Obsah (11)

§ 218§ 187§ 328§ 442§ 232§ 436§ 632§ 133§ 137§ 231§ 333

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-7826 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Ande Tänav, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 02.05.2012, Tallinn Tsiviil

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks 1 ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Rainer Rohtla esitas 16.02.2010 hagi aktsiaseltsi Vensen vastu 386 750 kroonise põhivõla, intressi ning viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.04.2006 liitumislepingu nr 5/2 kinnistu asukohaga Rae vald, Karla küla, Pilliroo talu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, liitumistasuga 1 000 000 krooni. Hageja on kostjale ettemaksuna tasunud 460 000 krooni, millest 200 000 krooni veevarustusega liitumise eest ja 260 000 krooni kanalisatsiooniga liitumise eest. Kostja ei ole liitumislepingu alusel reaalseid ehitustöid Pilliroo kinnistu osas ühisvee ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks alustanud. Hageja esitas 28.08.2009 kostjale liitumislepingust taganemise avalduse ja nõude tasutud ettemaksu tagastamiseks. Kostja esitas 13.09.2009 vastuse ja leidis, et taganemisavaldus on tühine, nõudes hagejalt tasumata liitumistasu osamaksete tasumist. Hageja teavitas 05.10.2009 kostjat, et hageja tugineb liitumislepingust taganemisel lisaks Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (edaspidi ÜVK eeskiri) § 5 lg-le 12, mille kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Samuti palus hageja esitada liitumislepingu alusel tehtud kulutuste suurust tõendavad dokumendid. Kostja märkis 13.10.2009 vastuses, et ei pea võimalikuks 430 000 krooni tagastamist, kuivõrd vastav summa on faktiliselt liitumislepingus toodud kohustuste täitmiseks kulunud. Hageja palus 12.11.2009 esitada dokumentaalsed tõendid liitumislepingu alusel tehtud kulutuste kohta. Kostja teavitas 25.11.2009, et liitumislepingu alusel tehtud kulud on kokku 470 602 krooni, kuid ei esitanud vastavaid tõendeid. Hagejal on kohustus hüvitada liitumislepingu lõpetamise hetkeni liitumislepingu aluselt tehtud töödega seotud kulutused. Tulenevalt liitumislepingu p-dest ja 6.2.2 kohustus hageja peale ettemaksu tasumist järgmised maksed tasuma siis, kui algavad reaalsed ehitustööd, mistõttu eeldas hageja, et reaalseid ehitustöid, koos nendega kaasnevate kulutustega, ei alustata enne, kui hagejale on esitatud nõue teise osamakse tasumiseks, mida esitatud ei ole. Seega kuni liitumislepingust taganemiseni oli kostja teinud kulutusi vaid projekteerimisele. Kostja 25.11.2009 kirja kohaselt on Pilliroo kinnistu osas tehtud otsekulutusi projekteerimisele kokku summas 73 250 krooni. Kuna käibemaksu näol ei ole tegemist kuluga ning reaalseid ehitustöid Pilliroo kinnistu osas ei ole, siis kuulub seoses liitumislepingu lõppemisega ÜVK eeskirja § 5 lg 12 kohaselt hageja poolt hüvitamisele kokku 73 250 krooni, mistõttu on kostja kohustatud tasutud ettemaksust hagejale tagastama 386 750 krooni. Kostja eksib, leides, et hageja on kohustatud tasuma nn reservi loomise tasu puurkaevu ja reoveepumpla osas, vaatamata asjaolule, et Pilliroo kinnistu osas ei ole reaalseid ehitustöid alustatud. Kostja on Rae valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendaja, kelle kohustuseks on rajada terve piirkonna teenindamiseks vajalikud puurkaev ja reoveepumpla, mis olid rajatud juba enne Pilliroo kinnistu osas projekteerimise lõpetamist, seega nende rajamiseks tehtud kulutusi ei saa käsitada liitumislepingu alusel tehtud kulutustena, mida hageja oleks kohustatud hüvitama. Kostja ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et nn reservi loomise vajaduse tõttu on puurkaevu ja reoveepumpla ehitus ning reaalsed kulutused suuremad, kui ilma vastavat reservi loomata. Puurkaevu rajamise kulude osas jääb arusaamatuks kulude jagamine vaid 21 kinnistu vahel, samal ajal kui kostja koostatud veehaarde puurkaevu 2 projekteerimise taotlusest nähtuvalt on puurkaev projekteeritud vähemalt 210-le kinnistule. Kostja rajatud reoveepumplat ei hakata kasutama Pilliroo kinnistu osas, seega jääb ka arusaamatuks, miks peaks hageja kandma kulutusi asja eest, mida Pilliroo kinnistu kanalisatsiooni osas ei kasutata. Seoses liitumislepingust taganemisega nõudis hageja enammakstud ettemaksu tagastamist hiljemalt 07.09.2009. Kostja ettemaksu ei tagastanud. Hagejal on õigus arvestada tagastamisele kuuluvalt summalt intress alates raha saamisest 29.11.2006-07.09.2009 ja pärast on hagejal õigus arvestada viivist. Hageja on arvestanud intressi 37 348,45 krooni ja viivist 12 530,70 krooni. