) § 11 lg 1 sätestab, et kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.
lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata
§-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist.
lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.
lg 7 järgi, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. 18.04.2012 esitas NKOÜ Harju Maakohtule avalduse OÜ TW pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik tasunud 25.08.2011-13.09.2011 OÜ’ga W (tütarfirma AEOÜ) sõlmitud suulistest müügilepingutest tulenevaid kohustusi OÜ’lt W saadud kauba eest. 01.11.2011 loovutas OÜ W nõude NKOÜ-le. Võlgnik on võlausaldajale tunnistanud võlga summas 7 664,59 eurot ja lubanud selle ära maksta hiljemalt 31.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.