doomino hinna määramisel õigesti arvestanud erinevate müüdavate doomino mängude hindu. Vastustaja on tasunud kaebajale doomino väärtuse ning puudub alus täiendava varalise kahju hüvitamiseks.
15. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikule tekkinud füüsiline või hingeline valu peab olema kaasnenud isikule seoses riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste süülise rikkumisega. Käesoleval juhul on ebamõistlik eeldada, et doomino kaotsi minekuga põhjustati kaebajale sedavõrd intensiivset füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, mis tingiks rahalise kompensatsiooni. VÕS § 134 lg 2 näeb mittevaralise kahju hüvitamise ette üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Riigikohtu halduskolleegium on 2 20.10.
16. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-43-11 märkinud, et mitte igasugune õiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Seega ei pea igale õiguste rikkumise juhtumile reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul on kaebaja võimalike üleelamiste heastamiseks piisav see, et Viru Vangla on tunnistanud süüd, võtnud doomino kadumise eest vastutuse, hüvitanud selle maksumuse ja vabandanud oma kirjalikus vastuses D. Tsajuni ees. Ühtegi kahjulikku tagajärge, mis tingiks rahalise kompensatsiooni, kaebajale tekkinud ei ole. Seega pole vähimatki põhjust mõista täiendavalt välja mistahes suurusega rahalist hüvitist.
17. Neil põhjustel tuleb kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks ja kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätta. Kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, puudub vajadus riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja andmiseks ning ringkonnakohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 33 lg 3 p 3 alusel. Agu Timmi Einar Vene 3 Maili Lokk