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et pooltevaheline suhtlus puudutas kuni lepingust taganemiseni, vaid projekti koostamist, kuna vastavalt ehitusseadusele ei olnudki võimalik alustada reaalsete ehitustöödega enne, kui on valmis ehitustööde teostamise aluseks olev projekt, mille alusel väljastatakse vastav ehitusluba. Pilliroo kinnistu detailplaneering kehtestati alles 11.11.2008 ning kehtestatud detailplaneeringu alusel väljastati alles 10.02.2009 Pilliroo kinnistu veevarustuse- ja kanalisatsiooni ehituse tööprojektide koostamise projekteerimistingimused. Seega ei ole asjakohane kostja väide, et detailplaneering määrab kindlaks vajalikud ehitustööd ja ehitusjärjekorra, sest 2007.a. kostja ehitas reoveepumpla ja puurkaevu Aaviku kinnistule, puudus Pilliroo kinnistu osas vastav detailplaneering. Hagejal ei ole kohustust hüvitada Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla rajamisega seotud kulutusi ja projekteerimise kulutusi, mis on seotud Aaviku ja Pilliroo vahelisele alale kanalisatsioonitorustiku projekteerimisega. Kuna Pilliroo detailplaneering kehtestati alles 11.11.2008 ning kehtestatud detailplaneeringu alusel väljastati alles 10.02.2009 Pilliroo kinnistu veevarustuse- ja kanalisatsiooni ehituse tööprojektide koostamise projekteerimistingimused, siis ei saanud Pilliroo kinnistu detailplaneering ette näha kostja viidatud rajatiste ehitamist, sest need rajatised olid valmis ehitatud juba enne Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kehtestamist. Kostja esitatud Pilliroo detailplaneeringu tehnovõrkude plaanil ja Rae valla ÜVK arengukava plaanil märgitud reoveepumplat, mida hakatakse kasutama Pilliroo kinnistu kanalisatsiooni jaoks, ei ole kostja rajatud. Kostja on rajanud reoveepumpla Aaviku kinnistu kanalisatsiooni jaoks Aaviku kinnistule, kuid seda reoveepumplat ei hakata Pilliroo detailplaneeringu ja Rae valla ÜVK arengukava kohaselt kasutama Pilliroo kinnistu kanalisatsiooni osas, seega ei ole see reoveepumpla vajalik Pilliroo kinnistu ühendamiseks ÜVK-ga, mistõttu puudub ka alus nõuda selle reoveepumpla rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla on käesolevaks hetkeks lammutatud, seega ei saa ka sel põhjusel hagejalt nõuda selle ehitamiseks tehtud kulutuste kandmist. Kostja ei ole ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik ega valdaja ei Pilliroo kinnistul ega ka Aaviku kinnistul, ka sel põhjusel ei ole kostjal õigust nõuda Aaviku kinnistule rajatud puurkaev pumpla ja reoveepumpla ehitamise kulude hüvitamist. Kostja viited kuni 27.07.2008 kehtinud ÜVK arengukavale, Aaviku kinnistu 10.10.2006 detailplaneeringule ja 29.03.2007 tehnilistele tingimustele Aaviku detailplaneeringu alale veeja kanalisatsioonitorustiku tööprojekti koostamiseks, ei ole asjakohased. Väited, nagu oleks kostja teinud kulutusi ka Pilliroo kinnistu veega varustamiseks ja Pilliroo kinnistult reovee ära juhtimiseks, on paljasõnalised ja tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et Aaviku kinnistule rajatud ja käesolevaks hetkeks lammutatud puurkaevpumpla on Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kohaselt ette nähtud ka Pilliroo kinnistu vajadusteks. Samas ei näe Pilliroo kinnistu 11.11.2008 kehtestatud detailplaneering, 3 10.02.2009 kinnitatud projekteerimistingimused ja Rae valla 28.07.2008 kinnitatud ÜVK arengukava ette Aaviku kinnistule rajatud reoveepumpla kasutamist Pilliroo kinnistu vajadusteks ning vastupidist väites rikub kostja

