Järelikult puudub hagejal õigus hagis esitada nõudeid, mis olid esitatud enne 13.12.2007 sõlmitud kokkulepet. Etteteatamistähtaega ei saa lugema hakata hageja poolt 03.12.2007 kirja esitamisest, vaid alles 28.01.2008 kirja saatmisest. Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus OÜ-l Klutt õiguslik alus. Kostjal puudus kohustus teenustasusid muuta ning nõustuda hageja poolt soovitud teenustasude tasemega. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid, mis seostaksid teenustasude tõstmist kütusehinna tõusuga. Hageja on ekslikult leidnud, et tähtaja määramine pole vajalik, kuna esinevad
§-s 116 lg 2 p 2-4 sätestatud asjaolud. Osundatud alus rakendub eelkõige olukorras, kus lepingupool ületab kohustuse täitmise tähtpäeva ehk rikub kohustust lepingut tähtaegselt täita. Käesolevale vaidlusele ei ole võimalik antud sätet kohaldada, kuivõrd poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette kohustust teenuse hindasid muuta, vaid nägi ette teenuse hinna muutmise eeldused. Alternatiivselt esitas kostja kohtule protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite ja avalduse, paludes kohtul tasaarvestada kostja leppetrahvinõue hageja hüvitise nõudega. Kuivõrd haginõue ei ole põhjendatud, siis ei ole hagejal õigust viivistasu nõuda. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et OÜ Klutt ja kostja sõlmisid 16.08.2005 transporditeenuse osutamise lepingu nr 2005-
2–4 alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks täiendavat tähtaega andmata. Nimelt nähtub OÜ Klutt 28.01.2008 lepingu ülesütlemise avaldusest, et lepingu ülesütlemise on tinginud asjaolu, et kostja ei ole järginud lepingus sätestatud kokkulepet muuta lähtuvalt kütusehindadest kaks korda aastas või kütuse kallinemisel enam kui 15% teenuse hinda, kuigi võrreldes 01.04.2007 toimunud teenuse hinna viimasest fikseerimisest alates oli kütuse hind lepingu ülesütlemise avalduse hetkeks tõusnud 41,71%. Asjaolu, et OÜ Klutt seaduslik esindaja pöördus korduvalt kostja poole veoteenuse hinna tõstmise taotlusega, kinnitab OÜ Klutt ja kostja töötaja ekirjavahetus. Transporditeenuse osutamise lepingu lisa 1 sõnastusest lähtuvalt on lepingus sätestatud 2 konkreetset kuupäeva -
Kohus märgib, et nähtuvalt OÜ Klutt ja kostja vahel sõlmitud transporditeenuse osutamise lepingust oli lepingu objektiks kuller-, liiniveo- ja depooteenuse osutamine, mis mõistliku isiku arusaamise kohaselt eeldab enamasti vältimatult kütuseenergial toimiva transpordivahendi kasutamist. Seetõttu on igati mõistetav, et lepingupooled on lepingu lisas sidunud veoteenuse hinna autokütuse hinnamuutusega. Kohus on seisukohal, et mõistliku isiku arusaama kohaselt saab vastava sätte, milles on konkreetsed tingimused hinnamuutuseks reguleeritud, mõte olla üksnes igakordne kohustuslik hindade ülevaatamine ja vajadusel korrigeerimine, kuna vastasel 4 Tsiviilasi nr 2-11-1225 korral muutuks kõnealune regulatsioon ainetuks. Samuti tuleb arvesse võtta, et veoteenuse osutamise korral on kütuse hinna muutus niivõrd otsese ja olulise mõjuga teenust pakkuva isiku võimalikule kasumile, et mõistliku isiku vaatepunktist ei saa vastava sätte kohaldamine olla valikuline. Lähtuvalt eeltoodust tulenes lepingupooltele lepingu lisast 1 kohustus kütusehinna muutuste põhjal ka veoteenuse hind üle vaadata ja vajalikul määral korrigeerida. See ei tähenda, et antud sättes sisaldus kostjale kohustus nõustuda vastuvaidlematult OÜ Klutt poolt nõutava hinnaga, vaid veoteenuse osutamise eest makstava tasu proportsionaalne muutmine lähtuvalt kütuse kallinemisest või odavnemisest. Käesoleval juhul on hageja märkinud, et kuigi OÜ Klutt vastava ettepaneku tegi, keeldus kostja pärast 13.12.2007 toimunud lepingu lisa 1 muutmist täitmast oma lepingust tulenevat kohustust - pärast 1. jaanuarit 2008 veoteenuse hinnad lähtuvalt kütusehinna muutusest üle vaadata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et 1. jaanuaril 2008 kehtinud kütusehindadest lähtuvat veoteenuse hinna ülevaatamist ja muutmist ei toimunud. Tulenevalt eeltoodust on tuvastamist leidnud, et kostja rikkus sellega oma lepingulist kohustust
