a hakkepuiduks ostmise lepingu ja 10.08.2010 samasuguse lepingu Heiki Pakkoneniga Pärnumaal Mõisakülas kasvava
a osas. Mõlema lepingu kohaselt kohustus hageja korraldama
a lõikuse ja väljaveo allhanke korras omal kulul. Töö tegemiseks sõlmis hageja OÜ-ga Woodmaster suulise kokkuleppe, mille kohaselt oli
a lõikamise eest makstava töö hinnaks 35 krooni ja
a väljaveo eest makstava töö hinnaks 20 krooni ühe hakkepuidu kuupmeetri eest, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks. 2. Kostja hakkas hagejale esitama arveid enne, kui hakkepuidu tegelik kogus oli selgunud. Hagejal ei olnud varasemale koostöökogemusele tuginedes põhjust kostjat pettuses kahtlustada ja ta tasus kostja poolt esitatud arved. Hageja maksis ajavahemiku 06.08.2010 kuni 08.09.2010 kostjale
a raiumise ja väljaveo eest Tori objektil kostja poolt esitatud arvetel 41-10 ja 48-10 näidatud 2028 kuupmeetri eest kokku 133 848 krooni. Mõisaküla objektil
a raiumise eest maksis hageja kostjale ajavahemiku 19.08.2010 kuni 14.09.2010 kostja poolt arvetel 42-10, 44-10, 48-10 näidatud 2000 kuupmeetri hakkepuidu mahus ja samadel arvetel näidatud
a 884 kuupmeetri väljaveo eest kokku 105 216 krooni. Väljaveetud
a hakkimine toimus Mõisakülas ajavahemikul 27.09.2010 kuni 08.10.2010 ja hakkepuidu tegelikuks mahuks oli 1702 kuupmeetrit. Tori objektil toimus
a hakkimine ajavahemikul 17.09.2010 kuni 02.11.2010 ja hakkepuidu tegelikuks mahuks oli 1616 kuupmeetrit. 3. Kostja näitas hagejale esitatud arvetel
a lõikamise ja väljaveo mõõtühikuna kokkulepitud hakkepuidu kuupmeetreid tegelikest Tori objektil 412 kuupmeetri võrra ja Mõisaküla objektil 298 kuupmeetri võrra suurematena. Kostja poolt arvetel tegelikust suuremate mahtude näitamise tulemusena maksis hageja kostjale Mõisaküla objektil tehtud töö eest 11 606 krooni ja Tori objektil tehtud töö eest 44 968 krooni kokkulepitust rohkem. Hageja tegi kostjale 22.12.2010 ettepaneku alusetult küsitud ja hageja poolt enammakstud töövõtutasu vabatahtlikult tagastamiseks, millest kostja keeldus 03.01.2011 teatega. Kostja vastuväited 4. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitatud tõendid nõuet ei tõenda. Hageja esitatud lepingud tõendavad hageja ja eraisik H. Pakkoneni ning hageja ja OÜ Gaismar vahelist kokkulepet. Kostja ei sõlminud nimetatud isikutega kokkuleppeid ega näinud selliseid lepinguid. Kostjal oli kokkulepe hagejaga. Kostja võttis õigeks selle, et poolte vahel oli suuline kokkulepe
a raie ja kokkuveo teostamiseks. Selle töö tegi kostja kokkulepitud ulatuses ära ja hageja jättis selle eest osaliselt tasumata. Tasu arvestuse osas leppisid pooled kokku, et arvestavad seda spetsiifilise mahuühikuga – raiutud ja kokkuveetud puidumassist võimalik saadav hakkepuidu mahtühiku hind. Kostja nägi hageja esitatud puiduhakke mõõtmistulemuste dokumenteerimise akte esmakordselt 2 kohtumenetluses. Kõnealused dokumendid koostati hageja ja/või tema töötajate poolt. Kostja ei viibinud mõõtmiste juures, teda ei kutsutud sinna ja pooltevahelise praktika kohaselt puudus selleks vajadus. 5. Hageja akte uurides saab asuda seisukohale, et haket ei saadud kindlasti vähem kui aktides näidatud, kuid samas aktid ei tõenda, et haket ei olnud rohkem. Kuna hageja väidab tegelikust mahust väiksema mahu saamist, siis peab tema seda tõendama. Kogu hakke protsess oli ainult hageja kontrolli all, seega on vastav tõendamiskoormis hagejal. Pooled usaldasid praktikas väljakujunenud arvestussüsteemi, milline võimaldas usaldusväärset mõõtmist ja arveldamist enne
a reaalselt hakkepuiduks hakkimist ning millise kohaselt on võimalik hinnata virna laotud
a mõõtmeid aluseks võttes minimaalne saadav hakkepuidu maht. Selle valemi kohaselt esitas kostja hagejale arved ja kostja tasus sama valemi kohaselt. Hageja jättis sellise valemi olemasolu mainimata ja nimetas sellist arvetel kirjendamist „oletatav-hinnanguliseks“. Pärast virnade mõõtmist ja valemi kasutamist oli saadav puistukandi maht teada ning sellega pooltevahelised suhted ka lõppesid – kohustus loeti täidetuks. Raie kokkuvedu tähendab puude paigutamist sümmeetrilistesse hunnikutesse, millel on kindel puuriida pikkus, laius ja kõrgus. Just need kolm mõõdet annavad matemaatilist tehet kasutades võimaluse kindlaks määrata mahuhulga kuupmeetrites. Puu pikkusel (puuriida laius) arvestatakse tema tegelikust pikkusest vaid 2/3, kuivõrd puutüvi aheneb ülespoole ja selline on puumahtude arvestamisel kujunenud heaks tavaks. Tulemus korrutatakse koefitsiendiga 0,2, mis on vajalik selleks, et