§ 328lg 1 tulenevat kohustust esitada asjaolude kohta vaid tõeseid avaldusi.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuni liitumislepingu lõppemiseni oli kulutusi tehtud vaid projekteerimisele ning, et reaalseid ehitustöid ei ole alustatud. Selle, milleks liitumistasuna makstavat raha kasutatakse, määrab kindlaks ÜVK arendamise kava ja vastav detailplaneering. Rae Vallavolikogu 10.10.2006 otsuse nr 178 kohaselt kohustus hageja tagama detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise vastavalt 19.09.2006 sõlmitud lepingule nr 6-14/

1. Vastavalt Pilliroo kinnistu detailplaneeringutele tuli Rae vallas, Karla külas liitumistasude eest projekteerida ja ehitada järgmised rajatised ja torustikud: puurkaev-pumpla, reoveepumpla, Aaviku detailplaneeringu torustikud Pruuli ja Vaadi teel, Pilliroo detailplaneeringu torustikud, Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud. Hageja sõlmis liitumislepingu ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga katmata alal asuva kinnistu liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kusjuures liitumislepingu sõlmimise hetkel puudusid seal piirkonnas igasugused arendamiskava kohased ühisveevärgiks ja kanalisatsiooniks vajalikud rajatised. Hageja kohustub tasuma kõik kulutused, mis on tehtud liitumiseks vajalike trasside ja muude rajatiste ehitamiseks, s.h 2007 aastal ehitatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla kulud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tulenevalt lepingu punktidest 6.2.1 ja 6.2.2, tekkis kostjal ehitustööde teostamise õigus alles pärast hageja teise osamakse tasumist. Lepingus puudub säte, mis kohustaks kostjat saama hagejalt nõusoleku ehitustööde teostamiseks. Liitumise teostamiseks vajalikud ehitustööd, sh ehitusjärjekorra määrab kostja jaoks kindlaks ÜVK arendamise eeskiri ja selle ala detailplaneering. Pilliroo kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vajalikud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla ehitustööd on faktiliselt teostatud juba 2007 aastal. Käesolevaks hetkeks ei ole alustatud Pilliroo detailplaneeringu torustike ja Pilliroo-Aaviku vaheliste torustike ehitustöödega, kuna hageja ei tasunud liitumistasu teist osamakset ning taganes liitumislepingust, mille üle pooled ei vaidle. Kostja on teinud Pilliroo kinnistu arenduseks ja ehitusjärelevalveks järgmisi kulusid: projekteerimisele 21 176 krooni, puurkaev-pumplale 54 860 krooni ja reoveepumplale 18 338 krooni. Otsekulud: projekteerimisele 86 435 krooni, puurkaev-pumplale 226 651 krooni ja reoveepumplale 63 141 krooni. Seega on kostja liitumislepingu täitmise raames teinud kulutusi kokku summas 470 602 krooni. Kuna Pilliroo detailplaneeringu kohaselt kasutatakse puurkaev-pumplat ja reoveepumplat kolme erineva ala vajaduseks (kokku 21 kinnistut), jagati nende projekteerimis- ja ehituskulud kolme liituja vahel proportsionaalselt, vastavalt kinnistute pindalade summadele. Sellest tulenevalt ei saa pidada asjakohaseks hageja väidet, et viimane ei pea kandma reoveepumpla ehitamise kulusid. Eeltoodut kinnitab ka Pilliroo detailplaneeringu seletuskirja punkt 3.4, mille kohaselt Pilliroo maaüksusele planeeritud elamute veevarustus on vastavalt Rae Vallavalitsuse väljastatud lähteülesandele ette nähtud rajatava puurkaevpumpla baasil. Puurkaev puuritakse Aaviku kinnistule ja kaevu jõudluse määramisel tuleks arvestada täiendavalt ka naaberkinnistute võimaliku veevajadusega. Sama punkti kolmanda lõike kohaselt puudub planeeritaval alal kanalisatsioon. Arvestades planeeritava maaüksuse reljeefi ning käsitatava alaga piirnevate ja planeerimisele kuuluvate elamute perspektiivset 4 kanaliseerimisvõimalust, tuleb reovee juhtimiseks valla üldkanalisatsiooni rajada reoveepumpla. Samuti nähtub Pilliroo detailplaneeringust asjaolu, et Pilliroo detailplaneeringu alalt tulev reovesi suunatakse Aaviku detailplaneeringu ala suunas kostja rajatud reoveepumplasse. Hageja algatatud Aaviku detailplaneeringu kehtestamise tulemusena muudeti üldplaneeringut ja detailplaneeringuga määrati/täpsustati piirkonda rajatavad ÜVK rajatised: 1) puurkaevpumpla (1.-ne ehitusjärjekord), 2) reoveepumpla, 3) Aaviku detailplaneeringu torustikud. Rajatise projekteerimiseks väljastas AS Elveso tehnilised tingimused 29.03.2007, mille kohaselt tuli projekteerida ja ehitada arvestades menetluses olevaid detailplaneeringuid. Pilliroo ala liitumisleping oli sõlmitud 19.04.2006 ja Pilliroo detailplaneering oli Elveso väljastatud tehniliste tingimuste
2. a väljastamise ajal menetluses. Seega piirkonna puurkaevu ehitamisel tuli teha kulutusi ka Pilliroo detailplaneeringu ala perspektiivseks veega varustamiseks. Analoogselt tuli teha kulutusi Pilliroo detailplaneeringu ala reovee ülepumpamiseks Vaadi tn 15a rajatud reoveepumplas. Kohane ei ole hageja väide nagu puudus liitumislepingu sõlmimise hetkel kehtiv Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Rae Vallavolikogu tegi 28.07.2008 määruse nr 89, millega kinnitas uue ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. Asjaolu, et kõnealuste rajatiste kasutamine oli ette nähtud ka Pilliroo kinnistu tarbeks, tõendavad AS Elveso 29.03.2007 väljastatud tehnilised tingimused nr 112/07, mis on antud Karla külas Aaviku detailplaneeringu alale vee- ja kanalisatsioonitorustike tööprojekti koostamiseks. Tehniliste tingimuste 1 punkti kohaselt tuleb kõik projekteerimistööd teha võttes aluseks Rae valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava ja arengukava korrektsiooni, seal toodud torustikule ja pumplatele antud parameetreid ja ühendusi teiste süsteemidega ning piirkonnas kehtivaid ja algatatud detailplaneeringuid. Pilliroo detailplaneering algatati 13.04.2004 Rae Vallavolikogu otsusega nr