lg 2 mõttes ning OÜ-l Klutt ei pidanud rikkumise lõpetamiseks täiendavat tähtaega andma, kuna esines
Olukorras, kus 13.12.2007 lepingu lisas 1 toodi eraldi välja, et vastavad hinnad kehtivad 01.12.2007 kuni 31.12.2007, samuti kehtis jätkuvalt tingimus, et teenuse hinnad vaadatakse üle
Kuna esines alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis puudus OÜ-l Klutt kohustus järgida transporditeenuse osutamise lepingu ps 6.4 sätestatud regulatsiooni, mis nägi ette tingimused lepingu korraliseks ülesütlemiseks. Muuhulgas langeb seetõttu ära ka lepingu p-st 6.4 tulenev kohustus korralise ülesültemise tingimuste rikkumise korral nõutava leppetrahvi tasumiseks. Kohus märgib, et nähtuvalt lepingu punktist 6.6 on ka pooled ise märkinud, et lepingu võib lõpetada nii korralise kui erakorralise ülesütlemisega. Kohus asub seisukohale, et lähtuvalt eeltoodust ei esine kostjal lepingust tulenevat alust
OÜ Klutt ja kostja vahel oli sõlmitud transporditeenuse osutamise leping, mida kostja tähtaegselt täitnud ei ole, kuna talle 15.01.2008 ja 06.02.2008 esitatud arved, mille tasumise tähtajad olid vastavalt 06.02.2008 ja 27.02.2008, on seni tasumata 23 066,74 euro ulatuses. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja
§-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on
19.04.2010 lepinguga loovutas OÜ Klutt oma nõude hagejale. Seega tuleb OÜ Klutt ja kostja vahelise transporditeenuse lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 23 066,74 eurot. 5 Tsiviilasi nr 2-11-1225 Kostja jäi lepingust tulenevate kohustuste täitmisel võlgnevusse vastavalt alates 07.02.2008 ja 28.02.2008, s.o arvete maksetähtaja möödumisele järgnevatel päevadel. 11.01.2011 seisuga taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 8006,38 eurot. Juhindudes
lg 1 p-st 6 ja
§-st 113 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 8006,38 eurot. Samuti tuleb hageja taotlusel kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viiviseid lepingu punktis 4.3 sätestatud suuruses, mis on 0,05% päevas kostja poolt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 23 066,74 eurot hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viiviseid summas 8006,38 eurot. Kokku 31 073,12 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja taotlusel välja mõista ka viiviseid protsendina põhinõudelt (23 066,74 eurot) lepingu punktis 4.3 sätestatud suuruses, mis on 0,05% päevas kostja poolt tasumata summast iga viivitatud päeva eest alates 12.01.2011. Apellatsioonkaebus ja vastustaja seisukoht Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 14.11.2011 otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt hagi rahuldamise korral palub kostja lugeda haginõue tasaarvestatuks AS DPD leppetrahvinõudega Aivar Kusma rahuldatud haginõude ulatuses. Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus mõjuv põhjus ning sellest tulenevalt puudus ka lepingu erakorralise ülesütlemise alus. Maakohus on jätnud välja selgitamata, kas isegi juhul, kui eksisteerib kostja poolne oluline lepingurikkumine, saanuks hageja väidetavale lepingurikkumisele tugineda, sh ilma täiendava tähtaja andmiseta. Kohus on jätnud arvestamata, et üldjuhul peab andma rikkumise korral teisele poolele täiendava tähtaja rikkumise heastamiseks. Kohus ei ole otsuses viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks kostja poolset olulist lepingurikkumist. Kohus on põhjendamatult jätnud hindamata toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, eelkõige põhilepingu üldised tingimused ning 13.12.2007 sõlmitud täiendava kirjaliku kokkuleppe, mis vormistati vastavalt lepingule eraldi kirjaliku dokumendina ja millega muudetigi varasemalt kokkulepitud hindasid. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