akuupmeetrist saaks täistihumeetri. Kõnealust arvestuspraktikat näeb igapäevaselt nt RMK riigihangetes, mh ka nendes, millistes kostja igapäevaselt osaleb. See praktika ei saa olla hagejale kui oma ala spetsialistile tundmatu. Saadav täistihumeeter korrutatakse läbi omakorda koefitsiendiga 2,8 – see on
a puhul hakke tihumeetri saamiseks vajalik koefitsient, et saada teada puistukandi maht. Kõnealust arvestusmeetodit kasutab nt Eesti ühe suurima hakke teostaja OÜ Väo Hake, millise kohaselt saab ühest tihumeetrist puidust keskmiselt 2,5 – 3,0 puistkuupmeetrit haket. Kõnealusesse vahemikku langes ka poolte vahel kokkulepitud koefitsient. Hageja pidi teadma, palju tema purustajaga ühest tihumeetrist puidust hakkepuitu saab, vastasel korral ei suudaks ta oma töö tasuvust hinnata. Nii lepitigi kokku, et vastavaks koefitsiendiks on keskmine 2,8. Hageja väide, millise kohaselt kasutati raiutud ja kokku veetud
a mahu hindamisel mingit oletuslikku-hinnangulist kindlaks määramise meetodit, on ekslik, kuna tegemist on igapäevaselt kasutuses oleva arvestusmeetodiga, milline võimaldab kiiret ja tõhusat majandustegevust. On ebatõenäoline, et hakkega igapäevaselt tegelev puiduettevõtja ei tea, kui paljust puidust (tihumeetrites) saab vastavalt kui palju hakke materjali. Kui puiduettevõtja ei oskaks seda arvestada, ei saaks ta vastaval tegevusalal üldse tegeleda sest ei oskaks ühe või teise tehingu majanduslikku kasumlikkust hinnata. 6. Selliselt puudus ka reaalne vajadus täiendava kokkuleppe järele, millise kohaselt pidanuks kostja mõõtmise juures olema või mõõtmistulemustest midagi sõltuma. Kostja raiutud ja kokkuveetud
ast ei oleks olnud võimalik saada vähem hakkepuitu, kui kostja oma arvetel märkis. See omakorda tähendab, et hagejalt varastati peale kokkuveetud
a hakkimiseks üleandmist kas osa
a või osa hakkest või jäeti osa üleantud puidust hakkimata või esitati kohtule teadlikult/teadmatult kokku väiksemat mahtu näitavad aktid. Kostja ei oma ega pidanudki peale raiutud ja kokku veetud
a üleandmist hagejale mingit ülevaadet
aga edaspidi toimuvast omama. Kostja poolt teostatavaks tööks oli
a lõikamine ja selle tee äärde väljavedamine. Sellega kostja töö lõppes, ta esitas arve ja ootas tasu. Pooltevahelise tehingu esemeks on metsamaterjalis
a (mitte hakkepuit). Hageja sai
a raie ja 3 kokkuveo kätte hakke teostamiseks. Kostja esitas arved vahetult peale raiutud ja kokku veetud
a üleandmist. 7. Hageja pidi väidetavast lepingule mittevastavusest teada saama vahetult peale
a vastuvõtmist, st vahetult enne kostja poolt hagejale igakordse arve esitamist. Arved tasuti ja pretensioonid puudusid. Isegi kui hüpoteetiliselt hageja väidetavat lepingule mittevastavusest teadasaamist hakke teostamisest jaatada, ka siis ei teatanud hageja kostjale põhjendatud puudusest õigeaegselt võlaõigusseaduse (
) § 644 lg 2 ja 3 mõttes – hageja esitas pretensiooni alles 22.12.2010 ning sisulise etteheite koos seda väidetavalt tõendavate tõenditega esmakordselt alles 14.06.2011. Kui kostja töös oleks ka esinenud mingeid puudusi, oleks hageja tänaseks minetanud õiguse kõnealustele puudustele tugineda. Esitatud arvetel toodud arvestusliku hakke mahu aluseks olnud raiutud ja kokkuveetud
a veeti kokku ja anti hagejale üle. On arusaamatu, miks hageja väidab väiksemat hakke mahtu. Esimese astme kohtu otsus
a ja vedama selle kokkulepitud kohta. Tegemist on tüüpilise töövõtulepinguga, mille ülddefinitsiooni (
lg 1) kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei näe ette töövõtulepingu kohustuslikku vormi, seega on suuline töövõtuleping lubatav. Hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. Pakkoneni vahel sõlmiti olemuslikult töövõtulepingud, millest hagejale tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis hageja kostjaga lepingu.
lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, seega oli hagejal õigus anda vastava töö tegemine täielikult üle kolmandale isikule, antud juhul kostjale (alltöövõtt). Töövõtja ja alltöövõtja vahel eksisteerib iseseisev töövõtuleping, milles tellijaks on antud juhul hageja ja töövõtjaks kostja. Hageja lepingud OÜ-ga Gaismar ja H. Pakkoneniga ei ole seetõttu oma tingimuste poolest pooltevahelisele suhtele kohaldatavad. Hageja ei väitnud, et kostja oli nimetatud lepingutest teadlik. 10. Käesoleval juhul puudub vaidlus töö sisu ja kvaliteedi üle, vaidlus on tasu suuruse ja selle arvutamise aluste üle. Vaidlus puudub ka selles, et kostjal oli õigus saada 35 krooni kuupmeetrilt
a lõikuse ning 20 krooni kuupmeetrilt
a väljaveo eest tasu, millistele summadele lisandus käibemaks. Selliselt esitas kostja arved ja hageja tasus need osaliselt. Kostja poolt hagejale esitatud arvetest ja hageja tehtud maksekorraldustest nähtub, et kostja esitatud arve nr 49-10 on hageja poolt tasumata. Hageja lähtus oma haginõude arvutustes tegelikult (väidetavalt liigselt) tasutud summadest, mis aga nimetatud arvet ei sisalda. Oluline on märkida, et tegemist oli ajaliselt viimasena esitatud arvega. 11. Kirjaliku lepingu puudumise ja poolte vastuoluliste seisukohtade tõttu tuleb pöörduda
-st tulenevate lepingu tõlgendamisreeglite juurde (
Viidatud sätte loetelu punktide 2, 5 ja 6 sisust ei ole antud juhul võimalik lähtuda, sest pooled ei avanud oma varasemate suhete praktikat, kuigi hageja varasemaid (usalduslikke) suhteid kostjaga ei eita. Küll aga saab kohus teha järeldusi poolte käitumisest lepingu sõlmimise järgselt. Kostja poolt esitatud arvetest ja hageja tehtud maksetest nähtub, et hageja lähtus kostja esitatud arvetest ja tasus need arvetel märgitud tähtpäevadeks ja summades, va esimene arve nr 41-10, mis tasuti kolme osamaksega mõne päeva jooksul. Kõikidel arvetel märgiti ka kokkuveetud või raiutud
a kogused kuupmeetri 4 täpsusega. Asjas ei oma tähtsust, millise meetodiga kostja nimetatud mahud arvutas ja kas selleks oli hagejaga vastav kokkulepe. Oluline on, et hageja tasus esitatud arved tähtaegselt neid vaidlustamata. Kui hageja ja kostja vahel olnuks kokkulepe, et täpsed kogused määratakse alles hilisemal mõõtmisel ja lähtudes
ast saadud hakkpuidust, siis ei olnuks kostjal põhjust arveid enne mõõtmist esitada, rääkimata hageja poolt nende tasumisest. Arve esitamine iseenesest ei tekita selle tasumise kohustust.
lg-s 3 sätestatud üldpõhimõte töövõtja tasu sissenõutavuse kohta töö valmimisel kohaldub selgelt ka käesoleval juhul – arvete esitamine regulaarselt, väikeste ajavahemike järel ja erinevate tööde ning koguste eest veenis kohut piisavalt selles, et kostja esitas arved selleks ajaks valminud tööde osas (st töö valmis ositi
Hageja, tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuses
a hakkepuiduks ostjana, oleks pidanud kostja tehtud töö
kohaselt vastu võtma ja
Arvete tasumisega aktsepteeris hageja esitatud koguste ja summade õigsust ning tagantjärele koguste ülemõõtmine ja seejärel just sellisel viisil mõõtmisele väidetavalt kokkulepitult tuginemine ei ole põhjendatud ega õige. Poolte vahel
a tegeliku mahu hilisema mõõtmise kokkulepe ei oleks kooskõlas
lg 3 mõttega – töövõtja õigus tasu saada ei saa olla sõltuvuses hageja poolt ainult tema kontrolli all olevate toimingute tegemise suvalisest ajast. Kostja töö kvaliteedi osas ei ole hagejal pretensioone. Seega on kostja käsitlus tegelikust kokkuleppest veenvam. Hageja ei tõendanud, et tema ja kostja vahel kehtisid analoogsed lepingutingimused nagu hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. Pakkoneni vahelistes lepingutes. 12. Esitatud puiduhakke mõõtmistulemuste dokumenteerimise aktid ei lükka ümber kostja esiletoodud võimalusi väljaveetud
a osalise varguse või kaotsimineku, osa
a hakkimata jätmise või väiksemas mahus aktide esitamise kohta. Isegi juhul, kui poolte vahel olnuks selline kokkulepe lõigatud
a mõõtmistulemuste kohta, nagu hageja seda näidata soovib, lasi hageja mõistliku tähtaja pretensioonide esitamiseks kostja poolt väidetavalt ebaõigelt esitatud arvetele mööda ja ei saa enam lepingurikkumisele tugineda (
lg 3).
lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama töö mittevastavusest lepingutingimustele. Antud juhul pidi hageja Tori objekti osas sellest teada saama hiljemalt 02.11.2010, Mõisaküla objekti osas aga 08.10.2010. Hageja väide, et tegelikkuses selgus puidu koguse vahe märkimisväärselt hiljem, kui koostati viimased aktid, on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna tarbijatöövõtu osas peab isegi tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest maksimaalselt kahe kuu jooksul teadasaamisest (
lause), siis hageja puhul on see tähtaeg lühem. Hageja pidanuks töö mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama (
Kuna esimene arvudega varustatud ehk piisavalt täpne kirjeldus esineb alles hagiavalduses, mis esitati kohtule 07.01.2011 ja mille kostja sai kätte 08.02.2011, siis ei saa mõistliku aja järgimisest enam juttu olla. Milles seisnes hageja esitatud ettepanek/pretensioon 22.12.2010, selle kohta hageja midagi täpsemat ei esitanud ning kuna kostja ei kinnita nimetatud toimingu piisavat täpsust, ei saa seda ka
Apellatsioonkaebus
a ostja poolt hakkepuiduna omandamine. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe tuleks kvalifitseerida töövõtusuhtena, mille eesmärgiks oli töövõtja poolt töö tegemine, mis seisnes müüjate kinnistul kasvava
a lõikamises ja väljaveos kokkulepitud kohta, kus töö tellijal on võimalik seda hakkepuiduks töödelda. 15. Kohus kohaldas ebaõigesti
Kohus leidis õigesti, et töövõtulepingu kohaselt tehtud töö eest kokkulepitud tasu muutuks antud sätte kohaldatavuse korral sissenõutavaks töö valmimisest alates. Kohus aga ei oleks tohtinud eelmainitud normile tugineda, kuna kohus ei tuvastanud, millal sai hageja ja kostja vahel suuliselt kokkulepitud töö valmis. Kohus leidis ekslikult, et lõigatud ja väljaveetud
a tegeliku mahu hilisema mõõtmise kokkulepe on vastuolus
Nimetatud säte seab töövõtja tasunõude sissenõutavuse sõltuvusse töö valmimisest. Töövõtu tellija ja töövõtja kokkulepe selle kohta, millal ja kuidas toimub valmistöö mahu kindlaksmääramine, ei saa antud sätte mõttega vastuollu sattuda. Lepingupooled on õigustatud kokkuleppeid sõlmima milles tahes, mis ei ole seadusega keelatud. Antud säte ei sisalda ajalisi, isikulisi ega metoodilisi keeldusid ega piiranguid valmistöö mahu kindlakstegemiseks. 16. Kohus kohaldas ebaõigesti
Kohus märkis õigesti, et töö vastuvõtmise kokkuleppe või selle tavalisuse korral muutuks tehtud töö eest kokkulepitud tasu selle seadusesätte kohaldatavuse korral sissenõutavaks siis, kui töö võeti vastu või tuleb vastuvõetuks lugeda. Kohus ei tuvastanud, millal hageja võttis kostjalt suuliselt kokkulepitud töö vastu või mis ajast arvates ja miks tuleks see vastuvõetuks lugeda. Kohus leidis õigesti, et juhul kui töö tuleb lepingu kohaselt üle anda ositi ja ka selle eest makstava tasu suurus on kokku lepitud ositi, siis tuleb iga töö osa eest maksta vastava tööosa valmimisel. Kohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja oleks sõlminud kokkuleppe töö üleandmises, ammugi siis veel töö üleandmises ositi, samuti üleantavate tööosade hinnas ning selles, millal, kui suur tööosa valmis sai ja hagejale kostja poolt üle anti. 17. Kohus kohaldas ebaõigelt
Kohus leidis õigesti, et antud säte annab tellijale õiguse töö eest mitte tasuda enne, kui tal oli võimalus töö üle vaadata. Kohus jättis tuvastamata, millal tekkis hagejal võimalus kostja poolt tehtud töö üle vaadata. Nõustuda ei saa ka eelmärgitud sätte tõlgendamist tellija kohustusena. Kohus pidas ekslikult õigust töö eest enne selle üle vaatamise võimaluse tekkimist mitte maksta hoopis töövõtulepingu tellija kohustuseks, mille rikkumise korral peaks kohus lugema töö ülevaadatuks või ülevaatamise võimaluse tekkinuks. 18. Kohus kohaldas ebaõigesti
Kohus leidis õigesti, et antud säte kohustab töövõtulepingu tellijat valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine lepiti kokku või see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kohus ei tuvastanud, millal töö valmis sai, kas poolte vahel sõlmiti selle üleandmise kohta kokkulepe või kas, miks ja kuidas oli üleandmine töö omadustest tulenevalt tavaline. Antud normi kohaselt võib lugeda töö vastuvõetuks juhul, kui töövõtulepingu tellija ei võta valmis tööd alusetult vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus ei tuvastanud, kas, millal ja kuidas esitas kostja hagejale valmistöö vastuvõtmiseks ja/või andis hagejale valmistöö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. 19. Kohus kohaldas ebaõigelt
