2-12-5180/10

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-12-5180 Otsuse kuupäev

1. juuni 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AS Danske Bank hagi UK ja EK vastu võla ja viiviste nõudes 13 516,60 eurot Hagihind Menetlusosalised esindajad ja Hageja: AS Danske Bank (registrikood 61126228, Holmens nende Kanal 2-12, DK-1092 Kopenhagen); Hageja esindaja: Eveli Kaunispaik (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn, e-post: juristid@lindorff.ee); Kostja I: UK(isikukood XXX, XXX); Kostja II: EK(isikukood XXX, XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 17.mai 2012 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja Eveli Kaunispaik ja kostjad UK ning EK Resolutsioon
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista UK ja EK solidaarselt AS Danske Bank kasuks põhivõlg 13 006,59 eurot ja viivis 9 491,59 eurot.
4. Menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega, so 98 % ulatuses, kostjate UK ja EK kanda solidaarselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue
5. AS Danske Bank ja JKKOÜ vahel sõlmiti 30.12.2005 laenuleping XXX, mille kohaselt hageja andis JKKOÜ-le laenu 23 008,19 eurot, mille JKKOÜ kohustus tagastama vastavalt graafikule. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks on sõlmitud käendusleping XXX UK ja käendusleping XXX EK . 29.01.2008 sõlmiti poolte vahel lepingu ja maksegraafiku muudatus. Kummagi käendaja vastutuse maksimumsumma on 23 008,19 eurot. Põhivõlgnik ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, mistõttu hageja ütles laenulepingu üles 02.veebruaril 2009 ning palus põhivõla koos intressi ja viivistega tasuda. 13.02.2009 pöördus hageja kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks JKKOÜ suhtes. 01.07.2009 toimunud kordusenampakkumisel müüs kohtutäitur OÜ JKK kuulunud kinnisasja (Jaama 3 asuv mitteeluruum) hinnaga 350 000 krooni. Saadud summast arvestati maha kohtutäituri kulud 50 118 krooni ning arvestati laenu tagasimakseks 149 941,76 krooni.
6. 30.09.2009 saatis hageja kostjatele nõude käenduslepingu täitmiseks. Kostjad vabatahtlikult käenduslepingut ei täitnud ning hageja pöördus hagiga kohtusse. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 13 006,59 eurot, leppetrahv 2 570,39 eurot, viivis hagi esitamise seisuga – 3 433,74 eurot ja müügikulu 510,01 eurot, kokku 19 520,73 eurot. Asja menetlemise ajal hageja täpsustab oma nõuet. Hageja loobub leppetrahvi nõudest, kuid suurendab viivisenõuet 9 491,59 euroni. Kokku moodustab hageja nõue 23 008,28 eurot. Kostjate vastuväited
7. Kostjad hagiga ei nõustu. Kostjad leiavad, et võlg Danske Bank ees on kustutatud laenulepingu tagatise realiseerimisega. Tagatise müügist saadi 350 000 krooni, millest arvestati maha kohtutäituri kulu 50 118 krooni. Laenu katteks jäi 299 882 krooni, mis pidi ära katma selleks ajaks tasumata põhivõla 203 508 krooni ja viivised. Müügikulu pidi olema kohtutäituri kuluna juba varasemalt maha arvestatud. Antud laenu hüpoteek oli seatud kinnistule summas 468 000 krooni. Missuguse hinnaga pank hüpoteegi realiseeris, ei puuduta kostjaid vaid see oli panga äririsk. Kuna võlg oli 401 647,76 eurot ja tagatisena seatud hüpoteek realiseeriti 468 000 krooni, siis näitab arvutus, et kostjatel puudub võlgnevus panga ees. Kohtu järeldused
8. Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlus puudub selles, et JKKOÜ jättis oma kohustused AS Danske Bank ees täitmata ning hageja esitas võlgnikule laenulepingu ülesütlemise avalduse, millest tulenevalt saabus lepingust tulenevate kohustuste lõpptähtaeg 2.02.
9. Kuna võlgnik nimetatud tähtpäevaks oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, pöördus hageja kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Laenu tagatiseks olev võlgnikule kuuluv kinnistu müüdi kordusenampakkumisel 01.07.2009 hinnaga 350 000 krooni ( tl lk 48-49). Saadud summast arvati maha kohtutäituri tasu ja täitekulud summas 50 118 krooni.
10. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 2 VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjate väite kohaselt piisas täitemenetluses kinnisasja võõrandamisest saadud rahast täielikult laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kohus sellega ei nõustu.
11. Kordusenampakkumise aktist nähtub, et kinnistule oli seatud hüpoteek hageja kasuks antud laenu tagatiseks summas 468 000 krooni ja teine hüpoteek summas 975 000 krooni 22.06.2005 sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks. Kuna sissenõudjaks oli mõlema laenulepingu järgi AS Danske Bank, siis tulemi jaotamist vastavalt TMS § 105 ei toimunud. Saadud summast arvati maha kohtutäituri tasu ja täitekulud ning raha kanti üle hageja arveldusarvele. Hagejal aga oli õigus otsustada millise laenu katteks saadud summa arvestada. Hageja arvestas kummagi laenulepingust tuleneva võla katteks 50 % saadud summast, so 149 941 krooni, ehk 9 582,98 eurot. Nimetatud summast rahuldati laenulepingust tulenev viivise nõue summas 4 878,74 eurot, intressi nõue 574,92 eurot ja tasumata laenu nõue summas 4 129,32 eurot. Menetluse käigus hageja muutis oma nõuet, loobus leppetrahvi nõudest ja suurendas viivise nõuet.
12. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingus on kokkulepitud viivise määraks 0,3 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 02.07.2009 kuni 26.03.2012 eest summas 38 914,73 eurot, kuid nõude kostjate vastu on esitatud vähendatud kujul summas 9 491,59 eurot. Viiviste arvestuse õigsusele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Seega on hageja nõue tagastamata laenu 13 006,59 euro ja viiviste summas 9 491,59 euro sissenõudmiseks põhjendatud.
13. Kohus leiab, et müügikulu 510,01 euro nõue on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Täituri toimingutele lisaks maaklerteenuse kasutamine oli hageja enda valik. Ainuüksi maaklerettevõtte poolt esitatud arvega ei ole tõendatud, et 01.07.2009 toimunud kordusenampakkumise edukaks läbiviimiseks oli vajalik ja põhjendatud kasutada või kasutati maaklerteenust. Seda enam, et hageja on nõustunud ka täituri poolt näidatud täitekuluga 40 459,16 krooni. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele põhivõlg 13 006,59 eurot ja viivis 9 491,59 eurot.
14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi
15. lõike kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. 3 Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda võrdeliselt hagi rahuldamisega, so 98 % ulatuses. Koidula Laurisaar kohtunik 4