Antud asjas kasutas hageja ülesütlemist õiguskaitsevahendina ning põhjendas lepingu erakorralist ülesütlemist kostjapoolse olulise lepingurikkumisega. Seega selleks, et hinnata, kas kostja on oma lepingulisi kohustusi (oluliselt) rikkunud, tuli esmalt välja selgitada poolte kokkuleppe sisu, s.t milles tegelikult kokku lepiti. Kohus ei ole lepingupoolte tegelikku tahet välja selgitama asudes lähtunud üldistest seaduses sätestatud lepingu ega tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kohus on jätnud ühise tegeliku tahte välja selgitamata ja asunud lepingut tõlgendama mõistliku isiku positsioonilt, kuigi selleks tegelikult ei olnud mingisugust vajadust. Seega on kohus lõppjäreldustes hinnanud poolte ühist tegelikku tahet erinevalt mõlemast poolest endast ning põhimõtteliselt vääralt (vt. ka RK lahend nr 3-2-1-4409). Käesolevas asjas puudus lepingu tõlgendamiseks „mõistliku isiku“ positsioonilt
lg 4 järgi vajadus, kuivõrd poolte tegelik ühine tahe on selgelt ja ühemõtteliselt tuvastatav
lg 1-3 sätestatud subjektiivse tõlgendamise põhimõtete alusel nii asjas esitatud dokumentaalsete tõendite kui ka hagiavalduses endas esile toodud hageja seisukohtade alusel. Vaidluse korral lepingu tõlgendamise üle tuleb
lg 1 kohaselt lisaks lepingupoolte ühisesele tegelikule tahtele arvestada eelkõige
lg 5 p-des 1-6 ettenähtud asjaolusid (vt Riigikohtu 16.11.2011 lahend nr 3-2-1-111-11, p 15), mh lepingupoolte käitumist enne ja 6 Tsiviilasi nr 2-11-1225 pärast lepingu sõlmimist (p 3), lepingu olemust ja eesmärki (p 4), aga ka tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat (p 6). Lisaks eelnevale ei ole kostja hinnangul hageja oma menetlusõigusi heauskselt kasutanud, kuna on esitanud kohtule eksitavaid lähteandmeid. Näiteks vastupidiselt hageja poolt väidetule on hageja õiguseellase enda poolt avalikult deklareeritud andmete kohaselt OÜ Klutt tegutsenud 2006 ja 2007 märkimisväärse kasumiga. Eelneva tõendamiseks on kostja palunud tõendina asja juurde võtta OÜ Klutt 2007 majandusaasta aruande. Tulenevalt 60 päevase etteteatamistähtaja eiramisest on kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks hageja nõue kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega lepingu tõlgendamisel ja üleütlemise osas täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant heidab maakohtule ette tõlgendamisreeglite rikkumist poolte tahte väljaselgitamisel. Maakohus tuvastas, et pooled muutsid esialgselt sõlmitud lepingut 13.12.2007. Lepingu punkt, mille rikkumist hageja kostjale ette heidab, sätestab autokütuse hinnamuutuste mõju veoteenuse hinnale ja sisaldab endast kokkulepet selle kohta, et autokütuse hinna muutumisel vaadatakse lepingu hind üle esimesel jaanuaril ja esimesel juulil, aga ka kütusehinna tõusmisel üle lepingus viimati fikseeritud hinna kindla protsendi võrra (esialgses lepingus 15 %, muudetud lepingus 10%). Seega saab väita, et lepingu tingimused on formuleeritud ebamääraselt. Ei ole võimalik teha järeldust, mis ulatuses ja proportsioonis toob hinnatõus kaasa lepingu hinna tõusu, mis ajast alates, samuti kas ja milliseid samme peavad pooled selleks astuma. Poolte tõlgendused lepingu viidatud punktile olid erinevad: hageja leidis, et kütusehinna tõusmisel pidi kostja tõstma teenuse hinda; kostja leidis, et lepingu punkt sätestas vaid eeldused läbirääkimistesse astumiseks hinna muutmiseks ega toonud kostjale kaasa kohustust hinda muuta. Seega ei olnud maakohtul võimalik kindlaks teha lepingupoolte ühist tegelikku tahet ja pöördumine lepingu objektiivse tõlgendamise reeglite juurde (
Apellant heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud põhilepingu tingimustega, eelkõige selle punktidega 6.2 ja 6.