Kohus leidis õigesti, et kui tellija sõlmis töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, on ta kohustatud tehtud töö viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et nii hageja kui kostja sõlmisid töövõtulepingu oma tavapärases majandustegevuses. Ometi ei tuvastanud kohus, kas, millal ja kuidas esitas kostja tehtud töö hagejale vastuvõtmiseks ning missuguse tähtaja andis ta hagejale tehtud töö vastuvõtmiseks. 6 20. Kohus kohaldas ebaõigelt
Kohus märkis õigesti, et nimetatud sätte kohaselt peab tellija teatama töö mittevastavusest lepingu tingimustele töövõtjale mõistliku aja jooksul. Kohus ei tuvastanud aga, et kostja poolt tehtud töö ei vastanud töövõtulepingu tingimustele, et hageja teatas kostjale töö mittevastavusest lepingutingimustele ja tegi seda ebamõistlikult hilinenult. 21. Kohus kohaldas ebaõigesti
Kohus märkis õigesti, et nimetatud sätte kohaselt peab töövõtulepingu tellija töö mittevastavusest teatamise korral väidetavat mittevastavust piisavalt kirjeldama. Hageja ei tuginenud kostja vastu rahalise nõude esitamisel asjaolule, et kostja poolt tehtud töö ei vasta sõlmitud töövõtulepingu tingimustele. 22. Kohus kohaldas ebaõigesti
Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et nii hageja kui kostja sõlmisid töövõtulepingu oma tavapärases majandustegevuses. Samuti ei tuginenud hageja asjaolule, et kostja töö ei vasta lepingutingimustele.
a puiduhakkeks müümisega seotud majandustegevuses, pidi kostjale teada olema, et hageja ei kasvata oma kinnistutel oma tarbeks
a, vaid ostab üle Eesti kokku kinnistutel kasvavat
a puiduhakkeks. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja oli hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. Pakkoneni vahelise müügilepingu tingimustest teadlik või mitte. Hageja põhjendas oma nõuet muuhulgas asjaoluga, et kostja teadis, et tema poolt töövõtu korras tehtav
alõikus ja väljavedu telliti temalt kellegi kinnistul kasvava
a hakkepuiduks müümise lepingu täitmiseks ostetud
a hakkepuiduks töötlemise võimaluse loomise eesmärgil. 24. Kohus leidis ekslikult, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, milliseid meetodeid kasutades tegi kostja kindlaks tema poolt arvetel kajastatud ja hageja poolt kostjale äramakstud hakkepuidu kogused. Kohus oleks pidanud tuvastama, et kostjal ei õnnestunud tõendada, et tema poolt hagejatele esitatud arvetele kantud puiduhakke kuupmeetrite arv saaks olla vastavuses kostja poolt lõigatud ja väljaveetud
a tegeliku kogusega. Samuti leidis kohus ekslikult nagu oleks kostja poolt arvetel märgitud juba kokkuveetud ja/või raiutud
a kogused hakkepuidu kuupmeetri täpsusega. Kostja märkis hagejale saadetud arvetel üksnes seda, mitme kuupmeetri
a lõikamise ja/või väljaveo eest ta iga konkreetse arve väljastamisega hagejale makseettepaneku teeb. Asjaolust, et hageja võttis enamuse kostja makseettepanekutest vastu, ei ole võimalik muud järeldada, kui seda, et hageja tasus kostja poolt arvetel märgitud mahtudes kostjale teenustöö eest. Arvetele märgitud informatsioon ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas ja millal sai arvetel märgitud mahus töö töövõtja poolt valmis, millal loodi tellijale võimalused valmis saanud töö ülevaatamiseks, millal anti valmistöö tellijale üle ja millal võeti valmistöö tellija poolt vastu. Kohus leidis ekslikult, et kuna hageja tasus kostja poolt esitatud arveid tähtaegselt, siis saab järeldada, et hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe hakkepuidu mõõdistamise tulemuste alusel teenustasu lõpliku suuruse määramise kohta. Arvete mittevaidlustamine ja tähtaegne tasumine ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas ja missuguseid kokkuleppeid tegid hageja ja kostja teenustasu lõpliku suuruse kindlaksmääramise aja ja tingimuste kohta. Samuti ei saa arvete õigeaegselt tasumisest järeldada, et hageja väljendas sellega oma nõusolekut kostja arvel märgitud hakkepuidu kuupmeetrite mahus töö valmimise ja/või üleandmise kohta. Tõenäolisem on eeldada, et suhteliselt pika aja kestel toimuva töövõtu puhul toimub teenustasu maksmine mitte kogu töö vastuvõtmise järgselt 7 ühekorraga, vaid avansiliste osade kaupa töövõtulepingu täitmise protsessi kestel. Nimetatud eesmärki täitvate maksete korral ei saa äriettevõtted seda teha arveid vormistamata. Ei ole mõeldav, et niisugused arved ei sisalda informatsiooni selle kohta, kui suure töömahu eest iga avansilise arve esitamisega tasumist töövõtja tellijalt soovib. Niisuguse arve aktsepteerimist ja tähtaegset tasumist ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik tõlgendada tahteavaldusena töö osalise valmimise, üleandmise või vastuvõtmise kohta. Seega puudus hagejal põhjus kostja arvete vaidlustamiseks. 