3-12-1613/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 2.augustil 2012.a. Tallinnas 3-12-1613 V.S. esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. 1.08.2012.a. esitas V.S. kohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada Politsei ja Piirivalveameti(PPA) 13.07.2012.a. otsuse nr 15.3-3/525-1 kehtivus kuni 23.07. 2012.a. PPA-le esitatud ja praeguseks lahendamata vaide esemeks olevas nõudes - tunnistada otsus kehtetuks halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. 13.07.2012.a. PPA otsusega nr 15.3-3/525-1 tunnistati alates 3.08.2012.a. kehtetuks V.S. tähtajaline elamisluba nr 202225547/TE. Otsuse kohaselt on V.S. Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellele on antud tähtajaline elamisluba kuni 30.09.2010.a. kehtinud välismaalaste seaduse(VMS) § 12 lg 1 p l1 alusel tegelemiseks ettevõtlusega OÜ-s „Falcon Investments“. Elamisloa kehtivusaeg on 18.07.2008.a. - 17.07.2013.a. VMS järgi tunnistatakse elamisluba kehtetuks, kui esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu (§ 135 lg 2 p 2); tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele(§ 123 p 2); ettevõtluseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase senine tegevus pole vastavuses äriplaaniga(§ 195 p 2). PPA andmetel pole V.S. elamisloa kehtivusajal Eestisse elama asunud, samuti pole ta registreerinud enda eemalviibimist Eestist. V.S. elamisloa taotlusele lisatud äriplaani kirjeldusest nähtuvalt on ettevõtte põhitegevuseks investeerimine erinevatesse finantsvahenditesse Eesti, Euroopa Liidu ja kolmandate riikide finantsturgudel. PPA-le teadaolevalt puudub OÜ-l „Falcon Investments“ aktiivne majandustegevus ning ettevõttest pole Eesti riigi eelarvesse makse laekunud. Seega pole V.S. senine tegevus olnud kooskõlas elamisloa taotlustele lisatud äriplaani kirjeldusega ning PPA-l on alust kahelda, et nimetatud ettevõte on kasulik Eesti majanduse arendamisele. VMS § 191 kohaselt võib tähtajalise elamisloa anda ettevõtluseks välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris, ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline. Sellise aluse mõte on anda võimalus Eestisse elama asuda välismaalasele, kes asutaks siin ettevõtluse, mis oleks Eesti riigile vajalik ning seda lähtudes riiklikust huvist arendada Eesti majandust. Elamislubade andmine oli PPA kaalutlusotsus ja ettevõtlusega tegelemine poleks andnud automaatselt alust nõuda elamisloa saamist. Ainuüksi osalus Eestis registreeritud ettevõttes ei anna õigust tähtajalisele elamisloale ja elamisloa jätkuvale omamisele. Vastavalt VMS §-le 192 võib tähtajalise elamisloa anda ettevõtluseks välismaalasele, kellel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 63 900 eurot tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, ning äriplaani kirjeldus, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ja vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused. PPA teostas V.S. tähtajalise elamisloa osas järelkontrolli, mille käigus selgus, et Maksu- ja Tolliameti(MTA) ja ettevõtte majandusaasta aruande andmetel ei toimu OÜ-s „Falcon Investments“ aktiivset majandustegevust ning ettevõte pole 2011.a. käivet deklareerinud. V.S. esitas PPA-le põhjaliku ülevaate ettevõtte tegevusest, kuid osaühingu investeeringud ja tegutsemine pole tõsikindlalt tõendatud või on toimunud tehingud hiljuti vahetult pärast tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist. Eeltoodust tulenevalt pole V.S. Eestisse saabumine riigi huvides vajalik. PPA andmetel pole V.S. Eestisse elama asunud ning on registreerinud enda Eestis eemalviibimise ajavahemikul 5.04.2012.a.