) § 179 lg 1 sätestab, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. 2-12-11562
lg 5 sätestab, et eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.
lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muuhulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.
lg 1, § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja kohtu nõusolekuta käsutada eestkostetava nimel eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
lg 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Heakskiit kehtib, kui eestkostja sellest teisele poolele teatab. Kohus määras 12.04.2012.a AK riigi kulul esindaja ning kaasas menetlusse eestkosteasutusena arvamuse andmiseks Jõelähtme valla Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu. Vandeadvokaadi vanemabi Natalja Santaševa toetas avaldust täies ulatuses. Ka Jõelähtme Vallavalitsus leidis, et avaldus tuleb täies ulatuses rahuldada, sest see ei kahjusta eestkostetava huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, /...) ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulusid. Sama kehtib ka avalikes huvides rajatavate tehnovõrkude ja rajatiste suhtes (AÕS § 158¹). AÕS § 225 lg 1 järgi koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (AÕS § 226 lg 2). Seega AK nimel isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisega ei ole AK õigused rikutud, sest elukeskkonna tingimused kergliiklustee rajamisega paranevad. Muu hulgas on oluline välja tuua, et avaldusele lisatud lepinguprojekti kohaselt tulevikus AK vabastatakse kasutusõiguse ala ulatuses maamaksu tasumisest, ühtlasi on vallavalitsus kohustatud ehitama omal kulul kasutusõiguse ala ja kinnistu eraldamiseks 1,5 m kõrguse võrkaia ja kahepoolse lahtikäidava värava. Lisaks vallavalitsusele jääb kohustus kergliiklustee sihipäraseks kasutamiseks, hooldamiseks ja heakorratöödeks. Raivo Einula Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.