25. Kohus leidis ekslikult, nagu saaks kostja poolt regulaarselt, väikeste ajavahemike järel ja erinevate tööde ning koguste eest hagejale arvete esitamine tõendada, et kostja esitas arved nende koostamise ajaks ositi valminud tööde eest. Lepingupoolte kokkulepe tuleb tuvastada kohtule esitatud tõendite, mitte kohtuniku siseveendumuse alusel. Kohus leidis ekslikult, et nagu oleks hageja aktsepteerinud kostja poolt esitatud arveid, tasudes nendel märgitud kuupmeetrite mahus tööde tegemist või vastuvõtmist. Kostja poolt hagejale esitatud arvetel puudub informatsioon selle kohta, kas
a lõigati arvel märgitud hakkepuidu kuupmeetrite mahus, kas väljavedu oli tehtud või tehakse kunagi tulevikus, nagu ka seda, kas märgitud mahus töö anti hagejale vastuvõtmiseks üle või ei. Arvete tähtaegsest tasumisest on võimalik järeldada seda, et hageja maksis kostjale töövõtulepingu täitmisena ära arvel märgitud hakkepuidu kuupmeetrite konkreetses mahus
a lõikuse ja/või väljaveo eest. 26. Kohus leidis ekslikult, et lepingus kokkulepitud töö valmimise järgselt hakkepuidu mahu kindlakstegemine väljaveetud puidu hakkimise käigus auto veokastis mõõtmisega ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, milline oli poolte kokkulepe töövõtu käigus lõigatud ja väljaveetud
a koguse kindlaksmääramiseks hakkepuidu kuupmeetrite osas. Olukorras, kus eelmärgitud küsimuses ei ole lepingupoolte kokkulepet tõendite puudumise tõttu võimalik kindlaks teha, tulnuks kohtul kohaldada poolte käitumise tõlgendamisel dispositiivsuse põhimõtet. Kohus peaks pidama põhjendatuks ja õigeks mistahes viisil või vormis lõigatud ja väljaveetud
a puiduhakke kuupmeetrite koguse kindlakstegemist, sest poolte kokkuleppega ei välistatud ega tunnistatud lubamatuks neist ühtegi. Samuti leidis kohus ekslikult, et tegelikult tehtud töö mahtusid ületavas suuruses arvete esitamine on käsitletav töölepingu mittekohase täitmisena. Töövõtja poolt tellijale arvete esitamine ei ole töövõtulepingu kohase töö koostisosa. Arvete näol on tegemist töövõtja ettepanekuga tellijale maksta lepingutasu. Arvel esitatud andmete mittevastavust tegelikult tehtud töö mahtudele ei ole võimalik samastada lepingus kokkulepitud töö mittekohase täitmisega. 27. Kohus tugines üllatuslikult asjaolule, et tal ei olnud võimalik lähtuda
lg 5 p-de 2, 5 ja 6 sisust põhjusel, et vaidlevad pooled ei avanud oma varasemate suhete praktikat. Kohus oleks pidanud pooli informeerima, et selline asjaolu võib kohtu seisukohta mõjutada ja oleks pidanud andma pooltele võimaluse sellekohaseid väiteid ja tõendeid esitada. Pooltevahelise praktika kohaselt toimus alati
a lõikuse ja väljaveo eest tasumine avansiliste osamaksete tegemise teel. Objekti valmimisel võttis hageja lõigatud ja väljaveetud
a vastu selle väljaveetud kohas hakkimise ning hakke ülemõõtmise teel autokastides. Mõõtmise tulemusena saadud puiduhakke kogusest tulenevalt arvutati välja teenustasu lepingukohane suurus. Sellest summast lahutati maha avansina väljamakstu ja kostja esitas viimase arve puudujääva summa saamiseks. Käesoleval juhul selline praktika ei sujunud, kuna
a hakkimise järgselt selgus, et kostja küsis ja sai avanssi rohkem, kui hageja
a ostis ja seega ka rohkem, kui
a oli võimalik lõigata ja välja vedada. 8
a osalise varguse või kaotsimineku, osa
a hakkimata jätmise või väiksemas mahus aktide esitamise kohta. Hageja poolt kohtule esitatud dokumendid tõendavad seda, mitu kuupmeetrit puiduhaket oli nendes kohtades, kuhu kostja pidi töövõtulepingu kohaselt kogu lõigatud
a välja vedama. Kostja esitas kohtule vastuväite, mille kohaselt peale
a väljavedu ja enne selle hakkimist ning hakke mõõtmist võidi osa lõigatud ja väljaveetud
a varastada või osa lõigatud ja väljaveetud
ast võis kaotsi minna. Samuti kahtlustas kostja, et hageja võis osa kostja poolt lõigatud ja väljaveetud
a jätta hakkimata või esitada akte väiksemas mahus kui on neid tegelikult koostati. Hageja ei võtnud kostja eelmärgitud vastuväiteid õigeks, sest
a veeti Mõisaküla objektil välja kinnistuomaniku hoovi ja Tori objekti puhul Tori Hobusekasvatuse valvatavale territooriumile. Kostja ei esitanud sellekohaste väidete tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit.