Nimetatuga on antud hinnang ka kostja vastuväitele, et
Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks tuginenud
lg 2 p 3 sätestatule, mistõttu vastavad apellatsioonkaebuse väited pole põhjendatud. Kostja oli teadlik oma kohustusest vaadata lepingutasu üle 01.01.2008 alates vastava kokkuleppe sõlmimisest 13.12.2007 (tl 25). Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks tuleb määrata juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud, millised on konkreetsed kostjapoolsed olulised lepingurikkumised, mis võimaldaks lepingu erakorralist ülesütlemist. Kuna esines
lg 2 p-s 2 sätestatud alus, ei pidanud OÜ Klutt määrama mõistlikku tähtaega rikkumise lõpetamiseks (
Apellatsioonkaebuse kohaselt pidanuks maakohus erisättena kohaldama
Nimetatud norm reguleerib töövõtja poolset töövõtulepingu olulist rikkumist ja on kohaldatav kaubaveolepingutele
Ringkonnakohtu hinnangul pole antud norm asjas kohaldatav, kuna vaidluse asjaolude kohaselt rikkus pooltevahelist lepingut tellija, mitte töövõtja. Ringkonnakohtu hinnangul kajastavad maakohtu sedastused kütuse hinna muutumisest eelkõige kohtu siseveendumuse kujunemist poolte ühise tahte hindamisel. Maakohtu otsuses ei ole väidetud, et kütuse hind on vedajale peamine kuluartikkel, vaid on leitud, et kütuse hinna muutus mõjutab teenust pakkuva isiku võimalikku kasumit. Apellant möönab ka ise, et kütusekulu osakaal võib moodustada teenuse hinnast ligikaudu 1/3. Kütusehinna peamiseks kuluartikliks olemine, selle tõus ja hageja kahjumiga tegutsemine oleks olnud hinnatavad asjaolud, kui hageja oleks lepingu erakorraliselt üles öelnud mitte lepingu rikkumise tõttu, vaid lepingurikkumisest sõltumatul mõjuval põhjusel (
Käesolevas asjas tugines hageja kostjapoolsele lepingu rikkumisele. Seega ei olnud vaja tuvastada, kas esinesid alused lepingu ülesütlemiseks
Kostja leppetrahvi nõude jättis maakohus hageja nõudega põhjendatult tasaarvestamata põhjusel, et esines alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamistähtajata. 8 Tsiviilasi nr 2-11-1225 Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja ja kostja vahel seni kokku lepitud teenuste hind oli algusest peale kokku lepitud selliselt, mis võimaldas OÜ-l Klutt teenust reaalselt ning kasumlikult osutada, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna apellant ei ole põhjendanud või põhistanud, miks ta uue asjaolu esitab (
Poolte esitatud tõendid: OÜ Klutt 2007 aasta majandusaasta aruanne, Äripäeva artikkel 14.oktoobrist 2011, väljatrükk DPD Eesti AS kodulehelt ja OÜ Klutt 2007 kokkuvõte tuludest ja kuludest jäävad samal põhjusel tähelepanuta, vastavad taotlused tõendite juurde võtmise kohta aga rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Reet Allikvere Ele Liiv Iko Nõmm 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.