3. Tehniliste tingimuste punkti 2.3 kohaselt tuleb torustiku dimensiooni projekteerimisel arvestada ka perspektiivsete kinnistutega, mille veeallikaks saab eelpool toodud puurkaev. Võttes arvesse Pilliroo detailplaneeringut, vee-ettevõtja väljastatud tehnilisi tingimusi ning muid poolte kokkuleppeid, planeeriti reoveepumpla ning Aaviku ja Pilliroo vahelise ala kanalisatsioonitorustik. Silmas peeti Pilliroo kinnistu vajadusi. Eeltoodust nähtub üheselt, et Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla ja reoveepumplat kasutatakse Pilliroo kinnistu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni vajaduste rahuldamiseks. Hageja sõlmis liitumislepingu ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga katmata alal asuva kinnistu liitmiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, kusjuures liitumislepingu sõlmimise hetkel puudusid seal piirkonnas igasugused arendamiskava kohased ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks vajalikud rajatised. Seda kinnitab ka Pilliroo detailplaneeringu seletuskirja punkt 2.3, mille kohaselt planeeringualal tehnovõrgud uusehituseks puuduvad. Eeltoodust tulenevalt kohustub hageja tasuma kõik kulutused, mis on tehtud liitumiseks vajalike trasside ja muude rajatiste ehitamiseks, sh 2007.a. ehitatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla kulud. Arve ei tõenda reaalse kulu tekkimist üksnes siis, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, kas majandustehingud toimusid või mitte. Pilliroo kinnistu kui ka Aaviku kinnistu kuuluvad ühte vee ettevõtluse Karla küla piirkonda, mille arendajaks on kostja. Kuna Liitumisleping nr 5/1 ja 5/2 sõlmiti ühe kuulise vahega ning mõlemad kinnistud kuuluvad ühte piirkonda, lahendati projekteerimine komplektselt. Ühiskanalisatsiooni puhul on tegemist rajatiste süsteemiga, mille ehitamise/rajamise tingimustes ei saa tellija ja tööettevõtja vabalt kokku leppida, vaid mis allub kindlatele 5 haldusmenetluslikele tingimustele, millega on ära määratud, kellel on õigus vastavat tööd tellida, kellel on õigus seda tööd teha, millistele tingimustele peab töö vastama, millist tasu on töövõtja õigustatud saama ning mille alusel ning kuidas tuleb töid teostada. Kohtuistungil esitatud kostja vastuväidete kohaselt liitumislepingu pooleks ei saa olla hageja, vaid selleks on kinnistu omanik. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi, mõistes Rainer Rohtla kasuks aktsiaseltsilt Vensen põhivõlgnevuse 24 717,83 eurot, intressi 2 387 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 800 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt alates 17.02.2010 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Otsuse kohaselt puudub vaidlus, et 19.04.2006 sõlmisid pooled ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg-st 2 juhindudes liitumislepingu nr 5/2 kinnistu asukohaga Rae vald, Karla küla, Pilliroo talu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, liitumistasuga 1 000 000 krooni. Hageja on kostjale ettemaksuna tasunud 460 000 krooni (200 000 krooni veevarustusega liitumise eest ja 260 000 krooni kanalisatsiooniga liitumise eest). Liitumislepingu p 12.1.1 kohaselt juhinduvad pooled liitumislepingu täitmisel muuhulgas ka ÜVK eeskirjast, mille § 5 lg 12 kohaselt liitujal on õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Liitumislepingu ülesütlemisel on liituja kohustatud hüvitama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused. Seega on hagejal õigus liitumisleping igal ajahetkel üles öelda. Hageja on 28.08.2009 esitanud kostjale vastava liitumislepingust taganemise avalduse. Tuginedes eeltoodule on liitumisleping VÕS § 186 p 5 kohaselt alates 28.08.2009 lõppenud ning VÕS § 188 lg 2 kohaselt on pooled vabanenud liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tagastama hagejale liitumislepingu alusel tasutud ettemaksu summas 24 717,83 eurot, millest on maha arvatud ÜVK eeskirja § 5 lg 12 kohaselt kostja tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused. Samuti on pooltel vaidlus, millised tööd on kostja liitumislepingu alusel teostanud. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu nr 5/2 kohaselt klient kohustub kanalisatsiooniga liitumistasu 600 000 krooni tasuma kolmes osas: esimene makse 260 000 krooni hiljemalt 31.11.
4. Teine makse 260 000, siis kui reaalsed ehitustööd kanalisatsioonitrasside rajamise osas on alanud. Kolmas makse 80 000 krooni peale kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tekkimist 14 päeva jooksul. Kohus leidis, et teise makse soorituse eelduseks oli reaalsete ehitustööde algus, millest sai hagejat teavitada ainult kostja. On tõendamata, et hageja oleks saanud eelmärgitud sisuga teate, s.h kohustuse tasuda teine makse. Hageja eitab vastava teate saamist. Kuna kostja ei teavitanud hagejat reaalsete ehitustööde algusest, siis ei saanud hageja eeldada, et lepingust taganemise ajaks oleks reaalsete töödega alustatud. Kostja viited hageja seotusele Aaviku kinnistuga ja teadmistega sellel teostatud tööde osas ei ole käesolevas vaidluses kohased, kuna tegemist on erinevate kinnistutega, millede osas on sõlmitud eraldi lepingud. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostja esitatud tõendid seoses Aaviku kinnistuga käesolevas vaidluses asjakohased. Kohus nõustus hageja seisukohaga, mida ta kohtustungil selgitas, et lepingu täitmisel sai hageja eeldada, et kostja käitub sarnaselt nagu 6 Aaviku kinnistu osas sõlmitud lepingu täitmisel ja teavitab teda reaalsete tööde alustamisest. Seega hageja tuginedes eelnevale kogemusele oli tema jaoks ootuspärane teade reaalsete ehitustööde alustamisest. Kostja käitumine ei olnud kooskõlas VÕS § 6 lg 1 ja §7 lg 1 sätestatuga. Lepingu punkti 12.1.1 – 12.1.5 alusel juhinduvad pooled lepingu täitmisel muuhulgas Rae Vallavolikogu 20.03.2001 määrusega nr 43 kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast, Rae Vallavolikogu 08.10.2002 otsusest nr 373, millega kinnitati Rae valla alevike ja külade veevarustuse arengukava kuni aastani 2015, Rae Vallavolikogu 24.10.2000 otsusest nr 123, millega kinnitati Rae valla alevike kanaliseerimise arengukava, Rae Vallavalitsuse 06.02.2001 korraldusega nr 164 kooskõlastatud AS Elveso üldkanalisatsiooni juhitud heitvete proovide võtmise ja saastegrupi määramise juhendist, Lagedi aleviku, Kopli küla, Ülejõe küla ja Karla küla VK skeemist ning kinnistu detailplaneeringust. Rae Vallavolikogu 10.10.2006 otsuse nr 178 kohaselt pidi hageja tagama detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise vastavalt 19.09.2006 sõlmitud lepingule nr 614/
5. Eeltoodu otsus oli tehtud seoses Aaviku kinnistu detailplaneeringuga . Kohus leidis, et tegemist on teise, s.o Aaviku kinnistuga seotud otsusega, millest tulenevalt ei laiene kohustused käesolevas vaidluses oleva Pilliroo kinnistuga. Eeltoodut kinnitab ka kostja oma 07.03.2007 kirjas, milles ta on märkinud: „lepingu punktis 10.2.1 on käesoleval juhul vääramatuks jõuks tänase päeva seisuga Rae vallavolikogu otsuse puudumine Pilliroo detailplaneeringu kehtestamise kohta. Järelikult puudub alus projekteerimiseks ning ehitusloa taotlemiseks ja ehituseks. Tulenevalt sellest pole meil võimalik täita lepingu punkti 5“. Puurkaev-pumpla ja reoveepumpla rajas kostja juba 2007.a ning kasutusload väljastati 2008.a 04.12.2008 e-kirjast nähtub, et Pilliroo kinnistu ei hakka kasutama kostja rajatud reoveepumplat. Pilliroo kinnistu detailplaneering kehtestati 11.11.2008 ja kehtestatud detailplaneeringu alusel väljastati 10.02.2009 Pilliroo kinnistu veevarustuse- ja kanalisatsiooni ehituse tööprojektide koostamise projekteerimistingimused. EhS § 19 lg 1 p 1 järgi ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. Kostja ei saanud Pilliroo kinnistul ehitustöid enne kehtestatud detailplaneeringut teostada, s.o enne 11.11.
6. Alates 10.02.2009, mil väljastati Pilliroo kinnistu veevarustuse- ja kanalisatsiooni ehituse tööprojektide koostamise projekteerimistingimused, sai kostjale alles teada, millised nõuded on vaja täita. Seega kostja väide, et ta juba 2007.a. oli kõik välja ehitanud vajalikud kulutused tehtud, ei ole kehtiva seadusega kooskõlas. Eeltoodut seisukohta toetab ehituseaduses sätestatu, mille kohaselt on ehitamiseks vajalik ehitusluba. Harju maakonna Rae valla Karla küla Pilliroo kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punkti 2.3 kohaselt puudusid planeeringualal uusehituseks tehnovõrgud ja punkti 3.4 kohaselt puudus planeeritaval alal kanalisatsioon, seega ehitusprojektita ehitamine ei ole mõeldav. Seega ei tohtinud kostja Harju maakonna Rae valla Karla küla Pilliroo kinnistul teostada töid enne ehitusloa saamist. Juhinduvalt VÕS § 189 lg-st 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. ÜVK eeskirja § 5 lg 12 kohaselt liitujal on õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Liitumislepingu ülesütlemisel on liituja kohustatud hüvitama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale lepingu lõpetamise 7 hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused. Hageja on kostjale ettemaksuna tasunud 460 000 krooni. Kostja tegi väidetavalt kulutusi kokku 470 601,65 krooni. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on teinud kulutusi teiste kinnistute ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Pilliroo kinnistule tehtud kulutus on ainult projekteerimisele tehtud kulutus. 04.12.2008 e-kirjast nähtub, et Pilliroo kinnistu ei hakka kasutama kostja rajatud reoveepumplat. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et Pilliroo kinnistul oleks seda kasutatud. Hageja tunnistab liitumislepingu alusel tehtud otsekulu projekteerimisele kokku summas 73 250 käibemaksuta krooni. AS Elveso 21.04.2010 ekirjast ja kostja 07.07.2009 kirjast nähtuvalt on kostja rajatud puurkaev-pumpla täielikult lammutatud kostjast tulenevatel põhjustel. Kostja ei ole tõendanud Pilliroo kinnistule tehtud kulutusi kokku 470 601,65 krooni, mistõttu tuleb kostjal hagejale tagastada liitumismaks 460 000 krooni , millelt on mahaarvatud otsekulutus summas 73 250 krooni. Seega põhinõue summas 24 717,83 eurot (386 750 krooni) on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
7. jaanuari ja
8. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt VÕS § 189 lg-st 1 ja VÕS § 94 lg-st 1 on intressi nõue summas 2387 eurot (37 348,45 krooni) põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94 on viivise nõue põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis kuni 17.02.2010 summas 800,86 eurot (12 530,70 krooni) ja alates 17.02.2010 viivis põhivõlgnevuselt 24 717,83 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses kuni kohase täitmiseni Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus ei ole otsuses käsitlenud ega põhjendanud kostja väidet, mille kohaselt hageja ei ole liitumislepingu nr 5/2 osapool. Liitumisleping on sõlmitud kostja ja Valdur Ojalaane vahel ning hageja oli vaid Valdur Ojalaane volitatud isik liitumislepingu sõlmimisel. Kohus rikkus nii

