lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks 1 ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Rainer Rohtla esitas 16.02.2010 hagi aktsiaseltsi Vensen vastu 386 750 kroonise põhivõla, intressi ning viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.04.2006 liitumislepingu nr 5/2 kinnistu asukohaga Rae vald, Karla küla, Pilliroo talu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, liitumistasuga 1 000 000 krooni. Hageja on kostjale ettemaksuna tasunud 460 000 krooni, millest 200 000 krooni veevarustusega liitumise eest ja 260 000 krooni kanalisatsiooniga liitumise eest. Kostja ei ole liitumislepingu alusel reaalseid ehitustöid Pilliroo kinnistu osas ühisvee ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks alustanud. Hageja esitas 28.08.2009 kostjale liitumislepingust taganemise avalduse ja nõude tasutud ettemaksu tagastamiseks. Kostja esitas 13.09.2009 vastuse ja leidis, et taganemisavaldus on tühine, nõudes hagejalt tasumata liitumistasu osamaksete tasumist. Hageja teavitas 05.10.2009 kostjat, et hageja tugineb liitumislepingust taganemisel lisaks Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (edaspidi ÜVK eeskiri) § 5 lg-le 12, mille kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Samuti palus hageja esitada liitumislepingu alusel tehtud kulutuste suurust tõendavad dokumendid. Kostja märkis 13.10.2009 vastuses, et ei pea võimalikuks 430 000 krooni tagastamist, kuivõrd vastav summa on faktiliselt liitumislepingus toodud kohustuste täitmiseks kulunud. Hageja palus 12.11.2009 esitada dokumentaalsed tõendid liitumislepingu alusel tehtud kulutuste kohta. Kostja teavitas 25.11.2009, et liitumislepingu alusel tehtud kulud on kokku 470 602 krooni, kuid ei esitanud vastavaid tõendeid. Hagejal on kohustus hüvitada liitumislepingu lõpetamise hetkeni liitumislepingu aluselt tehtud töödega seotud kulutused. Tulenevalt liitumislepingu p-dest ja 6.2.2 kohustus hageja peale ettemaksu tasumist järgmised maksed tasuma siis, kui algavad reaalsed ehitustööd, mistõttu eeldas hageja, et reaalseid ehitustöid, koos nendega kaasnevate kulutustega, ei alustata enne, kui hagejale on esitatud nõue teise osamakse tasumiseks, mida esitatud ei ole. Seega kuni liitumislepingust taganemiseni oli kostja teinud kulutusi vaid projekteerimisele. Kostja 25.11.2009 kirja kohaselt on Pilliroo kinnistu osas tehtud otsekulutusi projekteerimisele kokku summas 73 250 krooni. Kuna käibemaksu näol ei ole tegemist kuluga ning reaalseid ehitustöid Pilliroo kinnistu osas ei ole, siis kuulub seoses liitumislepingu lõppemisega ÜVK eeskirja § 5 lg 12 kohaselt hageja poolt hüvitamisele kokku 73 250 krooni, mistõttu on kostja kohustatud tasutud ettemaksust hagejale tagastama 386 750 krooni. Kostja eksib, leides, et hageja on kohustatud tasuma nn reservi loomise tasu puurkaevu ja reoveepumpla osas, vaatamata asjaolule, et Pilliroo kinnistu osas ei ole reaalseid ehitustöid alustatud. Kostja on Rae valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendaja, kelle kohustuseks on rajada terve piirkonna teenindamiseks vajalikud puurkaev ja reoveepumpla, mis olid rajatud juba enne Pilliroo kinnistu osas projekteerimise lõpetamist, seega nende rajamiseks tehtud kulutusi ei saa käsitada liitumislepingu alusel tehtud kulutustena, mida hageja oleks kohustatud hüvitama. Kostja ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et nn reservi loomise vajaduse tõttu on puurkaevu ja reoveepumpla ehitus ning reaalsed kulutused suuremad, kui ilma vastavat reservi loomata. Puurkaevu rajamise kulude osas jääb arusaamatuks kulude jagamine vaid 21 kinnistu vahel, samal ajal kui kostja koostatud veehaarde puurkaevu 2 projekteerimise taotlusest nähtuvalt on puurkaev projekteeritud vähemalt 210-le kinnistule. Kostja rajatud reoveepumplat ei hakata kasutama Pilliroo kinnistu osas, seega jääb ka arusaamatuks, miks peaks hageja kandma kulutusi asja eest, mida Pilliroo kinnistu kanalisatsiooni osas ei kasutata. Seoses liitumislepingust taganemisega nõudis hageja enammakstud ettemaksu tagastamist hiljemalt 07.09.2009. Kostja ettemaksu ei tagastanud. Hagejal on õigus arvestada tagastamisele kuuluvalt summalt intress alates raha saamisest 29.11.2006-07.09.2009 ja pärast on hagejal õigus arvestada viivist. Hageja on arvestanud intressi 37 348,45 krooni ja viivist 12 530,70 krooni. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et pooltevaheline suhtlus puudutas kuni lepingust taganemiseni, vaid projekti koostamist, kuna vastavalt ehitusseadusele ei olnudki võimalik alustada reaalsete ehitustöödega enne, kui on valmis ehitustööde teostamise aluseks olev projekt, mille alusel väljastatakse vastav ehitusluba. Pilliroo kinnistu detailplaneering kehtestati alles 11.11.2008 ning kehtestatud detailplaneeringu alusel väljastati alles 10.02.2009 Pilliroo kinnistu veevarustuse- ja kanalisatsiooni ehituse tööprojektide koostamise projekteerimistingimused. Seega ei ole asjakohane kostja väide, et detailplaneering määrab kindlaks vajalikud ehitustööd ja ehitusjärjekorra, sest 2007.a. kostja ehitas reoveepumpla ja puurkaevu Aaviku kinnistule, puudus Pilliroo kinnistu osas vastav detailplaneering. Hagejal ei ole kohustust hüvitada Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla rajamisega seotud kulutusi ja projekteerimise kulutusi, mis on seotud Aaviku ja Pilliroo vahelisele alale kanalisatsioonitorustiku projekteerimisega. Kuna Pilliroo detailplaneering kehtestati alles 11.11.2008 ning kehtestatud detailplaneeringu alusel väljastati alles 10.02.2009 Pilliroo kinnistu veevarustuse- ja kanalisatsiooni ehituse tööprojektide koostamise projekteerimistingimused, siis ei saanud Pilliroo kinnistu detailplaneering ette näha kostja viidatud rajatiste ehitamist, sest need rajatised olid valmis ehitatud juba enne Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kehtestamist. Kostja esitatud Pilliroo detailplaneeringu tehnovõrkude plaanil ja Rae valla ÜVK arengukava plaanil märgitud reoveepumplat, mida hakatakse kasutama Pilliroo kinnistu kanalisatsiooni jaoks, ei ole kostja rajatud. Kostja on rajanud reoveepumpla Aaviku kinnistu kanalisatsiooni jaoks Aaviku kinnistule, kuid seda reoveepumplat ei hakata Pilliroo detailplaneeringu ja Rae valla ÜVK arengukava kohaselt kasutama Pilliroo kinnistu kanalisatsiooni osas, seega ei ole see reoveepumpla vajalik Pilliroo kinnistu ühendamiseks ÜVK-ga, mistõttu puudub ka alus nõuda selle reoveepumpla rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla on käesolevaks hetkeks lammutatud, seega ei saa ka sel põhjusel hagejalt nõuda selle ehitamiseks tehtud kulutuste kandmist. Kostja ei ole ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik ega valdaja ei Pilliroo kinnistul ega ka Aaviku kinnistul, ka sel põhjusel ei ole kostjal õigust nõuda Aaviku kinnistule rajatud puurkaev pumpla ja reoveepumpla ehitamise kulude hüvitamist. Kostja viited kuni 27.07.2008 kehtinud ÜVK arengukavale, Aaviku kinnistu 10.10.2006 detailplaneeringule ja 29.03.2007 tehnilistele tingimustele Aaviku detailplaneeringu alale veeja kanalisatsioonitorustiku tööprojekti koostamiseks, ei ole asjakohased. Väited, nagu oleks kostja teinud kulutusi ka Pilliroo kinnistu veega varustamiseks ja Pilliroo kinnistult reovee ära juhtimiseks, on paljasõnalised ja tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et Aaviku kinnistule rajatud ja käesolevaks hetkeks lammutatud puurkaevpumpla on Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kohaselt ette nähtud ka Pilliroo kinnistu vajadusteks. Samas ei näe Pilliroo kinnistu 11.11.2008 kehtestatud detailplaneering, 3 10.02.2009 kinnitatud projekteerimistingimused ja Rae valla 28.07.2008 kinnitatud ÜVK arengukava ette Aaviku kinnistule rajatud reoveepumpla kasutamist Pilliroo kinnistu vajadusteks ning vastupidist väites rikub kostja
