Obsah (8)

§ 101§ 113§ 396§ 397§ 142§ 145§ 103§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 9. mai 2012.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2

§ 101

lg 1 p 1 ja 6, § 142 lg 1, § 145 lg 1, palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 40 000 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivis protsendina põhinõudelt (21 000 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Kostjate vastuväited

1. Kostja I ja III ei vaidle vastu laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise asjaoludele ja laenu saamisele. Laenu tagastamine toimus kuni 2008.a sügiseni, kuid pärast seda oli kostja I tegevus häiritud ja äriühingule kuuluv vara kõrvaldatud teise kaasosaniku poolt, mistõttu ei saanud äriühing kohustusi täita. Selle kohta tegi kostja III avalduse politseile. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja III ei vaidle vastu põhinõudele, kuid viivised on tekkinud temast mittesõltuvatest asjaoludest.
2. Kostja II ei vaidle hagis esitatud asjaoludele ning võlgnevusele vastu. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • 19.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX, millega anti kostjale I laenu summas 44 738.15 eurot tagastamise tähtpäevaga 19.05.2009 (t lk 7-12); • 19.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, millega võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja II vastutuse maksimumsummana lepiti kokku 730 000 krooni (46 655.50 eurot). Käenduslepingu p 4 kohaselt on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks iga laenulepingu järgse makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad (t lk 1415); • 19.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja III käenduslepingu nr XXX, millega võttis kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja III vastutuse maksimumsummana 3 • • lepiti kokku 730 000 krooni (46 655.50 eurot). Käenduslepingu p 4 kohaselt on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks iga laenulepingu järgse makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Laenulepinguga on kokku lepitud intressimääras 10 % aastas (p 2.8) ja viivisemääras 0.150 % päevas (p 2.14); Laen tuli tagastada laenu tagastamise graafiku alusel (t lk 13).
5. Hageja on esitanud laenulepingust tuleneva nõude põhivõlgniku ja käendajate vastu.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlaõigusseaduse (

) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Laenuleping on lõppenud tähtaja möödumisega (laenulepingu p 2.5) ja puudub vaidlus, et laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt võlgnevust 40 000 eurot, millest põhivõlg on 21 000 eurot, intress 2 179.63 eurot ja viivis 16 820.37 eurot. Laenulepingu p-des 2.8 ja 2.14 on kokku lepitud intressimäär 10 % aastas ning viivisemäär 0.150 % päevas

§ 397lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 tulenevalt.

Hageja on arvestanud võlgnevuselt intressi kuni 19.05.2009 ning viivist 08.11.2011 (t lk 18-19). Hageja on vähendanud põhivõlgnevust 23 567.37 euro ja viivist 48 390.67 euro võrra. 7. Käendaja vastutus on oma tekkimiselt, oma kestuse poolest, oma sisult ja oma sissenõutavuse ja vastuväidete poolest sõltuv käendusega tagatud põhikohustusest. Põhikohustuse aluseks on laenuleping.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingute p 4 kohaselt on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks laenulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Laenulepingu p 2.7 kohaselt laenusumma tagasimaksete tähtpäevaks on iga kuu 25. kuupäev. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 esimese lause kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostjad on omaks võtnud laenulepingu ja käenduslepingute sõlmimise asjaolud. Samuti tunnistavad kostjad, et laenulepingust tulenevaid kohustusi pole nõuetekohaselt täidetud. Laenulepingu mittekohast täitmist kajastab laenukonto väljavõte (t lk 18-19). 8. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja III on esitanud vastuväite viivisenõudele.

§ 145

lg 1 teise lause kohaselt vastutab käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, 4 eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 20.04.2012 elektronkirjaga on kohus palunud kostjatel vastuväiteid täpsustada, kuid vaatamata kohtu nõudele ei ole seda tehtud. Kohus märgib, et kostjate I ja III vastutus hageja ees ei saa olla välistatud seetõttu, et laenusaajaks oleva äriühingu siseselt on väidetavalt toimunud õiguste kuritarvitamine äriühingu vara suhtes (t lk 46-51). Selline asjaolu võiks anda aluse taotleda viivise vähendamist. Kostjad I ja III ei ole viivise vähendamist taotlenud ning samuti nähtub võlgnevuse arvestusest, et hageja on viivisenõuet vähendanud 48 390.67 euro võrra ning viivisenõue on alla põhivõlgnevuse (t lk 19). Käenduslepingu p 1 kohaselt vastutab käendaja laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest ning kohustuste rikkumise tagajärjeks on viivise rakendumine. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu (

§ 103lg 2).

Kohus ei ole tuvastanud rikkumise vabandatavuse asjaolusid, mistõttu on hageja nõue kostjate I ja III vastu viivisenõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates 16.02.2012 on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadetele oli

§ 94

lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1 % alates 1. jaanuarist 2012. Lähtudes eeltoodust, tuleb

§ 113

lg 1 teiseses lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 16.02.2012-09.05.2012 lugeda 8 % aastas. Otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivisenõude suuruseks 386.63 eurot. Menetluskulud 10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. 5 Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 6