§ 442

lg 8 kui ka

§ 232lg 1, jättes tõendid igakülgselt ja täielikult hindamata.

Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu väitega, mille kohaselt puurkaev-pumpla ja reoveepumpla projekteerimis- ja ehituskulud jagati kolme liituja vahel proportsionaalselt, vastavalt nende kinnistute pindalade summadele. Kostja on korduvalt rõhutanud ja viidanud ÜVK eeskirja § 7 lg 8 p-s 2 sätestatule. Kohus pidanuks välja selgitama, kas Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla kasutamine oli nende rajatiste ehitamise ajal ette nähtud Aaviku detailplaneeringu ala, Tammede kinnistu ja Pilliroo detailplaneeringu ala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vajaduste rahuldamiseks või mitte. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni tehnilise lahenduse muutumine ei anna liitujale õigust nõuda liitumistasu vähendamist või selle maksmisest hoiduda, kui tehnilise lahenduse muutmine ei too tegelikkuses kaasa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tagamiseks tehtavate kulutuste vähenemist. Asjakohatud on kohtu viited EhS §-le 12 lg-le 1 ja §-le 19 lg 1 p-le 1, kuna puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning Pruuli ja Vaadi tee torustikud, mis kõik ehitati välja muu hulgas liitumislepingu nr 5/2 täitmiseks, ei paiknenud Pilliroo kinnistul, vaid asuvad väljaspool Pilliroo kinnistu detailplaneeringuga kaetavat ala. 8 Kohus ei ole analüüsinud kostja tõendina esitatud AS-i Elveso 29.03.2007 tehnilisi tingimusi nr 112/07,11 mis on antud Karla külas Aaviku detailplaneeringu alale vee- ja kanalisatsioonitorustike tööprojekti koostamiseks. Viidatud tõendi arvestamata jätmine, arvestades ÜVK eeskirja § 7 lg 8 p-s 2 sätestatut, ei ole põhjendatud ja õiguspärane. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Pilliroo detailplaneering algatati 13.04.2004 Rae Vallavolikogu otsusega nr 21815. Võttes arvesse selleks hetkeks algatatud Pilliroo detailplaneeringut, vee-ettevõtja väljastatud tehnilisi tingimusi ning muid poolte kokkuleppeid, planeeriti puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning Aaviku ja Pilliroo vahelise ala kanalisatsioonitorustik, silmas pidades Pilliroo kinnistu vajadusi. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kohus analüüsinud ka detailplaneeringu seletuskirja. Kohus, rikkudes

§ 442

lg 8, jättis põhjendamata kostja faktiliste väidetega mittenõustumise ja on ühtlasi rikkunud

§ 232

lõigetest 1 ja 2 tulenevat kohustust analüüsida otsuses kõiki asjas esitatud tõendeid ning põhjendama mõne tõendiga arvestamata jätmist. Seega kohus on jätnud sisulise hinnangu andmata sellele, kas 2007. aastal s.o puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning Pruuli ja Vaadi tee torustike väljaehitamise ajal, oli nende rajatiste kasutamine ette nähtud Pilliroo kinnistu tarvis või mitte. Antud tsiviilasja ei ole võimalik lahendada eeltoodud küsimusele vastamata. Tsiviilasjas kogutud tõendite ühekülgsele hindamisele viitab kohtu seisukoht, et AS Elveso 21.04.2010 e-kirjast ja kostja 07.07.2009 kirjast nähtuvalt on kostja rajatud puurkaev-pumpla täielikult lammutatud kostjast tulenevatel põhjustel. Viidatud tõendite alusel ei saa asuda seisukohale, et puurkaev-pumpla on täielikult lammutatud ja seda kostjast tulenevatel põhjustel. Lammutatud oli vaid puurkaev-pumpla n.ö maja „karp”. Kohtu viidatud kostja 07.07.2009 kirjast nähtuvalt toimus puurkaev-pumpla rekonstrueerimine, kostja rajatud puurkaev ja muud sisemised rajatised on tänase päevani kasutuses. Kohtuistungi protokollis kajastub selgitus, et tänaseks on pumpla ümber ehitatud ja selle mahtu suurendatud. Küsimust, kas kõnealune rajatis on lammutatud või mitte, asja kohtulikul arutamisel ei käsitatud. Kohus pidas asja lahendamisel oluliseks lammutamise küsimust, andmata kostjale võimalust antud asjaolu suhtes vastuväiteid või täiendavaid tõendeid esitada. Olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on kohtu jaoks ebaselged, peab kohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Kohus sellisel viisil toiminud ei ole. Kohus ei ole põhjendanud, millistele õigusnormidele tuginedes ja millistel kaalutlustel kohus leiab, et hagejale tagastamisele kuuluvalt liitumistasust mahaarvatava otsekulu hulka ei arvestata käibemaksu ning millistel põhjustel nõustub kohus hageja väitega, et käibemaksu näol ei ole tegemist kostja jaoks kuluga. Kohus ei ole arvestanud kostja 25.06.2010 täiendavas vastuses esitatud seisukohta, mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kohtuotsuse alusel ei ole võimalik tuvastada, milliseid kostja esitatud tõendeid kohus arvestas ning milliseid mitte. Jääb arusaamatuks, millistele tõenditele kohus viitab, asudes seisukohale, et tõenditest nähtuvalt on kostja teinud kulutusi teiste kinnistute ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni välja ehitamiseks. Nendel põhjustel ei vasta vaidlustatud otsus

§ 436lgs 1 ja § 442 lg 8 sätestatule.