a varguse, kaotsimineku, osaliselt hakkimata jätmise või osa mõõtmisaktide esitamata jätmise asjaolude tõendamise kohustus lasus kostjal. Hagejal ei lasunud kohustust ümber lükata kostja paljasõnalisi kahtlustusi ja kohtul tulnuks otsuse vastuvõtmisel jätta need tõendamatuse tõttu tähelepanuta.
amüüjate kinnistul kasvava
a lõikamises ja väljaveos kokkulepitud kohta, kus
a ostjal oleks seda võimalik hakkepuiduks töödelda; lepingut sõlmides ei määratud töö mahtu numbriliselt kindlaks ja kokkuleppe kohaselt tuli lõigata ning välja vedada kogu
a, mis objektil kasvas; töö valmimise vahetähtaegades ega lõpptähtajas kokku ei lepitud; hageja poolt esitatud nõueteks oli objektil kasvava kogu
a lõikamine, kogu lõigatud
a väljavedamine objektilt kokku lepitud ladustamiskohta ja väljaveetud
a ladustamine virnastatud kujul ning tõendeid muude kokkulepete kohta valmistöö suhtes puuduvad; kokkulepet lõigatud ja väljaveetud
a kostja poolt hagejale ülevaatamiseks esitamise spetsiifilise protseduuri või selle tingimuste kohta ei sõlmitud; kokkulepet kostja poolt valmis tehtud töö hageja poolt vastuvõtmise tähtaja kohta ei sõlmitud; töövõtulepingu sõlmimisel valmistöö kokkuleppeid vastuvõtmise kui spetsiifilise protseduuri või selle tingimuste kohta ei sõlmitud; lepingutasu 9 suurusena lepiti kokku
a lõikamise eest 35 krooni ja väljaveo eest 20 krooni
ast saadava iga hakkepuidu kuupmeetri eest. 33. Hageja väitis, et
ast saadava hakkepuidu koguse kindlakstegemises väljaveetud
a ladustamiskohal hakkimisel lepiti kokku teostatava mõõtmisega veoautokastis, kuid kostja väitel lepiti kokku
ast saadava hakkepuidu koguse kindlakstegemises ladustatud
a virna mõõtmete ja spetsiifiliste koefitsientide abil tehtava hüpoteetilise arvestuse teel. Otseseid tõendeid kokkuleppe sisu ega sõnastuse kohta pooled ei esitanud. Kostja esitas kaudse tõendina lepingud, millest nähtub, et kolmandad isikud sõlmisid omavahel kokkuleppeid
a koguse kindlaksmääramiseks ladustatud
a virna mõõtmete ja spetsiifiliste koefitsientide abil tehtava hüpoteetilise arvestuse teel. Kuna kirjalik leping poolte vahel puudub ja poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb kohaldada
Sellega seoses tuleb arvesse võtta, et hageja oli kasvavat
a puiduhakkeks ostes müügilepingus puiduhakke koguse kindlaksmääramisel seotud hakkepuidu konteineri mõõtmise tehnikaga. Olukorras, kus kostja oli oma majandustegevusega seoses teadlik, et tema poolt raiutud ja väljaveetud
ast saadava hakkepuidu kogus tuleb müügilepingu raames kindlaks teha ja dokumenteerida konteineri mõõtmise tehnika abil, ei ole põhjust mõistlikuks pidada poolte ühist huvi töödemahu kindlaksmääramise vastu koefitsientide ja valemite abil hüpoteetilise arvutuse tulemusena. Juhul kui teenustasu arvestamise viis sõltunuks lepingupoolte kokkuleppel väljaveetud
avirna mõõtmetest, siis tuleks mõistlikuks pidada, et vähemalt üks kokkuleppe osalistest fikseerib mõõtmise toimumise,
avirna mõõtmed, arvutamisel kasutatud koefitsientide liigid ja arvulised suurused ning mõõtmise lõpptulemuse, kuid sellist väidet ei esitanud kumbki pool. 34. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokkulepet kostja poolt tehtud töö eest hageja poolt tasu maksmise lõpptähtaja kohta ei sõlmitud. Hageja väitel lepiti lepingutasu maksmises kokku avansiliste osamaksetena töö tegemise ajal ja lõppsumma tasumises pärast tööde lõpetamist ja väljaveetud
a hakkimist, kuid kostja väitel lepiti kokku lepingutasu maksmises ositi vastavalt valmistöö ositi mõõtmise tulemustele. Kuna kumbki pool ei esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid, siis ei ole võimalik lepingu sõlmimisel poolte kokkuleppe olemasolu või selle sisu lepingutasu ositi maksmise kohta tuvastada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokkulepet lepingutasu maksmise muude tingimuste kohta ei sõlmitud.
