MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene
- aprill 2012, Tartu 3-11-1921 Rene Vainiku kaebus Lõuna Politseiprefektuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
- novembri
- a määrus Rene Vainiku määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Rene Vainik Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON
- Rahuldada määruskaebus.
- Saata asi eelmenetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Rene Vainik viibis ajavahemikul
- oktoober 2006 –
- november 2006 vahistatuna Lõuna Politseiprefektuuri Tartu arestimajas. Selle aja jooksul ei võimaldatud kaebajal muuhulgas viibida värskes õhus, helistada ega lugeda ajalehti.
- R. Vainik esitas kaebuse, milles palus mõista Lõuna Politseiprefektuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks talle välja 3000 eurot.
- Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti R. Vainiku taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja tagastati kaebus. Määruse kohaselt tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu 150 eurot. Halduskohus osundas, et kaebuse esitamise hetkel
- juulil 2011 oli kaebaja isikuarvel vaba raha XXX,XX eurot ja kaks päeva varem oli kaebaja tasunud vangla kaupluses sisseoste tehes XXX,XX eurot. Kaebaja XXX,XX euro suurune väljaminek vangla poes 2 päeva enne kaebuse esitamist viitab raha sihilikule kulutamisele plaaniga esitada hilisem taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Samuti leiti määruses, et mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Viimasena leidis kohus, et kaebuse eduväljavaated on vähesed, kuna Lõuna Politseiprefektuuri tegevusega ei ole põhjustatud kaebajale kahju. Kohtu hinnangul ei saanud Lõuna Politseiprefektuuri tegevus kaebaja hoidmisel arestimajas ning samal ajal talle värskes õhus viimise, telefoni kasutamise ja ajalehtede lugemise mittevõimaldamisel rikkuda riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- R. Vainik esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kohtute poolt tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuur rikkus kaebaja õigust helistamisele, värskes õhus viibimisele ja ajalehtede lugemisele. Arvestades kohtute poolt õigusvastaseks tunnistatud toiminguid kogumis, saab pidada neid kaebaja väärikust alandavateks ja seega on kahju hüvitamise eeldus täidetud. Samuti viidatakse määruskaebuses Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, ning tehakse sellest järeldus, et kaebaja esitatud kahju hüvitamise kaebust peaks kohus menetlema.
- Lõuna Prefektuuri vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuses nõustutakse halduskohtu seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu määrus on olulises osas jäetud põhjendamata ning ülejäänud osas ringkonnakohtu hinnangul ekslik.
- Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kaebaja isikuarvel kaebuse esitamise hetkel olnud vaba raha – XXX,XX eurot – ei olnud enam riigilõivu tasumiseks piisav, kuna riigilõivuks tuli tasuda 150 eurot. Halduskohus on riigilõivust siiski vabastamata jätmist põhjendanud esiteks sellega, et kaebaja oli kaks päeva enne kaebuse esitamist tasunud vangla kaupluses ostude eest XXX,XX eurot. Tõepoolest võib sellist vahetult enne kaebuse esitamist tehtud kulutust, mille tegemata jätmisel oleks isik suutnud riigilõivu tasuda, riigilõivu tasumisest vabastamata jätmisel arvestada. Seda aga üksnes juhul, kui on tuvastatud, et isik on teinud kaupluses põhjendamatuid kulutusi. Kui isik on kaupluses teinud põhjendatud kulutusi, siis neid riigilõivust vabastamata jätmisel arvesse võtta ei saa (vt nt RKHKm 3-3-1-93-07, p 11 jj). Selleks, et kontrollida, kas tehtud kulutused olid põhjendamatud või põhjendatud, tuleb reeglina hinnata seda, mida kinnipeetav vangla kauplusest ostis. Halduskohtu määrusest ei nähtu sellist hinnangut ega sellest tulenevalt ka mitte põhjendust, miks ta R. Vainiku poolt enne kaebuse esitamist tehtud kulutusi põhjendamatuks pidas. Asja materjalide hulgas ei ole ka tõendeid, mis lubaksid kontrollida, milliseid oste kaebaja sooritas. Olemas on üksnes R. Vainiku isikuarve väljavõte, kust aga ei nähtu, milliste ostude eest tasuti. Nähtub vaid ostusumma. See ei ole kulutuste põhjendamatuse üle otsustamiseks aga piisav. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ringkonnakohus ise kaebaja poolt sooritatud ostude nimekirja välja nõuda ja nende põhjendatust hinnata. Selliselt lahendaks ringkonnakohus seda küsimust esimese astme kohtuna ning kahjustaks sellega menetlusosaliste edasikaebeõiguse ulatust. Seetõttu tuleb juba sellepärast halduskohtu määrus tühistada ja asi halduskohtule menetluse jätkamiseks saata. Halduskohtul on võimalik otsustada riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise küsimus uuesti.
- Lisaks märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus vaidlus käib muuhulgas ka värskes õhus viibimisega mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamise üle, on küsitav kaebuse pidamine perspektiivituks. Arestimajas oleva isiku värskes õhus viibimise mittevõimaldamist on kohtupraktikas peetud, eriti kogumis teiste õigusvastaste kitsendustega, hüvitise 2 väljamõistmise aluseks (vt nt RKHKo 3-3-1-14-10). Samuti märgib ringkonnakohus, et Riigikohtu praktika järgi tuleb mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust lahendades hinnata ka seda, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest hüvitist nõutakse, ning ei saa eeldada, et kõik mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on isiku jaoks mitteolulised (RKHKm 3-3-1-11-11, p 10).
- Viimasena rõhutab ringkonnakohus, et halduskohus ei tohi suhtuda kaebuse menetlusse võtmisesse pinnapealselt. Halduskohtu eesmärgiks eelmenetluse staadiumis ei tohi olla võimaluse otsimine, kuidas võimalikult palju kaebusi läbivaatamatult tagastada. Kergekäeliselt tagastatud kaebus toob kaasa määruskaebemenetluse ringkonnakohtus ning ringkonnakohtu viimase aja praktika järgi otsustades tähendab see lubamatult tihti ka selles küsimuses määruskaebuse rahuldamist ja halduskohtu määruse tühistamist. Selliselt tähendab halduskohtu kergekäeline suhtumine lõppkokkuvõttes kohtusüsteemile mitmekordset koormuse kasvu – ringkonnakohus peab lahendama määruskaebusi ning halduskohus peab lõppkokkuvõttes kaebuse menetlusse võtmise küsimusi uuesti lahendama. Menetlusstatistikat silmas pidades ei tohi halduskohtu eesmärgiks olla mitte võimalikult suur arv võimalikult kiiresti läbi vaadatud asju (sealhulgas kaebuse tagastamisega lõppevaid asju), vaid asjade lahendamine maksimaalse võimaliku kvaliteediga. Agu Timmi Maili Lokk 3 Einar Vene