Maakohtu otsus on vastuoluline (

§ 436lg-le 1, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-06).

Maakohus väljendab kohtuotsuses seisukohta, et liitumislepingus sätestatud teise makse soorituse eelduseks oli reaalsete ehitustööde algus, millest sai hagejat teavitada ainult kostja. 9 Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, et lepingu täitmisel sai hageja eeldada, et kostja käitub sarnaselt nagu Aaviku kinnistu osas sõlmitud lepingu täitmisel ja teavitab teda reaalsete töödega alustamisest. Seega hageja tuginedes eelnevale kogemusele, oli tema jaoks ootuspärane teada reaalsete ehitustööde alustamisest. Kohus leiab, et kostja käitumine ei olnud kooskõlas VÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 sätestatuga. Kohus ei ole VÕS § 189 lg 1 kohaldamisel ja otsuse tegemisel arvestanud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduses ja Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas sätestatud liitumislepingu regulatsiooni. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisleping kuulub lepingute hulka, mida seadus võimaldab küll enne täitmist ühepoolselt ülesütlemisega lõpetada, kuid kohustab lepingu lõpetanud poolt maksma teisele poolele hüvitist. Sellise kohustuse sätestab otseselt ÜVK eeskirja § 5 lg 12. VÕS § 189 lg 1 ei ole antud õigussuhtele kohaldatav, sest hagejal puudub asi, õigus või muu hüve, mida lepingu lõppemisel kostjale tagastada. Esineb tagasitäitmise võimatus, mis välistab kõnealuse sätte kohaldamise. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele ja selle menetlusse võtmisele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad, tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud

§ 632

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning vastustaja vastuväite rahuldamiseks kohtu tegevusele apellatsioonikaebuse menetlusse võtmisel ja selle menetlemisel, puudub alus. Kolleegium on vastustaja vastuväite osas, milles leitakse, et apellatsioonkaebus on esitatud menetlustähtaega rikkudes, seisukoha võtnud 29.11.2011 määruses ning menetluse kestel ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja väitnud, et apellant on tasunud riigilõivu vähem, kui seda näeb ette riigilõivuseadus. Põhinõue koos intressi ja viivistega on kokku 30 090,74 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 kohaselt eelnimetatud summalt tuleb tasuda riigilõivu 3195,58 eurot, apellant tasus 2556,45 eurot. Seega on apellant tasunud riigilõivu vähem 639,13 eurot ning apellatsioonkaebust ei oleks tohtinud võtta menetlusse. Kolleegium vastustaja vastuväitega ei nõustu. Vastavalt

§ 133lg-le 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi.

Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud põhinõudena 24 717,83 euro väljamõistmist.

§ 137

lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Toimiku materjalide kohaselt tasus hageja ise hagi esitamisel riigilõivu 40 000 krooni, mis vastab 2556,46 eurole. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal riigilõivuseadus muutus ning vaidlustatud põhinõudelt tuli tasuda riigilõivu 2236,90 eurot. Seega puudus alus apellandilt täiendavalt riigilõivu nõuda. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 436

lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka

§ 442

lg 8 nõuete täitmist.