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuni liitumislepingu lõppemiseni oli kulutusi tehtud vaid projekteerimisele ning, et reaalseid ehitustöid ei ole alustatud. Selle, milleks liitumistasuna makstavat raha kasutatakse, määrab kindlaks ÜVK arendamise kava ja vastav detailplaneering. Rae Vallavolikogu 10.10.2006 otsuse nr 178 kohaselt kohustus hageja tagama detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise vastavalt 19.09.2006 sõlmitud lepingule nr 6-14/
lg 8 kui ka
Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu väitega, mille kohaselt puurkaev-pumpla ja reoveepumpla projekteerimis- ja ehituskulud jagati kolme liituja vahel proportsionaalselt, vastavalt nende kinnistute pindalade summadele. Kostja on korduvalt rõhutanud ja viidanud ÜVK eeskirja § 7 lg 8 p-s 2 sätestatule. Kohus pidanuks välja selgitama, kas Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla kasutamine oli nende rajatiste ehitamise ajal ette nähtud Aaviku detailplaneeringu ala, Tammede kinnistu ja Pilliroo detailplaneeringu ala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vajaduste rahuldamiseks või mitte. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni tehnilise lahenduse muutumine ei anna liitujale õigust nõuda liitumistasu vähendamist või selle maksmisest hoiduda, kui tehnilise lahenduse muutmine ei too tegelikkuses kaasa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tagamiseks tehtavate kulutuste vähenemist. Asjakohatud on kohtu viited EhS §-le 12 lg-le 1 ja §-le 19 lg 1 p-le 1, kuna puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning Pruuli ja Vaadi tee torustikud, mis kõik ehitati välja muu hulgas liitumislepingu nr 5/2 täitmiseks, ei paiknenud Pilliroo kinnistul, vaid asuvad väljaspool Pilliroo kinnistu detailplaneeringuga kaetavat ala. 8 Kohus ei ole analüüsinud kostja tõendina esitatud AS-i Elveso 29.03.2007 tehnilisi tingimusi nr 112/07,11 mis on antud Karla külas Aaviku detailplaneeringu alale vee- ja kanalisatsioonitorustike tööprojekti koostamiseks. Viidatud tõendi arvestamata jätmine, arvestades ÜVK eeskirja § 7 lg 8 p-s 2 sätestatut, ei ole põhjendatud ja õiguspärane. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Pilliroo detailplaneering algatati 13.04.2004 Rae Vallavolikogu otsusega nr 21815. Võttes arvesse selleks hetkeks algatatud Pilliroo detailplaneeringut, vee-ettevõtja väljastatud tehnilisi tingimusi ning muid poolte kokkuleppeid, planeeriti puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning Aaviku ja Pilliroo vahelise ala kanalisatsioonitorustik, silmas pidades Pilliroo kinnistu vajadusi. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kohus analüüsinud ka detailplaneeringu seletuskirja. Kohus, rikkudes
lg 8, jättis põhjendamata kostja faktiliste väidetega mittenõustumise ja on ühtlasi rikkunud
lõigetest 1 ja 2 tulenevat kohustust analüüsida otsuses kõiki asjas esitatud tõendeid ning põhjendama mõne tõendiga arvestamata jätmist. Seega kohus on jätnud sisulise hinnangu andmata sellele, kas 2007. aastal s.o puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning Pruuli ja Vaadi tee torustike väljaehitamise ajal, oli nende rajatiste kasutamine ette nähtud Pilliroo kinnistu tarvis või mitte. Antud tsiviilasja ei ole võimalik lahendada eeltoodud küsimusele vastamata. Tsiviilasjas kogutud tõendite ühekülgsele hindamisele viitab kohtu seisukoht, et AS Elveso 21.04.2010 e-kirjast ja kostja 07.07.2009 kirjast nähtuvalt on kostja rajatud puurkaev-pumpla täielikult lammutatud kostjast tulenevatel põhjustel. Viidatud tõendite alusel ei saa asuda seisukohale, et puurkaev-pumpla on täielikult lammutatud ja seda kostjast tulenevatel põhjustel. Lammutatud oli vaid puurkaev-pumpla n.