-30.06.2013.a. põhjusel töötamine/õppimine. Tähtajaline elamisluba antakse välismaalastele Eestisse elama asumiseks/töötamiseks, selle omamine pole põhjendatud riigi lühiajaliseks külastamiseks, piiri lihtsamaks ületamiseks või digitaalseks allkirjastamiseks. V.S. on näidanud oma käitumisega – elamisega teises riigis -, et ta ei vaja elamisluba Eestis elamiseks. Kui välismaalase soov on riiki lühiajaliselt külastada või piiri lihtsamalt ületada, on tal võimalik taotleda viisat. Kuna V.S. pole Eestisse elama asunud, pole tähtajalise elamisloa omamine tema puhul põhjendatud. Asjaolu, et V.S. registreeris enda Eestist eemalviibimise vahetult pärast tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist, viitab sellele, et ta soovib vältida elamisloa kehtetuks tunnistamist. Asjaolu, et V.S.l on registreeritud elukoht Eesti rahvastikuregistris või isiklik elamispind, ei tõenda, et isik on Eestisse elama asunud. Elamislubade kehtetuks tunnistamine võib mingil määral raskendada välismaalase piiri ületamist ja tekitada viisa taotlemise tõttu lisakulutusi, kuid samas pole elamisloa ettevõtluseks andmise eesmärk piiri ületamise lihtsustamine ja viisaga seotud kulutuste ärahoidmine, vaid isiku Eestisse elama asumise legaliseerimine. Selleks peab isik näitama, et tema tegelik soov pole mitte lühiajalised külaskäigud, vaid Eestisse elama asumine. V.S.l on lühiajaliseks Eestis viibimiseks võimalik taotleda viisat, mistõttu pole tema õigusi oluliselt riivatud. Kaalukam on avalik huvi, et riiki sisenemiseks oleks välismaalastel õiguslik alus, mis vastab tegelikele asjaoludele ning elamisluba ei omaks välismaalased, kes riigis tegelikult püsivalt ei ela. Asjaolu, et isiku tähtajaline elamisluba on tunnistatud kehtetuks, ei tähenda, et isik ei võiks taotleda teisi seaduslikke aluseid riigis viibimiseks. Samuti on V.S.l õigus taotleda tähtajalist elamisluba, mida tal on võimalik ka saada, kui elamisloa taotlemiseks kehtestatud tingimused on täidetud. V.S. palub esialgse õiguskaitse korras peatada PPA 13.07.2012.a. otsuse nr 15.3-3/525-1 kehtivus kuni 23.07.2012.a. PPA-le esitatud vaide esemeks olevas nõudes kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni(kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata) või halduskohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad taotleja ettevõtte majandustegevusele ja arengule ning taotleja eraelule ja maksejõulisuse säilimisele pöördumatult kahjulikud tagajärjed ning kohtuotsuse täitmine muutub võimatuks. Taotlejal pole kohtumenetluse ajal võimalik jätkata oma ettevõtte majandustegevust ja tasuda investeeringute tegemisega kaasnevaid kulutusi, mis viiks maksevõime olulise vähenemiseni või isegi püsiva maksevõimetuseni. Kui kohus kaebuse rahuldab ja 13.07.2012.a. otsuse tühistab, kuid taotleja pole kohtumenetluse ajal saanud Eestis elamisloa puudumise tõttu ettevõtlusega jätkata, pole otsusel taotleja õiguste kaitse seisukohalt tähtsust, sest pika vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajal võib eeldada, et ettevõtte majandustegevus seiskub ning investeeringutest tekkinud võlakohustused viivad nii ettevõtte kui ka taotleja maksevõime olulise vähenemiseni. Viidatud otsusega määras vastustaja tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemise tähtajaks 3.08.2012.a., mis tähendab, et taotleja peab lahkuma Eesti Vabariigist ning jätkuv Eestis viibimine on õigusvastane ja mõjutab edaspidiselt tema võimalusi taotleda elamisluba või selle pikendamist. Lahkumisel Eestist seiskuks kohe aga taotleja ettevõtte majandustegevus. PPA õigusvastasest otsusest tingituna tekib oht, et taotlejal pole võimalik täita võlaõiguslikest lepingutest (eelkõige Betooni tn 7a Tallinn kinnistutel asuvatest üürilepingutest) tulenevaid kohustusi, millest tingituna kannab taotleja kahju saamata jäänud tulu näol. Samuti võib nii üürilepingutest kui ka investeeringutega kaasnenud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel taotlejale tekkida täiendavaid rahalisi(sh kahju hüvitamise ja leppetrahvi maksmise) kohustusi lepingupartnerite ees. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on oluline välja selgitada, kas kaevatava otsuse kehtivuse peatamine kahjustaks pöördumatult avalikku huvi ja kol- 2 mandate isikute huve. Praegusel juhul puuduvad nii kolmandad isikud kui ka mistahes mõjuvad ja nähtavad avalikud huvid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse mittekohaldamist. Haldusorganil on seadusest tulenev kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel. Vastustaja on õigusvastaselt ja põhjendamatult jätnud tähelepanuta olulised tõendid, mis tõendavad ettevõtte aktiivset majandustegevust. Kuna PPA ei arvestanud Betooni tn 7a omandamisega seotud asjaolusid, pole asjakohane PPA tuginemine VMS §-le 123 p 3, mille kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui elamisloa taotlus pole põhjendatud. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 249 lg 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal. Riigikohus on 21.12.2001.a. määruses nr 3-3-1-6701 sedastanud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi(Riigikohtu 14.12.2004.a. määrus nr 3-3-1-85-04). Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et elamislubade kehtetuks tunnistamise tagajärjel seiskub tema majandustegevus ja senine elukorraldus täielikult, taotlejal pole kohtumenetluse ajal võimalik jätkata oma ettevõtte majandustegevust ja selle puudumise tõttu tasuda investeeringute tegemisega kaasnevaid kulutusi, mis viiks omakorda maksevõime olulise vähenemiseni või isegi püsiva maksevõimetuseni. Kohtu arvates pole need põhjendused vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks piisavad ning taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda ega muuda võimatuks taotlejale positiivse kohtuotsuse tegemise korral selle täitmist. Eesti riigi poolt väljaantud elamisloa eesmärgiks on seadusliku aluse loomine taotleja pikemaajaliseks Eestis viibimiseks, mitte piiriületuse hõlbustamine. Elamisloa kehtetuks tunnistamine ei too kaasa keeldu taotleja sisenemiseks Eestisse, ning tal on võimalik Eestis äritegevusega jätkamiseks taotleda riigis viibimiseks viisat. V.S.l on võimalik planeerida oma äritegevust selliselt, et Eesti külastamisel viisa alusel oleks tal võimalik oma äritegevust korraldada. Taotleja pole esitanud esialgse õiguskaitse taotluses veenvaid põhjendusi, et tema olukord vaidlusaluse otsuse kehtimajäämise korral oluliselt halveneks või tooks kaasa muid negatiivseid tagajärgi. V.S. pole selgitanud, miks ta ei saa elamislubade kehtetuks tunnistamise tõttu Eestis ettevõtlusega tegeleda. Taotlusele lisatud PPA 13.07.2012.a. otsusest nähtuvalt on V.S. ise esitanud PPA-le 5.04.2012.a. taotluse registreerida enda Eestist eemalviibimise taotlus ajavahemikuks 5.04.2012.a. - 30.06.2013.a. Seega on taotleja ka ise jõudnud veendumusele, et Eestist eemalviibimine enam kui 1 aasta jooksul ei kahjusta tema ärihuve. Et taotleja ei pea oma ettevõtlusega tegelemiseks ise Eestis viibima, kinnitab ka OÜ „Falcon Investments“ 2011.a. majandusaasta aruanne, mille lk-l 3 on kirjas, et aruandeperioodil töötajaid ettevõttes polnud ning juhatuse liige tasusid ei saanud. Eeltoodust lähtudes ei saa väita, et taotlejal pole võimalik ettevõtlusega tegeleda ka väljaspool Eestit viibides. Kohtunik: D.Maastik 3