§ 442

lg 8 kohaselt kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses analüüsima kõiki tõendeid. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Apellant, vaidlustades maakohtu otsuse, asus seisukohale, et kohus ei ole käsitanud kostja väidet, et hageja ei ole vaidlusaluse liitumislepingu nr 5/ 2 pooleks, liitumislepingu pooleks 10 sai olla kinnistu omanik Valdur Ojalaan. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses oleva väitega. Maakohtu seisukoht on ekslik, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nad sõlmisid 19.04.2006 ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg-st 2 juhindudes liitumislepingu nr 5/ 2 Pilliroo talu kinnistu, mis asub Rae vallas Karla külas, liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 29.03.2011 kohtuistungi protokollist ilmneb, et poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kes oli liitumislepingu pooleks, kas hageja või kinnistu omanik Valdur Ojalaan. Seega tulnuks kohtul kostja vastuväite osas võtta seisukoht, hinnates tõendeid. Kohus on jätnud kostja vastuväite tähelepanuta, mis on lõppjäreldusena kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise. Kolleegium leiab, et eelnimetatud menetlusõiguslik rikkumine on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Apellatsioonikohtu istungil anti pooltele võimalus esitada oma seisukohad liitumislepingu sõlmimise asjaolude ja tõendite osas. Vastavalt ÜVVKS § 5 lg-e 2 toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Vaidlus puudub selle üle, et eelnimetatud kinnistu omanikuks oli liitumislepingu sõlmimise hetkel Valdur Ojalaan. Hageja ei ole maakohtus esile toonud asjaolu ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oli Pilliroo talu kinnistu valdajaks. Ka vastuses apellatsioonkaebusele ei ole hageja sellele asjaolule tuginenud. Alles apellatsioonikohtu istungil esitas vastustaja väite, et ta oli kinnistu valdaja. Kolleegium asus seisukohale, et vastustaja on uute asjaolude esitamisega hilinenud, mistõttu puudus ka alus uute tõendite vastuvõtmiseks. Liitumislepingu nr 5/2 kohaselt oli leping sõlmitud arendaja Vensen AS-i ja kliendi vahel, kusjuures kliendi Rainer Rohtla nime järel on märge volitatud isik. Nõudes tugineb hageja asjaolule, et ta taganes liitumislepingust, millest tulenevalt on ta õigustatud nõudma ettemaksu tagasi. 28.08.2009 taganemisavalduses on märgitud, et Rainer Rohtla sõlmis kostjaga liitumislepingu nr 5/2 Valdur Ojalaane volitatud esindajana ning on Valdur Ojalaane volitatud esindajana kandnud kostjale üle ettemaksu 460 000 krooni. Taganemisavalduses loeb Valdur Ojalaan ennast liitumislepingust taganenuks ja nõuab ettemaksu tagastamist. Kuigi lepingust taganemisavaldusele on alla kirjutanud Rainer Kuulme, kes on Rainer Rohtla ja Valdur Ojalaane esindaja, ilmneb sellest tahteavaldusest üheselt, et liitumislepingust on taganenud Valdur Ojalaan, mitte hageja (I kd lk.22-26). Asjaolu, et ka kostja sai aru, et lepingust taganemisavalduse esitas Valdur Ojalaan, ilmneb 13.09.2009 kostja kirjast, mis on saadetud esindaja Rainer Kuulmele (I kd lk. 27-28). Seega, kui maakohus pidas hagejat liitumislepingu pooleks, ei saanud ta hagi rahuldada esitatud alustel juba sel põhjusel, et hageja ei ole liitumislepingust taganenud. Asjaolu, et hageja pidas ise Valdur Ojalaant liitumislepingu pooleks, ilmneb ka toimikus olevast kirjavahetusest. 05.10.2009 kirjas kostjale Valdur Ojalaane ja hageja esindaja teatab, et klient/ Valdur Ojalaan jääb taganemisavalduse juurde (I kd lk 29-30). 12.11.2009 kirjas kostjale on märgitud, et Rainer Rohtla sõlmis liitumislepingu nr 5/2 nimelt Valdur Ojalaane volitatud esindajana (I kd. lk. 34-37). Apellandi väitega, et kostja on menetluses omaks võtnud, et liitumislepingu pooleks oli nimelt hageja, kolleegium ei nõustu.

§ 231

lg 2 kohaselt omaksvõtt on faktilise väitega 11 tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Õige on, et kostja on olnud oma vastustes ebalev liitumislepingu poole suhtes, s.o, kas leping sõlmiti hageja või kinnistu omanikuga, kuid 29.03.2011 kohtuistungi protokollist ilmneb, et apellandi poolt väidetud faktilise väite omaksvõttu liitumislepingu poole suhtes ei toimunud. Ringkonnakohtule on esitatud kostja poolt uued tõendid: 29.11.2006 arve nr 56 200 000 krooni tasumiseks ja 02.06.2006 arve nr 155 260 000 krooni tasumiseks, milles on märgitud maksjaks hageja, kuid arve sisaldab ka lahtrit, milles hageja on märgitud tellija esindajana, ning maksekorraldused, millest nähtub, et arved on tasunud hageja, viidates liitumislepingule nr 5/2. Eelnimetatud tõendid tõendavad hageja poolt arvete tasumist, kuid nendest tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja oli liitumislepingu pooleks. Seadus ei keela kolmandal isikul täita rahalist kohustust kohustatud isiku eest. Eelnimetatud asjaoludel tuleb maakohtu otsus tühistada ja hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd hageja on nõudes tuginenud pooltevahelisele lepingulisele suhtele ja lepingust taganemisele, milline asjaolu tuvastamist ei leidnud, siis puudub ringkonnakohtul alus hinnata esitatud väiteid ja tõendeid asjaolude osas, millises mahus oli kostja lepingulisi kohustusi liitumislepingu osas täitnud, sh ka puurkaev-pumla ja reoveepumla rajamise kulusid.. Ringkonnakohtu istungil esitas apellant uue tõendi, s.o akti torustike üleandmise-vastuvõtmise kohta ja rajatiste üleandmise kohta Elveso AS-le, millest ilmneb teostatud tööde maht. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et hageja ei olnud liitumislepingu pooleks ning ei ole ka lepingust taganenud, siis puudub vajadus ka eelnimetatud tõendeid hinnata. 26.03.2012 esitas vastustaja seisukoha, et juhul, kui ringkonnakohus leiab, et ta ei ole liitumislepingu pool, siis soovib ta esitada alternatiivse nõude, s.o nõude raha tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel, millega apellant ei nõustunud. Kolleegium leiab, et alternatiivse nõude esitamise võimalus oli hagejal maakohtus. Juhul, kui apellandi menetlusdokument tagastati põhjendamatult, oli ta õigustatud esitama vastuväite kohtu tegevusele

§ 333korras.

Toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks seda teinud. Apellatsioonimenetluses vastustaja ei saa esitada uusi nõudeid. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning hagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Mare Merimaa Ulvi Loonurm Ande Tänav 12