ö maja „karp”. Kohtu viidatud kostja 07.07.2009 kirjast nähtuvalt toimus puurkaev-pumpla rekonstrueerimine, kostja rajatud puurkaev ja muud sisemised rajatised on tänase päevani kasutuses. Kohtuistungi protokollis kajastub selgitus, et tänaseks on pumpla ümber ehitatud ja selle mahtu suurendatud. Küsimust, kas kõnealune rajatis on lammutatud või mitte, asja kohtulikul arutamisel ei käsitatud. Kohus pidas asja lahendamisel oluliseks lammutamise küsimust, andmata kostjale võimalust antud asjaolu suhtes vastuväiteid või täiendavaid tõendeid esitada. Olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on kohtu jaoks ebaselged, peab kohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Kohus sellisel viisil toiminud ei ole. Kohus ei ole põhjendanud, millistele õigusnormidele tuginedes ja millistel kaalutlustel kohus leiab, et hagejale tagastamisele kuuluvalt liitumistasust mahaarvatava otsekulu hulka ei arvestata käibemaksu ning millistel põhjustel nõustub kohus hageja väitega, et käibemaksu näol ei ole tegemist kostja jaoks kuluga. Kohus ei ole arvestanud kostja 25.06.2010 täiendavas vastuses esitatud seisukohta, mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kohtuotsuse alusel ei ole võimalik tuvastada, milliseid kostja esitatud tõendeid kohus arvestas ning milliseid mitte. Jääb arusaamatuks, millistele tõenditele kohus viitab, asudes seisukohale, et tõenditest nähtuvalt on kostja teinud kulutusi teiste kinnistute ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni välja ehitamiseks. Nendel põhjustel ei vasta vaidlustatud otsus
Maakohtu otsus on vastuoluline (
Maakohus väljendab kohtuotsuses seisukohta, et liitumislepingus sätestatud teise makse soorituse eelduseks oli reaalsete ehitustööde algus, millest sai hagejat teavitada ainult kostja. 9 Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, et lepingu täitmisel sai hageja eeldada, et kostja käitub sarnaselt nagu Aaviku kinnistu osas sõlmitud lepingu täitmisel ja teavitab teda reaalsete töödega alustamisest. Seega hageja tuginedes eelnevale kogemusele, oli tema jaoks ootuspärane teada reaalsete ehitustööde alustamisest. Kohus leiab, et kostja käitumine ei olnud kooskõlas VÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 sätestatuga. Kohus ei ole VÕS § 189 lg 1 kohaldamisel ja otsuse tegemisel arvestanud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduses ja Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas sätestatud liitumislepingu regulatsiooni. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisleping kuulub lepingute hulka, mida seadus võimaldab küll enne täitmist ühepoolselt ülesütlemisega lõpetada, kuid kohustab lepingu lõpetanud poolt maksma teisele poolele hüvitist. Sellise kohustuse sätestab otseselt ÜVK eeskirja § 5 lg 12. VÕS § 189 lg 1 ei ole antud õigussuhtele kohaldatav, sest hagejal puudub asi, õigus või muu hüve, mida lepingu lõppemisel kostjale tagastada. Esineb tagasitäitmise võimatus, mis välistab kõnealuse sätte kohaldamise. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele ja selle menetlusse võtmisele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad, tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud
lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning vastustaja vastuväite rahuldamiseks kohtu tegevusele apellatsioonikaebuse menetlusse võtmisel ja selle menetlemisel, puudub alus. Kolleegium on vastustaja vastuväite osas, milles leitakse, et apellatsioonkaebus on esitatud menetlustähtaega rikkudes, seisukoha võtnud 29.11.2011 määruses ning menetluse kestel ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja väitnud, et apellant on tasunud riigilõivu vähem, kui seda näeb ette riigilõivuseadus. Põhinõue koos intressi ja viivistega on kokku 30 090,74 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 kohaselt eelnimetatud summalt tuleb tasuda riigilõivu 3195,58 eurot, apellant tasus 2556,45 eurot. Seega on apellant tasunud riigilõivu vähem 639,13 eurot ning apellatsioonkaebust ei oleks tohtinud võtta menetlusse. Kolleegium vastustaja vastuväitega ei nõustu. Vastavalt
Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud põhinõudena 24 717,83 euro väljamõistmist.
lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Toimiku materjalide kohaselt tasus hageja ise hagi esitamisel riigilõivu 40 000 krooni, mis vastab 2556,46 eurole. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal riigilõivuseadus muutus ning vaidlustatud põhinõudelt tuli tasuda riigilõivu 2236,90 eurot. Seega puudus alus apellandilt täiendavalt riigilõivu nõuda. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka
lg 8 nõuete täitmist.
lg 8 kohaselt kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses analüüsima kõiki tõendeid. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Apellant, vaidlustades maakohtu otsuse, asus seisukohale, et kohus ei ole käsitanud kostja väidet, et hageja ei ole vaidlusaluse liitumislepingu nr 5/ 2 pooleks, liitumislepingu pooleks 10 sai olla kinnistu omanik Valdur Ojalaan. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses oleva väitega. Maakohtu seisukoht on ekslik, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nad sõlmisid 19.04.2006 ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg-st 2 juhindudes liitumislepingu nr 5/ 2 Pilliroo talu kinnistu, mis asub Rae vallas Karla külas, liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 29.03.2011 kohtuistungi protokollist ilmneb, et poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kes oli liitumislepingu pooleks, kas hageja või kinnistu omanik Valdur Ojalaan. Seega tulnuks kohtul kostja vastuväite osas võtta seisukoht, hinnates tõendeid. Kohus on jätnud kostja vastuväite tähelepanuta, mis on lõppjäreldusena kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise. Kolleegium leiab, et eelnimetatud menetlusõiguslik rikkumine on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Apellatsioonikohtu istungil anti pooltele võimalus esitada oma seisukohad liitumislepingu sõlmimise asjaolude ja tõendite osas. Vastavalt ÜVVKS § 5 lg-e 2 toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Vaidlus puudub selle üle, et eelnimetatud kinnistu omanikuks oli liitumislepingu sõlmimise hetkel Valdur Ojalaan. Hageja ei ole maakohtus esile toonud asjaolu ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oli Pilliroo talu kinnistu valdajaks. Ka vastuses apellatsioonkaebusele ei ole hageja sellele asjaolule tuginenud. Alles apellatsioonikohtu istungil esitas vastustaja väite, et ta oli kinnistu valdaja. Kolleegium asus seisukohale, et vastustaja on uute asjaolude esitamisega hilinenud, mistõttu puudus ka alus uute tõendite vastuvõtmiseks. Liitumislepingu nr 5/2 kohaselt oli leping sõlmitud arendaja Vensen AS-i ja kliendi vahel, kusjuures kliendi Rainer Rohtla nime järel on märge volitatud isik. Nõudes tugineb hageja asjaolule, et ta taganes liitumislepingust, millest tulenevalt on ta õigustatud nõudma ettemaksu tagasi. 28.08.2009 taganemisavalduses on märgitud, et Rainer Rohtla sõlmis kostjaga liitumislepingu nr 5/2 Valdur Ojalaane volitatud esindajana ning on Valdur Ojalaane volitatud esindajana kandnud kostjale üle ettemaksu 460 000 krooni. Taganemisavalduses loeb Valdur Ojalaan ennast liitumislepingust taganenuks ja nõuab ettemaksu tagastamist. Kuigi lepingust taganemisavaldusele on alla kirjutanud Rainer Kuulme, kes on Rainer Rohtla ja Valdur Ojalaane esindaja, ilmneb sellest tahteavaldusest üheselt, et liitumislepingust on taganenud Valdur Ojalaan, mitte hageja (I kd lk.22-26). Asjaolu, et ka kostja sai aru, et lepingust taganemisavalduse esitas Valdur Ojalaan, ilmneb 13.09.2009 kostja kirjast, mis on saadetud esindaja Rainer Kuulmele (I kd lk. 27-28). Seega, kui maakohus pidas hagejat liitumislepingu pooleks, ei saanud ta hagi rahuldada esitatud alustel juba sel põhjusel, et hageja ei ole liitumislepingust taganenud. Asjaolu, et hageja pidas ise Valdur Ojalaant liitumislepingu pooleks, ilmneb ka toimikus olevast kirjavahetusest. 