Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjatel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. 1 2-11-32785 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK DZ esitas 13.07.2011.a Harju Maakohtule hagi JK vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja soovis elatusraha kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a summas 139,01 eurot kuus. Harju Maakohus võttis oma 05.09.2011.a. määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat kooskõlas
lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile XXX, 12113, Tallinn. Hagimaterjalid ei õnnestunud kostajale kätte toimetada, kiri tagastati postiasutuse poolt hoiustustähtaja möödumisel. Kohus tegi hagejale 09.11.2011.a ettepaneku toimetada hagimaterjalid kostjale kätte kohtutäituri vahendusel ning kohustas hagejat teatama kohtule kostja võimalikud kontaktandmed. Hagimaterjalid toimetati kostjale kohtutäituri vahendusel kätte kostja töökohas LT AS 13.01.2012.a. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
Kohus rahuldas 16.02.2012.a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja DZ ülalpidamiseks elatusraha võlgnevuse summas 1668 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa) eurot perioodi 01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a eest ja igakuine elatusraha summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus tagasiulatuvalt alates 01.01.2012.a DZ täisealiseks saamiseni XXX.a. Hageja menetluskulud jättis kohus
15.03.2012.a esitas kostja kohtule avalduse, milles palub vähendada temalt väljamõistetud elatusraha 100 eruroni kuus. Avalduse esitamise hetkeks tagaseljaotsus ei olnud veel seaduslikus jõus seega kohus käsitleb esitatud avaldust kostja teatena kaja esitamisest ning taotlusena tagaseljaotsuse puuduva osaga täiendamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 4² järgi täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kostja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kostja taotlusel täiendab kohus käesoleva otsusega 16.02.2012.a tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa (
Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise 2 2-11-32785 tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja ka tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kuivõrd kostja hagile ei vastanud, tegi Harju Maakohus 16.02.2012.a käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse, millest jättis vastavalt
Kohtu hinnangul puuduvad
lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1, mille kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja sama seaduse § 101 lg 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär so alates 2012.a 145 eurot kuus. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Seega on hageja nõue nõuda elatist tagantjärele alates 01. jaanuarist 2011 põhjendatud ja kooskõlas seadusega. PKS § 75 lg 1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib samuti, et elatise nõuet miinimummääras ei peagi sisuliselt põhjendama. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS §-i 96 ja § 97 p-i 1 kohaselt on kostja kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 1, lg 2 alusel tuleb kõik käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et kooskõlas
lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.