a hakkimine algas Tori objektil 17.09.2010 ja Mõisaküla objektil 27.09.
a hakkimise Mõisaküla objektil 08.10.2010 ja Tori 10 objektil 02.11.
a, millest tulenevalt on kostja õigustatud hagejalt saama lepingutasu kokku 182 490 krooni. Kostja väitis, et lõikas ja vedas välja
a hakkepuidu mahus, mille ta märkis hagejale esitatud arvetel, millest tulenevalt on kostja õigustatud hagejalt saama lepingutasu kokku 239 064 krooni. Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks aktid kostja poolt lõigatud ja väljaveetud
a hakkimise järgselt teostatud puiduhakke koguse mõõtmise ja selle tulemuste kohta. Kaudsete tõenditena esitas hageja kohtule kostja poolt lõigatud ja väljaveetud
a puiduhakkeks ostmise lepingud ja selle ostjapoolset täitmist kinnitavad dokumendid, milles märgitud puiduhakke kogus langeb kokku hageja mõõtmisaktides märgitud tulemustega. Kostja ei esitanud tõendeid lõigatud ja väljaveetud
a mõõtmise ja selle tulemuste kohta. Antud tõenditele tuginedes tuleb tuvastada lepingutasu suurus hageja poolt tõendatud mahus. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja maksis kostjale sularahata pangaülekandega lepingutasu 239 064 krooni. Sellest tulenevalt maksis hageja kostjale töövõtulepingu kohaselt tehtud töö eest kokkulepitust 56 574 krooni rohkem (Mõisaküla objektil tehtud töö eest 11 606 krooni rohkem ja Tori objektil tehtud töö eest 44 968 krooni rohkem). Hageja tegi enammakse eksituse tõttu ja ilma õigusliku aluseta. Kostja ei esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et tal oleks õiguslik alus hagejalt raha saada muude õigussuhete raames, kui käesolevast tsiviilasjas käsitletav töövõtuleping. Antud tõenditele tuginedes tuleb järeldada, et kostja rikastus hageja poolt tehtud enammakse suuruses summas hageja arvelt alusetult. Vastus apellatsioonkaebusele
sätteid. Kuna pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille tingimuste osas olid nende väited vastuolulised, tõlgendas kohus lepingut õigesti
§-s 29 sätestatud reeglite kohaselt. Hageja jaoks ei saanud 11 lepingu tõlgendamise vajadus olla eelnimetatud asjaoludel üllatav, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Hageja palus seda ka ise 25.11.2011 menetlusdokumendis kohtul teha ning esitas kohtule oma sellekohased seisukohad (t lk 110-116). Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda tõlgendada lepingut teisiti, kui tegi maakohus.
§-s 643 sätestatud kohustust tehtud töö viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta, ei anna talle õigust vaidlustada kostja poolt tehtud töö koguseid hiljem, tema enda koostatud ühepoolsete aktidega tema poolt valmistatud hakke koguse kohta. Pooltevahelise lepingu järgi pidi kostja teostama
alõikamise ja vedama lõigatud
a kokkulepitud kohta. Töö mahu arvestamise aluseks said olla lõigatud ja väljaveetud metsamaterjali kogused, mitte hageja poolt hiljem tehtava hakke kogused Seda, et pooled oleks kokku leppinud hageja poolt kolmandate isikute jaoks valmistatavate hakke kogustes, asja materjalist ei järeldu. Asja materjalist ei järeldu ka seda, et kostja esitatud arved olid avansilised (ettemaksu arved või makseettepanekud), nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. 45. Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja oleks pidanud pretensioonid arvetel märgitud koguste ja seega ka nendele vastava tasu suuruse kohta esitama
a võimaliku varguse, kaotsimineku või hageja poolt osalise hakkimata jätmise kohta. Hageja koostatud puiduhakke mõõtmistulemuste dokumenteerimise aktid jättis kohus põhjendatult tõendina arvestamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.