05.10.2009 kirjas kostjale Valdur Ojalaane ja hageja esindaja teatab, et klient/ Valdur Ojalaan jääb taganemisavalduse juurde (I kd lk 29-30). 12.11.2009 kirjas kostjale on märgitud, et Rainer Rohtla sõlmis liitumislepingu nr 5/2 nimelt Valdur Ojalaane volitatud esindajana (I kd. lk. 34-37). Apellandi väitega, et kostja on menetluses omaks võtnud, et liitumislepingu pooleks oli nimelt hageja, kolleegium ei nõustu.
lg 2 kohaselt omaksvõtt on faktilise väitega 11 tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Õige on, et kostja on olnud oma vastustes ebalev liitumislepingu poole suhtes, s.o, kas leping sõlmiti hageja või kinnistu omanikuga, kuid 29.03.2011 kohtuistungi protokollist ilmneb, et apellandi poolt väidetud faktilise väite omaksvõttu liitumislepingu poole suhtes ei toimunud. Ringkonnakohtule on esitatud kostja poolt uued tõendid: 29.11.2006 arve nr 56 200 000 krooni tasumiseks ja 02.06.2006 arve nr 155 260 000 krooni tasumiseks, milles on märgitud maksjaks hageja, kuid arve sisaldab ka lahtrit, milles hageja on märgitud tellija esindajana, ning maksekorraldused, millest nähtub, et arved on tasunud hageja, viidates liitumislepingule nr 5/2. Eelnimetatud tõendid tõendavad hageja poolt arvete tasumist, kuid nendest tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja oli liitumislepingu pooleks. Seadus ei keela kolmandal isikul täita rahalist kohustust kohustatud isiku eest. Eelnimetatud asjaoludel tuleb maakohtu otsus tühistada ja hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd hageja on nõudes tuginenud pooltevahelisele lepingulisele suhtele ja lepingust taganemisele, milline asjaolu tuvastamist ei leidnud, siis puudub ringkonnakohtul alus hinnata esitatud väiteid ja tõendeid asjaolude osas, millises mahus oli kostja lepingulisi kohustusi liitumislepingu osas täitnud, sh ka puurkaev-pumla ja reoveepumla rajamise kulusid.. Ringkonnakohtu istungil esitas apellant uue tõendi, s.o akti torustike üleandmise-vastuvõtmise kohta ja rajatiste üleandmise kohta Elveso AS-le, millest ilmneb teostatud tööde maht. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et hageja ei olnud liitumislepingu pooleks ning ei ole ka lepingust taganenud, siis puudub vajadus ka eelnimetatud tõendeid hinnata. 26.03.2012 esitas vastustaja seisukoha, et juhul, kui ringkonnakohus leiab, et ta ei ole liitumislepingu pool, siis soovib ta esitada alternatiivse nõude, s.o nõude raha tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel, millega apellant ei nõustunud. Kolleegium leiab, et alternatiivse nõude esitamise võimalus oli hagejal maakohtus. Juhul, kui apellandi menetlusdokument tagastati põhjendamatult, oli ta õigustatud esitama vastuväite kohtu tegevusele
Toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks seda teinud. Apellatsioonimenetluses vastustaja ei saa esitada uusi nõudeid. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning hagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Mare Merimaa Ulvi Loonurm Ande Tänav 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.